3-07-659/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-659 Haldusasi OÜ Spencer kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja mak- su- ja tollikeskuse 18.12.2006 maksuotsuse nr 12-5/858 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.05.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Spencer apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Spencer Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tolli- keskus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Spencer apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.05.2007 otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.12.2006 maksuotsusega nr 12- 5/858 määrati OÜ-le Spencer täiendavalt tasumiseks sotsiaalmaksu summas 6 704 krooni, töötuskindlustusmaksu summas 304 krooni, kogumispensioni makset summas 404 krooni ja käibemaksu summas 172 383 krooni. Maksuotsuse kohaselt ei müünud OÜ-le Spencer kaupa AS Devest, vaid tundmatu kolmas isik ning OÜ Spencer ei täitnud rahapesu ja ter- rorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevat hoolsuskohustust. Samuti jättis OÜ Spencer füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt seaduses ettenähtud maksud tasuma- ta. OÜ Spencer raamatupidamise dokumentide alusel maksti äriühingu kassast enda tööta- jatele välja majanduskuludeks 1 136 586,50 krooni. Nimetatud summa kasutamise kohta esitasid OÜ Spencer töötajad avansilised aruanded koos kulu tõendavate dokumentide- ga, kus muuhulgas olid AS Devest rekvisiitidega sularaha arved kokku summas 1 130 066 krooni. Sularaha arved on AS Devest nimel väljastatud igapäevaselt või mõnepäevaste

3-07-659

2(6) vahedega sisuliselt sama või sarnase kaubaartikli eest (teemantkettad ja torupuurid), kus- juures sularaha arvete kohaselt ühe ostu summa oli maksimaalselt 31 317 krooni. AS-le Devest tehtud väljamakseid tõendavatel sularaha arvetel on loetamatu allkiri ning puu- duvad andmed sularaha vastuvõtnud isiku kohta. Tulenevalt rahapesu ja terrorismi rahas- tamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 5 lg 1 p 8 ja § 6 lg 5 on ettevõtja kohustatud tu- vastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses ole- vate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni. OÜ Spencer ei ole tasunud sularahas korraga 100 000 krooni või üle selle, kuid arvete esitamise sagedusest ja ajast ning arvel märgitud kauba nimetusest nähtub, et sularaha arved on esitatud ning tasutud omavahel seoses olevate tehingute sooritami- sel. OÜ Spencer kassadokumendid näitavad, et perioodil september – oktoober 2005 maksti äriühingu töötajatele välja kokku 65 000 – 210 000 krooni päevas. Seega oli tööta- jatel käes piisavalt raha ostude sooritamiseks korraga suuremates kogustes. OÜ Spencer ei ole täitnud RahaPTS-st lähtuvalt AS Devest isikusamasuse tuvastamise kohustust. AS Devest esindaja eitab tehingute toimumist. Olavi Kase (OÜ Spencer töötajate seletuste kohaselt AS Devest müügiesindaja) nimelised isikud eitavad enda seotust AS-ga Devest ning AS Devest eitab sellenimelise isiku poolt AS Devest nimel tegutsemist.

2. OÜ Spencer esitas halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikes- kuse 18.12.2006 maksuotsuse nr 12-5/858 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused oli järgmi- sed: a) Maksuhalduri seisukoht maksu määramisel ei tulene seadusest ega ole kooskõlas Riigi- kohtu seisukohtadega. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 lg 1 säte- test tulenevalt peab ostja kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemaksukohustus- lane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käi- bemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on registreeritud vas- tavas registris. Riigikohtu lahendite ja KMS koosmõjust tulenevalt peab maksuhaldur ana- loogilistes vaidlustes tõendama kas äriühingu osalemise maksupettuses või täiendavate, muudest seadustest tulenevate hoolsusnõuete rikkumise. Ebaõige on maksuotsuses too- dud väide, et OÜ Spencer ei ole üles näidanud nõutavat hoolsust, kuna ei täitnud raha- pesu ja terrorismi tõkestamise seadusest (RahaPTS) tulenevalt isikusamasuse tuvastamise kohustust. OÜ Spencer veendus arvutivõrgu kaudu, et AS Devest puhul on tegemist eksis- teeriva äriühinguga. b) Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei ole hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis. Õige ei ole maksuhalduri väide, et tehingu pooleks ei olnud AS Devest, vaid kolmas isik. Maidu Teemets ja Osvald Kelder on kinnitatud kauba eest tasumist. Ühtegi tõendit ei ole selle kohta, et nende ütlused ei ole tõesed. Maksuhaldur on põhjendama- tult lugenud OÜ Spencer seletusi mitteusaldusväärseteks, hinnanud tõendeid ühekülgselt ning lugenud ebaõigesti AS Devest raamatupidaja seletusi kaalukamaks kui OÜ Spencer kolme töötaja poolt esitatud selgitusi. c) Asjaolu, et AS Devest on andnud maksuhaldurile seletusi, mis nagu viitaks tehingu mit- tetoimumisele, ei ole piisav järeldamaks, et arvel näidatud tehinguid ei toimunud või et neid ei toimunud arvel näidatud isikuga. Asjaolu, et tehingu teine pool eitab tehingu te- gemist ja sularaha vastuvõtnud isikut ei ole suudetud kindlaks teha, ei ole aluseks keelata OÜ-l Spencer sisendkäibemaksu mahaarvamist. Seega puudub alus OÜ-le Spencer käi- bemaksu määramiseks, sest tehinguid tuleb lugeda AS Devest ja OÜ Spencer vahel toi- munuks. d) Maksuotsus on ebaseaduslik ka füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmaksu ja kogumispensioni makse juurdemääramise osas.

3. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahul- damata.

