2-07-24784/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-07-24784/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-24784 Tsiviilasi BAS-i hagi IIvastu 5500 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BAS (reg kood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja: T Tuuga (BAS ) Kostja: II(isikukood xxx; elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata BAS-i hagi II vastu 5500 krooni väljamõistmiseks. 2. Menetluskulud jätta hageja kanda. 3. Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik 02.07.2007 esitas BAS hagi II, OKja DMv astu solidaarselt 175 000 krooni väljamõistmiseks tulenevalt 07.09.2005 IIga sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXXning OKja DM sõlmitud käenduslepingust. Võlasumma moodustus hagiavalduse kohaselt tagastamata krediidisummast 96 961,12 kr, sissenõutavaks muutnud intressist summas 27 014,15 kr, viivisest summas 7383,71 kr, leppetrahvist summas 19 392,22 kr, võla sissenõudmisega seotud kuludest summas 2200 kr ja kahjuhüvitisest summas 22 048,80 kr.
31.10.2007 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks kostja DM osas, kuna ta tasus võlgnevusest 126 500 krooni. Sama avaldusega vähendas hageja nõuet kostjate II ja OK vastu solidaarselt 48 500 kroonini. 04.12.2007 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse kostja DM osas.
10.03.2008 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks kostja OK osas, kuna ta tasus võlgnevusest 43 000 krooni. Sama avaldusega vähendas hageja nõuet kostja II vastu 5500 kroonini. 12.03.2008 kohtumäärusega lõpetas kohus menetluse kostja OK osas.
Hagi nõue ning selle põhjendused Ülaltoodud menetluse käiku arvestades on hagejal kostja IIvastu kahjuhüvitise nõue 5500 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kahjuhüvitiseks (saamata jäänud tuluks) osa kostjaga 07.09.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille
2 saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas (lk 9-10). Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel VÕS § 416 lg 3 sätestatud korras. Seetõttu tekib hagejal õigus nõuda kahju hüvitamist vastavalt VÕS § 115 lg 1, § 127, § 128 lg 1, 2 ja 4 ning § 161 lg 2. Hageja taotleb kostjalt 5500 krooni väljamõistmist ja menetluskulude jätmist kostja kanda.
Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile vastanud.
Kohtuotsuse põhjendus Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ja uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Antud asja lahendamisel on keskseks küsimuseks, kas hagejal on õigus saamata jäänud tuluna kostjalt nõuda tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressi, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. VÕS 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 järgi varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. VÕS § 416 lg 3 kohaselt kui krediidiandja ütleb lepingu üles, vähendatakse vastavalt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. VÕS § 416 lg 3 eesmärk on piirata tarbijast krediidivõtja vastutust tarbijakrediidilepingu erakorralise ülesütlemise korral (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2007, lk 436). Riigikohus on 19.12.2007 otsuses nr 3-2-1-122-07 (p 14) asunud seisukohale, et VÕS § 416 lg 3 sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest ja seega ei ole võimalik nõuda intressi ka kahjuna ajavahemiku eest, mil võlausaldaja kaotas võimaluse saada kasu tasutava intressina. Kohus leiab, hagi aluseks olevad asjaolud käesolevas asjas on sarnased otsuse nr 3-2- 1-122-07 aluseks olevate asjaoludega. Sel põhjusel tuleb jätta BAS-i hagi II vastu 5500 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik