Legislator Case Law & Legislation
2-07-49770/5 AI generated

2-07-49770/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-49770/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-49770 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.03.2008, Tallinn, Kentmanni 13. Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi IA(ik XXX, elukoht XXX) hagi UA(ik XXX elukoht XXX) vastu elatise suuruse muutmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 11.03. 2008 Menetlusosalised Hageja IA esindaja: Tamara Sedova Kostja UA es...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-49770 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.03.2008, Tallinn, Kentmanni 13. Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi IA(ik XXX, elukoht XXX) hagi UA(ik XXX elukoht XXX) vastu elatise suuruse muutmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 11.03. 2008 Menetlusosalised Hageja IA esindaja: Tamara Sedova Kostja UA esindaja: Aleksander Pahmurko Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Muuta elatise suurust ja välja mõista kostjalt UA alaealise poja AA, sündinud XXX.a. ülalpidamiseks igakuiselt 3300 krooni alates 18.11.2007 IA kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus.

Jätta menetluskulud, sealhulgas riigi kasuks välja mõistetav riigilõiv, täies ulatuses kostja UA kanda.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX.a. Venemaal Kurski linna perekonnaseisuametis. XXX.a. sündis poeg A . Poolte abielu on lahutatud ja välja on mõistetud kokkuleppeline elatisraha 2000 krooni. Hageja töötasu on alates 01.03.2007.a. 5975 krooni, kostja töötasu aga 12 000 krooni kuus. Ühine poeg on saanud 12- aastaseks. Kulutused tema peale on 5650 krooni, sealhulgas toidule 2000 krooni, riietele 900 krooni, kommunaalteenused 450 krooni, transport 250 krooni, ravi ja vitamiinid 300 krooni, muusikakool 400 krooni, bassein 250 krooni, puhkus 500 krooni, mobiiltelefon 200 krooni, hügieen 100 krooni ja taskuraha 300 krooni. Hagejal on kulutused ja tütre kasvatamisega seonduvalt. Hageja palub suurendada elatise suurust ning välja mõista 4880 krooni, menetluse kestel suurendas hageja oma nõuet ning palus elatise suuruseks määrata 5808 krooni.

Kostja vastuväited.

Hageja väited on raskesti usutavad, et kulutused lapsele on 5650 krooni kuus, kostja maksab kindlustust igakuiselt 276 krooni, 12.05.2006 ostis kostja pojale rolleri, 11.08.2006 arvuti ``Võrguhai DC``. Seega on igakuised kulutused pojale makstav elatis 2000 krooni, kindlustus 276 krooni ja roller 364.42 krooni ja 288.22 krooni, kokku 2928.64 krooni.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal 22.03.1995.a. sündinud poeg Alfred, kes pärast abielu lahutamist elab koos emaga. Harju Maakohtu 17.10.2006.a. määrusega on kinnitatud poolte kokkulepe elatise maksmiseks summas 2000 krooni kuus. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid, vaid lapse vajadusi ja huve.

PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks lapsele 3300 krooni. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Kohtuistungil on kostja leidnud, et võimalik oleks maksta 3000 krooni kuus, millega hageja ei nõustunud. Kostja töötasu on 10 000 krooni, mida kinnitab Basseinitehnika AS tõend, hagejal tema väidete kohaselt 5975 krooni. Hageja on arvestanud lapse kulutused kuus 5650 krooni. Arvestades asjaolu, et vanemate kohustused ja õigused lapse suhtes on PerekS § 49 tulenevalt võrdsed ning alaealise lapse vajadusi, leiab kohus et 3300 krooni on kohane ja mõistlik elatise summa. Tähtsust ei saa asjas omada asjaolu, et hagejal tütre koolituskulud, kuivõrd tema ülalpidamine ei puuduta kostja kohustusi. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja sissetulek oleks ilmselgelt oluliselt suurem kui hagejal endal.

PerekS § 136 lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista nõude esitamisest alates. Hagi on esitatud 28.11.07.

Menetluskulude jaotus.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda Hageja oli kehtinud TsMS ja RLS kohaselt elatisraha hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb elatis välja mõista kostjalt riigituludesse. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud elatise nõudmise hagis.

Liili Lauri kohtunik