Legislator Case Law & Legislation
2-08-7542/2 AI generated

2-08-7542/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-08-7542/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-08-7542/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number nr 2-08-7542 Otsuse kuupäev

28. märts 2008 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik Silvi Maiste Kohtuasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Aili Laak ja Tiia Linder vastu 135 478.68 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes Hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS ( registrikood 10183757, aadress Rüütli 23 51006 Tartu ) Hageja esindaja Artur Maljukov (aadress Rüütli 23 51006 Tartu) Kostjad Aili Laak (isikukood xxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxx) Tiia Linder (isikukood xxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxx)

Resolutsioon

1. Välja mõista Aili Laagilt ja Tiia Linderilt solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks võlg 135 478 (ükssada kolmkümmend viis tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni 68 senti), millest 96 570.16 krooni on tagastamata krediidisumma, 9 964.30 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 930.19 krooni viivis, 19 314.03 krooni leppetrahv ja 1 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

2. Välja mõista Aili Laagilt ja Tiia Linderilt solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks alates 28.02.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,60% tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Välja mõista Aili Laagilt ja Tiia Linderilt solidaarselt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24,60 % viivist tagastamata intressi summalt aastas.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostjad ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjatele posti teel tähitult,

mille kättesaamise kohta on toimikus kostjate allkirjaga väljastusteade. Kostjad on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 29. veebruaril 2008. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.  Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113, § 145, § 158 sätete alusel.

Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tsiviilasjas on kohtukulu hageja poolt tasutud riigilõiv.

Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste Kohtunik