3-07-659

3(6) 4. Tallinna Halduskohtu 31.05.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põh- jendused olid järgmised: a) Alates 01.05.2004 kehtima hakanud KMS § 29 lg 1 p 3 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või tee- nuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Seega peab ostja kontrollima, kas müüja on käi- bemaksukohustuslane. Kontrollida saab seda, kas arvel on märgitud käibemaksukohustus- lase kood ja käibemaksu summa ning kas arvel märgitud käibemaksukohustuslane on re- gistreeritud vastavas registris. AS Devest oli tehingute tegemise ajal kantud registreeritud käibemaksukohustuslaste registrisse, samuti oli tema käibemaksukohustuslase number märgitud sularahatšekkidele. Seega võis OÜ Spencer tehingute tegemise ajal eeldada, et nimetatud äriühingu näol on tegemist käibemaksukohustuslastega. Samas paneb RahaPTS tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamisel. RahaPTS § 6 lg- st 5 tulenevalt on tehingu sooritaja kohustatud tuvastama sama seaduse §-s 9 nimetatud dokumentide alusel isikusamasuse kõigil isikutel, kellega ta tehingu või omavahel ilmselt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, vahendab või maksab välja su- laraha üle 100 000 krooni. b) OÜ Spencer on teinud sularahas väljamakseid töötajatele A. B, M. T ja O. K korraga summades 65 000 – 210 000 krooni, et soetada nende summade eest töövahendeid. Vaidlusalused tehingud on tehtud perioodil 01.09.2005 – 27.10.2005. Sularahatšekkide väl- jastamise kuupäevade intervallid on valdavas osas paar päeva, kõik sularahatšekid on väljastatud AS Devest poolt ning nende peale märgitud kaubaartiklid on kõikide tšekkide puhul samad või sarnased. Kauba artikliks on tšekkidel kas teemantkettad või torupuurid. Kuna vaadeldav ajaperiood on kaks kuud ning tehingud on tehtud paaripäevaste va- hedega sama äriühinguga, siis on kõnealused tehingud seotud. Kuna nende kogumak- sumus ületab 100 000 krooni piiri, siis lasus OÜ-l Spencer tulenevalt RahaPTS § 6 lg-st 5 ko- hustus tuvastada teine tehingupool. c) Maksumenetluses on OÜ Spencer andnud kirjaliku selgituse, mille kohaselt osteti kaupa isikult nimega Olavi Kask, kes tõi kauba ise kohale ning alandas sularahas arveldamisel selle hinda 10 protsendi võrra. Samas on maksumenetluses kogutud tõendite põhjal kind- laks tehtud, et Olavi Kase nimeline isik ei töötanud AS-s Devest. Samuti on AS Devest kinni- tanud seda, et vaidlusalused sularahatšekid ei ole nende poolt väljastatud, pealegi AS Devest sellisel kujul sularahaarveid ei väljasta ega ole seda kunagi ka teinud. AS Devest on tšekke mitteprinditud kujul väljastanud ainult juulis 2005 arvutirikke tõttu, kuid ka sel ju- hul kirjutati tšekkidele kaubakoodid, mitte kaubanimetused. Lisaks ei ole AS Devest müü- nud kaubaartiklit „torupuur“ ning teemantketaste müüginimekirjas on AS-l Devest erine- vad teemantkettad, mille igal mudelil on kindel nimetus. OÜ Spencer ostis aga teemant- kettaid suurustes läbimõõduga 300, 400, 700, 800 ja 1000 mm, mida AS-l Devest ei ole ku- nagi müügil olnud. Puudub alus eeldada, et AS Devest raamatupidajal, kellel puudub käesolevas asjas isiklik huvi, oleks põhjust edastada maksuhaldurile väärinfot. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et AS Devest ei ole vaidlusalustes tehingutes teiseks osapooleks olnud ning OÜ Spencer ei ostnud kaupu AS-lt Devest. d) Vaidlusalused tehingud ületasid 100 000 krooni piiri, millest tulenevalt oli OÜ-l Spencer RahaPTS § 6 lg-st 5 tulenevalt kohustus tuvastada teine tehingupool. AS Devest on tõe- poolest kantud Eestis registreeritud äriühingute hulka, kuid sellest ei saa eeldada, et isikul, kes OÜ-le Spencer AS Devest nimel kaupa müüs, oli selleks AS Devest volitus, eriti arvesta- des, et Olavi Kask, kes esitles ennast AS Devest müügiesindajana, enda isikut ei tõenda- nud ega esitanud ka volitust AS Devest nimel tegutsemiseks. Seega ei võinud OÜ Spencer töötajad, kes sularaha vahendusel oste tegid, teada, kas tehingu teist poolt esindanud isiku näol oli tegemist AS Devest nimel tehinguid tegema volitatud isikuga või mitte. Sellest tulenevalt oli ostjal kohustus kontrollida tehingu teise poole isikusamasust vastavalt RahaPTS § 9 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Raha vastu võtnud isiku allkiri ning äriühingu pitsa- tijäljend ei ole piisavaks tõendiks tehingu toimumise kohta AS-ga Devest. Kuna kõnealuse pitsatijäljendiga sularahatšeki on väljastanud isik, kelle isikusamasust ei ole kindlaks tehtud ning kes ei esitanud volitust AS Devest esindamiseks, siis ei anna vaid pitsatijäljend sulara-

3-07-659

4(6) hatšekil kindlat alust eeldada, et isiku näol oleks tõepoolest tegemist AS Devest müügi- esindajaga ning et tehing tõepoolest toimus AS-ga Devest. Seega OÜ Spencer ei täitnud piisaval määral hoolsuskohustust, et välja selgitada, kas te- hingupartneri näol on tegemist käibemaksukohustuslasega või mitte. Sellest tulenevalt puudus OÜ-l Spencer alus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning täiendav käibemaks määrati õiguspäraselt. e) Maksuotsus on füüsilistele isikutele tehtud väljamaksete osas seaduslik.

ASJAOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ Spencer apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 18.12.2006 maksuotsuse nr 12-5/858 tühistamiseks käibemaksu summas 172 383 krooni juur- demääramise osas, ja uue otsusega tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tolli- keskuse 18.12.2006 maksuotsus nr 12-5/858 käibemaksu summas 172 383 krooni juurde- määramise osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: a) Käesolevas asjas puuduvad tõendid, et tehingud oleksid olnud omavahel seotud. Te- hinguid ei saa lugeda omavahel ilmses seoses olevaiks vaid põhjusel, et tehingud toimu- sid samade poolte vahel ja suhteliselt lühikeste vahedega. Tehingute sooritamisel järgmist tehingut kokku ei lepitud. Tavapärasest suuremate summade väljamaksmine majandus- kuludeks ei kinnita kuidagi, et OÜ Spencer oli järgnevatest tehingutest teadlik. OÜ Spencer juhataja A. B elas alaliselt Saaremaal, mistõttu oli mõistetav ja põhjendatud suu- rema majandusavansi väljamaksmine. Seda, et tulevikku suunatud kokkulepped kindlate suurte koguste ostmiseks poolte vahel puudusid, tõendavad OÜ Spencer juhataja ja äri- ühingu teiste töötajate poolt maksuhaldurile antud seletused. Raha ei olnud välja maks- tud konkreetsete tehingute tegemiseks, vaid selleks, et töötajad saaksid äriühingule va- jaminevat kaupa osta vajaduse tekkimisel kiiresti ning soodsalt. b) Isegi, kui lugeda tehingud omavahel seotuks, on käibemaks määratud ebaõigesti esi- mestelt tehingutelt, mis ei ületanud kokku 100 000 krooni piiri. Esimese kolme, s.o 01.09.2005, 02.09.2005 ja 05.09.2005 tehingute summa on kokku 87 404 krooni. Tulenevalt RahaPTS § 6 lg 5 puudus OÜ-l Spencer kohustus tehingu vastaspoole tuvastamiseks enne 100 000 krooni piiri ületamist, mistõttu puudub alus esimestelt tehingutelt käibemaksu määramiseks. c) Et vaidlusalustel arvetel on AS Devest pitsatijäljend, siis tuleb lugeda tehingud soorita- tuks AS-ga Devest. Arvestades äriühingu pitsati kasutamist esitatud arvetel, ei olnud kae- bajal alust kahelda AS Devest isikusamasuses. AS Devest ei ole eitanud, et arvetel on te- gemist nende templiga, ka ei ole maksuhaldur teadlik templi varguse kohta politseile teh- tud avaldusest. Kui esitatakse templi- või pitsatijäljendiga dokument, on isikul alus heausk- selt eeldada, et tegemist on õiguspärase dokumendiga. Kui AS Devest andis oma tööta- jale õiguse kasutada äriühingu templit, pidi töötajal olema ka õigus tehingute tegemiseks. OÜ Spencer täitis isikusamasuse tuvastamise kohustuse ning tal ei olnud põhjust kahelda teise poole isikus. RahaPTS § 9 lg 21 kohaselt ei pea esitama registrikaardi väljavõtet, kui § 5 lg-s 1 nimetatud isikul on ligipääs äriregistri andmetele arvutivõrgu kaudu. OÜ Spencer veendus arvutivõrgu kaudu, et AS Devest puhul oli tegemist õigusvõimelise, käibemaksu- kohustuslasest äriühinguga. Arvestades äriühingu pitsati kasutamist arvetel, ei olnud kae- bajal mingit alust kahelda AS Devest isikusamasuses. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et tegelik müüja ei olnud AS Devest, siis puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamiseks, sest kaebaja on toiminud heas usus. Seega ei saa kaebajat süüdistada hool- susnõude mittejärgimises.

6. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta apellatsioon- kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel: a) Tehingute seotust kinnitab arvete esitamise sagedus ja aeg ning arvel märgitud kau- banimetused.

