2-08-1294/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-08-1294

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märtsil 2008.a.; Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-1294 Tsiviilasi AS X hagi T T vastu liikluskahju ja kahjukäsitluskulude summas

17 146 krooni väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : AS X (reg.kood XXXXXX; asukoht : X) Hageja volitatud esindaja : K T ( ) Kostja : T T (is.kood XXXXXX; elukoht: X) Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning TsMS §162, §173, §407, §415, §420, §§434- §436, §443, §630 ja §632, kohus o t s u s t a s :

Rahuldada AS If Eesti Kindlustus hagi T T vastu täies ulatuses. Välja mõista T T’ilt (is.kood XXXXXXXXX) liikluskahju summas kuusteist tuhat kolmsada nelikümmend kuus (16 346) krooni ja kahjukäsitluskulud summas kaheksasada ( 800) krooni. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulub, peab kandma kostja.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (31.03.2008.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 27.02.2006.a. toimus X, X mnt X juures liiklusõnnetus, kus kostja T T sõitis P O kuulunud sõiduautoga Ford Escort (reg.nr.XXX XXX) tagant otsa ees peatanud P J kuuluvale ja viimase poolt juhitud sõiduautole Audi 80 (reg.nr.XXX XXX). Liiklusõnnetuse põhjustajaks oli kostja, kes juhtis sõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli kostjale kuuluva sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku liikluskindlustuse leping hagejaga, käsitles kahjujuhtumit hageja. Kannatanu P. J sõiduauto Audi 80 remonditi OÜ A poolt ja hageja hüvitas viimasele sõiduki remondikulud summas 16 346 krooni. Kahjujuhtumi menetlemisel kandis hageja liikluskahju käsitluskulud summas 800 krooni. Hageja kinnitab, et on pöördunud kirjalike ettepanekutega kostja poole kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks, kuid kostja kuni käesoleva ajani kahju vabatahtlikult hüvitanud ei ole. Hageja palub regressi korras välja mõista kostjalt kannatanule hüvitatud liikluskahju summas 16 346 krooni, kahjukäsitluskulud summas 800 krooni.

Menetluse käik 16.01.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.23-25/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 13.02.2008.a. (tl 28). Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus ja materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Liikluskindlustuse seaduse” (LKS) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning LKS §43 lg

2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega /tl.13-16/ on tõendatud, et hageja on OÜ A tasunud kannatanu (P.J ) sõiduki remondikulud summas 16 346 krooni /tl.16/ ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 800 krooni /tl.8/. LKS §48 lg.2 p.4 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kindlustusvõtja vastu, kui kostja ei omanud liikluskahju põhjustamise ajal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 17 146 krooni.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

A.Pellja kohtunik 31.03.2008.a.