3-07-659

5(6) b) Templijäljend OÜ-le Spencer esitatud arvetel ei kinnita reaalset teemantketaste ja to- rupuuride ostu AS-lt Devest. Sularahaarvetel on näidatud ainult torupuuride ja teemant- ketaste diameetrid, torupuuride ja teemantketaste mudeleid ei ole märgitud. AS Devest pearaamatupidaja seletuste kohaselt ei ole AS Devest kunagi müünud torupuure, tee- mantketaste erinevad mudelid on olnud diameetriga 230 mm, AS Devest väljastab sula- rahaarveid prinditud kujul ning arvutirikke ilmnemisel kirjutatakse tšekkidele kaubakoodid, mitte kaubanimetused. c) Eestis elavad neli O.K nimelist isikut eitavad enda seotust AS-ga Devest ning vaidlus- aluste tehingutega. AS Devest pearaamatupidaja sõnul ei ole O. K kunagi töötanud AS-s Devest. Raha vastu võtnud tundmatu isiku allkiri ja äriühingu pitsatijäljend ei ole piisav tõend tehingute toimumise kinnitamiseks AS-ga Devest. Kuna kõnealuse pitsatijäljendiga sularahatšeki on väljastanud isik, kelle isikusamasust ei ole kindlaks tehtud ja kes ei esita- nud volitust AS Devest esindamiseks, siis ei anna pitsatijäljend sularahatšekil kindlat alust eeldada, et isiku näol oli tegemist AS Devest müügiesindajaga ning et tehing toimus AS- ga Devest. Seega ei täitnud OÜ Spencer piisavalt hoolsuskohustust. Isiku identifitseerimist võimaldavate andmete kandmine sularahaarvele kinnitaks, et sularaha väljamaksete te- gemisel kontrolliti raha saanud isiku isikusamasust, mis kinnitaks kaebaja väiteid, et ta toi- mis heas usus ja on sularahaarvelt nähtuvad väljamaksed äriühingule teinud. Kogutud tõenditest ei nähtu, et OÜ Spencer oleks kontrollinud AS Devest olemasolu, B-kaardi välja- trükki ei ole tehtud ega esitatud koopiat B-kaardist. Samuti ei nähtu, et kaebaja oleks tu- vastanud väidetava müüja isikusamasuse, kuigi selline kohustus tuleneb RahaPTS §-st 9.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tasumisele kuuluva käibemaksusumma määramisel käibemaksust sisendkäibemaksu maha arvamine on sätestatud KMS § 29 lõikes 1. Paragrahvi 29 lõike 3 p 1 kohaselt on si- sendkäibemaks muuhulgas teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Tasumisele kuuluva käibemaksusumma mää- ramise kontrollimisel on seetõttu oluline, kas kaup, mille maksukohustuslane soetas, soetati teiselt maksukohustuslaselt. Halduskohus märkis õigesti, et käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks tasub ostja koos kauba hinnaga käibemak- su müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Halduskohus viitas õigesti ka asjaolule, et ostja hoolsuskohustus müüja isiku tuvastamiseks seisneb seadusest tulenevas müüja isikusama- suse tuvastamise kohustuses ja tavapärases hoolsuskohustuses.

8. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas tehingud, millelt tasutud käibemaksu oli apellant vaidlustatud maksuotsuse kohaselt ebaõigesti tasumisele kuuluvast käibemak- sust maha arvanud, olid omavahel ilmselt seotud RahaPTS § 6 lg 5 tähenduses ning kui tehingud olid ilmselt seotud, siis kas käibemaksu määramine esimestelt tehingutelt, mille tegemisel sularaha ei tasutud kokku üle 100 000 krooni, oli õiguspärane. Teiseks käib vaid- lus selle üle, kas AS Devest pitsatijäljendiga arve esitamine oli piisav, et tõendada, et müü- jaks oli AS Devest.

9. Apellant ostis AS Devest nimel esitatud arvete alusel kaupa 2005. a septembris 19 arve alusel kokku summas 544 867 kr ja 2005. a oktoobris 30 arve alusel kokku summas 585 199 kr. Apellandi juhatuse liikme A. Berensi selgituste kohaselt oli ettevõtja käive kuus keskmi- selt 200 000 – 500 000 kr. Kaup, millelt tasutud sisendkäibemaksu apellant maha arvas, koosnes teemantketastest ja torupuuridest. Kauba eest tasuti sularahas ning tehingu teist poolt esindas alati sama isik. Arved esitati septembris summades 19 977,40 kuni 35 518 kr ja oktoobris summades 14 783,04 kuni 24 467,30 kr.

3-07-659

6(6) Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tehingute sagedus, nende vaheline väike aeg, tehingute koguarv ja eesmärk osundab tehingute ilmsele omavahelisele seosele, kuigi arved vormistati väiksemate kauba koguste kohta eraldi. Tähtsust omab, et tehingu- te tegemiseks kontakteerusid samad isikud sarnasel viisil perioodiliselt, tehingud olid sama- sugused ja tehtud samal eesmärgil. Apellandi tegevuse ulatust arvestades oli ka vaidlus- aluste tehingute maht ettevõtja käivet arvestades olulise suurusega. Seda kinnitab ka maksuotsuse lk 16 toodud majanduskuludeks toodud summad kuude lõikes 2005. a no- vembrist kuni 2006. a märtsini (summad vahemikus 79 200,20 kuni 239 167,20 kr). Apellant ei ole tehinguid teinud tavapärastes mahtudes ja neid on tehtud mitu korda nädalas. Need asjaolud kinnitavad, et tehingud olid ilmselgelt seotud.

10. Ebaõige on apellandi seisukoht, et esimeste tehingute tegemisel, kui käibe suurus ei olnud kokku 100 000 kr piiri ületanud, puudus kohustus isikusamasuse tuvastamiseks ning apellant käitus heauskse ostjana, järgides tavapäraseid hoolsusnõudeid. Kui tehingud olid omavahel seotud, tuleb neid vaadelda ühe tervikuna ning oluline ei ole, et mõni või mõ- ned nende hulgast kokku jäävad alla 100 000 kr. Kui apellant oleks seadusest tulenevaid nõudeid müüja isikusamasuse tuvastamiseks järginud, oleks müüja isiku ebaõige märkimi- ne arvetel ilmnenud juba 07.09.2005, seega nädal aega pärast esimese tehingu tegemist. Sellisel juhul oleks apellandil olnud võimalik tuvastada tegelik kauba müüja ning käibe- maksu aluseta tasumisel nõuda selle tagastamist või tasaarveldamist.

11. Halduskohus asus seetõttu õigesti seisukohale, et apellandil oli RahaPTS § 6 lõikest 5 tulenevalt kohustus tuvastada müüja isikusamasus RahaPTS §-s 9 nimetatud dokumentide alusel.

12. Apellant on seisukohal, et arvestades AS Devest pitsati jäljendi kasutamist arvetel pol- nud tal mingit alust kahelda teise poole isikusamasuses. Ringkonnakohtu arvates ei saa selle seisukohaga õigustada isikusamasuse tuvastamata jätmist. Isikusamasuse tuvastami- seks oli nõutav müüja väidetava esindaja isiku tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel, sellest dokumendist RahaPTS § 9 lg 1 alusel koopia tegemine ja tema volituse tu- vastamine juriidilise isiku esindamisel (RahaPTS § 9 lg 2 p 3 ja § 10 lg 1). Templi jäljendi ole- masolu ei saa kummutada kahtlust isikul volituse olemasolus, sest tegelikke templi valmis- tamise lihtsaid võimalusi arvestades ei saa majandustegevuses lähtuda eeldusest, et templi jäljendiga arve on esitanud isik, kelle nimel tehingu tegemist väidetakse. Templite usaldusväärsust, veelgi enam aga templi jäljendi usaldusväärsust ei ole võimalik kinnitada ilma tehingu tegelikku poolt tuvastamata. Ka juhul, kui arvel kasutati tõepoolest AS Devest templit, ei saa tehinguid lugeda AS-ga Devest tehtud tehinguteks, sest AS Devest ei kinnita tehingute toimumist ning pole tuvastatud, et nende tehingute tegemiseks oli tehinguid tegelikult teinud isik saanud AS-lt Devest volituse.

Seetõttu ei nõustu kolleegium apellandi seisukohaga, et templi jäljendi olemasolu tõttu tuleb tehingud lugeda tehtuks AS-ga Devest.

13. Apellandi käibemaksukohustuse kindlakstegemiseks olulist asjaolu – kes on kauba te- gelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane – pole osutunud võimalikuks tuvastada ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Seetõttu on maksuotsuses toodud seisu- koht, et sisendkäibemaksu mahaarvamise alused puudusid, õige. Apellatsioonkaebus tu- leb jätta rahuldamata.

Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask