3-07-2171/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märtsil 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2171

Haldusasi

I. K. ’i kaebus Haabersti Linnaosavalitsuse 26.09.2007

korralduse nr 1-6/302 osalise tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja I. K.

Vastustaja Haabersti Linnaosavalitsus

RESOLUTSIOON

1 .Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. I. K. on esitanud taotluse Haabersti Linnaosa Valitsuse (edaspidi LOV) vanema 26.09.2007

nr 1-6/302 tühistamiseks osas, milles kaebuse esitajat loetakse jäätmekäitlusega liitunuks

Tallinnas X xx 2008 juulikuus. Kaebuse esitaja taotleb ühtlasi LOV-i kohustamist vaadata

kaebaja 27.08.2007 taotlus uuesti läbi ja lugeda ta aadressil Tallinn X xx korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks. I. K. esitas 23.08.2007 LOV-le taotluse korraldatud jäätmeveoga

mitteliitumiseks Tallinnas X xx perioodil 01.07.2007 kuni 31.12.2008. Haabersti Linnaosa

Valitsuse vanema korraldusega rahuldati taotlus osaliselt, lugeda jäätmevaldaja I. K. korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks Haabersti linnaosa jäätmeveo piirkonnas nr 1 aadressil X xx

perioodil 1.novembrist 2007 kuni 30.aprillini 2008. Haabersti linnaosavanema korraldusega

03.12.2007 nr 1-6/461 loeti I. K. korraldatud lisaks 26.09.2007 korraldusele jäätmeveoga

mitteliitunuks suvilas, aadressil X xx, perioodil mil ta suvilat ei kasuta s.o. 01.05.2008 kuni

30.06.2008 ja 01.08.2008 kuni 31.12.2008. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatav haldusakt on

2008 juulikuus I. K.i X xx aadressil jäätmeveoga liitunuks lugemise osas õigusvastane ja rikub

kaebaja õigusi.

2. Kaebaja kinnitab, et kasutab X xx suvilat elamiseks ainult puhkuse ajal ja toimetab kõik

jäätmed prügikottidesse pakendatuna isikliku transpordiga alalise elukoha, X xxx,

jäätmekonteineritesse sama sagedusega kui korterelamus elades, so vähemalt kaks korda

nädalas. Kaebuse esitaja tõlgendab jäätmeseadust selliselt, et tal on õigus jätta tellimata ja

tasumata teenuse eest, mida ta ei kasuta. Kaebaja nõustub sellega, et tal ei ole vastavalt

jäätmeseadusele õigust valida kohaliku omavalitsuse poolt määratud monopoolses seisundis

jäätmevedajale alternatiivi, so tellida teenust teistelt. Kaebaja leiab aga, et iseteenindamise

õigust ei saa õigusriigis temalt keegi võtta. Iseteenindamise korras veab ta olmejäätmed isikliku

transpordiga KÜ X xxx renditud jäätmekonteineritesse. Kaebaja palus sellest tulenevalt

vastustajat tema taotlus rahuldada. Jäätmeseaduse § 66 lõike 4 kohaselt on korraldatud

jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba. Jäätmeseaduse § 73

lõike 4 puntki 1 kohaselt ei nõuta jäätmeluba füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma

kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. Vaidlustatud korraldus

kohustab kaebajat kasutama teenust, mida ta ei vaja, ei ole kasutanud ja ei kavatse

eespooltoodud põhjustel lähemal ajal (vähemalt 1-2 aastat) kasutada. Sellega on rikutud

põhiseadusega kaitstud valikuvabadust. Korraldus ignoreerib põhiseadusega kaitstud õigusi ja

vabadusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad

demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas

põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi

moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Arusaamatu on, miks on vajalik piirata

kaebaja õigust ise käidelda oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduse

nõuetele kui ta on sellest huvitatud, seda tegelikult teeb ja seda soovib teha. Kaebaja on

sunnitud tasuma erafirmale teenuse eest, mida ta ei kasuta, ei saa (ei tekita jäätmeid, mida oleks

vaja jäätmevedajale üle anda) ja ei soovi kasutada. Samal ajal on kaebaja korraldatud

jäätmeveoga liitunud ja tasub jäätmeveo teenuste eest oma alalise elukoha ja korteriomandi X

xxx-xx, samuti korteriomandi X tee xxx-x (kaebaja alaliselt USA-s elava tütre tühi korter, kus

jäätmeid üldse ei tekitata) kaudu. Kaebuse esitaja kinnitusel korraldab ta 2008 juulikuus oma

jäätmekäitluse ise. Kaebaja leiab, et oma korraldusega rikub vastustaja kaebajate õigust

korraldada jäätmekäitlust ise soodsamatel tingimustel.

3. Kaebaja ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt prügi transportimist

korterelamu prügikasti ei saa lugeda jäätmekäitluseks. Jäätmeseaduse § 13 kohaselt on

jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Seega

jäätmekäitluseks jäätmeseaduse mõistes on nimetatud tegevused üksikult või koos, seaduse

selles paragrahvis ei ole toodud ammendav loetelu tegevustest, näiteks mitteloetletud

tegevuseks on jäätmete sorteerimine tekkekohas, mis on väga oluline jäätmekäitluse osa.

Aadressil X xx, mis ei ole kaebaja alaliseks elukohaks, kogub ja sorteerib kaebaja jäätmed

tekkekohas: paberi ja papi toimetab linnaosa üldkasutatavasse vastavatesse konteineritesse,

lähima asukoht ca 1,5 km või alalise elukoha vanapaberi konteinerisse, biolagunevad

toidujäätmed kompostib kohapeal komposteris, ohtlikud jäätmed transpordib kogumispunkti

(näiteks X xx või näiteks vanad patareid Lukoili tanklasse, kaugus ca 7 km), plastpakendid,

klaaspakendid, metallpakendid ja joogikartongi transpordib linnaosa üldkasutatavatesse

pakendikonteineritesse (kaugused ca 1,5 km kuni 10 km), kasutamiskõlbmatu olmeelektroonika

ja kodutehnika ja kõikvõimalikud muud jäätmed transpordib jäätmejaamadesse (lähima asukoht

Artelli 15 ca 10 km). Ülalnimetatud jäätmed, mis moodustavad enamuse kodumajapidamises

tekkivatest jäätmetest; ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Kaebaja ülalnimetatud tegevusi

tuleb käsitleda kodumajapidamises tekkivate jäätmete käitlemisena jäätmeseaduse mõistes.

4. Mitteliitumise taotluse täielik rahuldamine oleks kooskõlas jäätmeseadusega, samuti teiste

keskkonnakaitsealaste õigusaktide ja nõuetega, välditud oleksid isiku huvide ja tegevusvabaduse

piirangud. Seetõttu taotluse mittetäielik rahuldamine ei ole kaebuse esitajale arusaadav.

5. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud korraldus on põhjendamata. Tallinna Linnavolikogu

09.12.2004 määruse punkt 7.4 kohaselt jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse

tagasilükkamise otsustab linnavalitsus või tema poolt volitatud isik. Taotluse tagasilükkamine

peab olema põhjendatud. Arusaamatu on, miks kaebuse esitajat loetakse jäätmeveoga liitunuks

X xx aadressil nimelt juulikuus. Ainuke, kelle huvisid (kuid mitte õigusi) võib taotluse

rahuldamine riivata on eraõiguslik äriühing, korraldatud jäätmevedaja, kellel ei teki võimalust

esitada tühisõidu arveid vastavalt Tallinna korraldatud jäätmeveo rakendamise korrale.

6. Kaebuse esitaja avaldab, et antud haldusasja õiguspärane lahendamine ei ole talle mitte

niivõrd materiaalse, kuivõrd põhimõttelise tähtsusega ja ei ole ainult kaebuse esitaja kui

üksikisiku huvides. Tallinna Haabersti Linnaosa korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks

lugemise komisjon (edaspidi komisjon) ja Haabersti linnaosavanema 03.12.2007 korraldus nr 1-

6/461 rahuldas küll praktiliselt kaebuse esitaja taotluse, kuid ülejäänud 24 taotlust samal istungil

rahuldati ilmselt sarnaselt kaebuse põhjustanud otsusele. Seega on asja õiguspäraseks

lahendamiseks ilmselt olemas ka avalik huvi. Halduskohtumenetluse seadustik ei võimalda

kaitsta teiste isikute, naabrite, sõprade, tuttavate samalaadseid huve ja õigusi. Et vältida vigu

käesoleva asjaga sarnaste taotluste ja vaidluste lahendamisel ning vähendada kohtute

koormamist sarnaste kaebustega on vajalik kohtupretsedent üksikjuhtumi tasandil. Kaebuse

esitaja põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks seisneb ka selles, et ei tekiks vaidlusi mitteliitumise

pikendamistaotluste esitamisel tulevikus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebuse esitajal on suvila

Tallinnas Kakumäel. Vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja (Tallinna Linnavolikogu

08.03.2007 määrus nr 6) § 12 lõikele 2 hõlmab korraldatud jäätmevedu segunenud

olmejäätmeid, vanapaberit ja- pappi, kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (väljaarvatud aia- ja

haljastusjäätmed) ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Sama

eeskirja § 12 lg 4 kohaselt on Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga liitumine

kohustuslik. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik,

millel asub garaaž, suvila, elu-või äriruum.

8. Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 12 lg 5 sätestab et jäätmevaldaja loetakse jäätmeseaduse §

69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas

sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud

jäätmevedajaga või ei ole seda teinud, lg 6 sätestab et linnavalitsus või tema poolt volitatud isik

võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda jäätmeveoga mitteliitunuks tema

põhjendatud avalduse alusel. Lõige 7 sätestab et Tallinna haldusterritoorium kuulub

tiheasustusena tervikuna piirkonda, kus jäätmeveoga liitumine on kohustuslik.

9. Tallinna

linnal

on

sõlmitud

jäätmekäitlusleping,

millisega

on

Tallinna

linna

haldusterritooriumil teatud piirkondades jäätmekäitluse ainuõigus AS-il Cleanaway (Tallinna

Linnavolikogu

määrus

24.01.2007

nr

101k).

Tallinnas

asuv

Kakumäe

asub

jäätmekäitluspiirkonnas nr 1 ning see on tiheasustusega ala. Seega on jäätmekäitlusega liitumine

kohustuslik, kuid erandkorras võib isiku lugeda jäätmekäitlusega mitteliitunuks.

10. Komisjon vaatas teistkordselt läbi I. K.i taotluste 23.08.2007 korraldatud jäätmeveoga

mitteliitumiseks perioodil 01.07.2007 kuni 31.12.2008. Avaldaja teatab taotluses, et kasutab X

xx suvilat elamiseks ainult puhkuse ajal, täpsustamata aega, millal ta reaalselt suvilat kasutab.

Kohal viibis I. K.i volitatud esindajana, tema abikaasa R. K. Esindaja täpsustas avalduses

toodut, et I. K. kasutab suvilat ainult suveperioodil juuli kuus ja mitte kogu suveperioodi vältel

nagu võis arus saada taotluses kirjutatust. Haabersti Linnaosa Valitsus tuli erandkorras kaebuse

esitajale vastu ning otsustas, et kui inimene viibib suvilas ainult puhkuse ajal, pole tõepoolest

mõistlik lugeda teda jäätmekäitlusega seotuks aastaringselt, kuid on igati õiguspärane lugeda

inimene liitunuks jäätmekäitlusega perioodil, kui ta oma suvilat kasutab. Haabersti Linnaosa

Valitsus leiab, et on omalt poolt käitunud igati ratsionaalselt, tulles vastu kaebaja soovile ning

vabastanud ta teatud ajaks jäätmekäitlusega liitumisest.

11. Kaebuse esitaja on toonud välja asjaolu, et korraldab oma jäätmekäitlust ise ning toob

suvilas tekkinud jäätmed korterelamu prügikasti. Kasutades kaebuse esitaja loogikat tekiks

küsimus, miks ei võiks ka korterelamute elanikud samuti pöörduda LOV poole taotlusega mitte

lugeda neid oma puhkuse perioodil mitteliitunuks jäätmekäitlusega. Vastustaja hinnangul tuleks

lähtuda siiski otstarbekuse ning mõistlikkuse põhimõttest.

12. Puutuvalt kaebuse esitaja märkusega teemal, kas ta peab tingimata oma puhkuse võtma

juulikuus, leiab vastustaja, et ei pea. Tallinna Haabersti Linnaosa korraldatud jäätmeveoga

mitteliitunuks lugemise komisjoni koosviibimisel 27.12.2007 avaldas kaebuse esitaja esindaja hr

R. K. aga ise, et suvilat kasutatakse ainult suveperioodil juuli kuus. Sellest tulenevalt loeti

kaebuse esitaja I. K. liitunuks jäätmekäitlusega perioodil 2008 juuli.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnanud menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid nende kogumis ja

vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on

alljärgnevad.

14. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebuse esitaja ei kasuta elamut aadressil Tallinn, X

xx aastaringselt, vaid suvilana juulikuus; et X xx asuv suvila on hõlmatud korraldatud

jäätmeveoga; et peamiselt elab kaebuse esitaja aadressil Tallinn, X tee xxx, et kaebuse esitajal

tekib X xx elamus viibimise ajal jäätmeid ja et kaebuse esitaja viib sorteerimisele mittekuuluvad

jäätmed sel ajal autoga X tee xxx prügikonteinerisse.

15. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas vastustaja keeldus põhjendatult kaebuse esitaja 2008

juulikuus jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest aadressil X xx olukorras, kus kaebuse esitajal

on võimalus transportida X xx aadressil tekkivad jäätmed X tee xxx prügikonteinerisse; samuti

selle üle, kas vaidlustatud korraldus oli nõuetekohaselt põhjendatud või mitte.

16. Seoses kaebuse esitaja halduskohtusse pöördumise õigusega märgib kohus järgmist. HKMS

§ 7 lõike 1 kohaselt on kohtus tühistamiskaebuse läbivaatamise eelduseks kaebuse esitaja

subjektiivsete õiguste rikkumine. Kuivõrd kaebuse esitaja aadressil X xx 2008 juulikuus

korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine toob kaebuse esitajale kaasa rahalise kohustuse,

rikub korraldus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja seetõttu on HKMS § 7 lõikes 1 toodud

eeldus halduskohtusse pöördumiseks täidetud. Kui küsimus oleks kaebuse esitaja jaoks vaid

põhimõttelise tähtsusega või sooviks ta esitada kaebust avalikes huvides, jätaks kohus kaebuse

subjektiivsete õiguste puudutamatuse tõttu läbi vaatamata. Halduskohtusse ei saa pöörduda

vaid soovist saada kohtupretsedenti üksikjuhtumi tasandil ilma, et kaebuse esitaja enda õigused

või kohustused kohtulahendist muutuksid.

17. Haldusasja lahenduse seisukohalt on oluline, et vaidlustatud korraldus on haldusorgani

poolt kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakt. Vastavalt HKMS § 19 lõikele 6 kui asutus,

ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema

diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või

toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse

kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse alusel välja antud

haldusaktile esitab nõuded haldusmenetluse seaduse § 4, mille lõike 1 kohaselt on

kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist

või valida erinevate otsustuste vahel ja lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas

volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi

asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

18. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti üle on piiratud: kohus

kontrollib, kas õigusnormid, mille alusel haldusakt välja anti, sisaldasid endas kaalutlusruumi,

kas tegemist sai olla otsustusdiskretsiooniga (kas võtta vastu konkreetne otsus või mitte) või

lisaks ka valikudiskretsiooniga (milline otsus vastu võtta), millised on kaalutavad väärtused ja

millist eesmärki otsus kandma peab. Kohus ei saa asetada ennast haldusorgani rolli ja hakata

asjaolusid ise hindama so otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad. Kohus

hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis

aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse

üldtunnustatud väärtusi (nt võrdsuse või proportsionaalsuse põhimõtet). Kohus leiab

käesoleval juhul, et haldusorgan on tehtud otsust piisava hoolsusega kaalunud ning et need

kaalutlused, ehkki haldusaktis endas põhjalikumalt kajastamata, on veenvad, loogilised ja

seetõttu ka õiguspärased. Siiski rõhutab kohus, et korrektne on esitada asjakohased

põhjendused ammendavalt haldusaktis endas või selle lisades või vähemalt viidata haldusaktis

dokumentidele, kus põhjendustega tutvuda saab. Samas on halduskohtu praktikas

aktsepteeritud ka põhjenduste esitamist kohtumenetluses kui kohus on veendunud, et

põhjenduste ebapiisavus või puudumine haldusaktis ei toonud kaasa õigusvastase haldusakti

andmist.

19. Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) §-de 9 ja 10 kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle

valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. JäätS § 28 lg

1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt

kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. JäätS § 69

lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.

Vastavalt eeltoodud sätetele on kaebaja aadressil X xx jäätmevaldajaks JäätS tähenduses.

20. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid

jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale

isikule. Vastavalt § 66 lõigetele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja

vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku

omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku

omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. JäätS

§ 67 lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku

omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse

alusel kehtestatud korras. Vastavalt JäätS § 69 lõikele 1 toimub korraldatud jäätmeveoga

liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas

korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud

alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest.

21. Eelnimetatud regulatsiooni sisu aitab selgitada JäätS seletuskiri, mis ütleb järgmist: „Kogu

uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest

tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine,

mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti

suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e jäätmete hülgamist veelgi.

Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus

majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal

ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise

reguleerimisel lähtutakse eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma

jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii

jäätmete kogumis-, veo- kui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise

kulusid).“ Eeltoodud sätetest ja neile seletuskirja poolt antud selgitustest saab kohus järeldada,

et seaduse eesmärgiks oligi teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks kõigile

jäätmevaldajaile tiheasutusaladel ning seda otse seadusest tulenevalt.

22. Kuna X xx asuv suvila on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, loeti kaebuse esitaja JäätS

alusel X xx aadressil korraldatud jäätmeveoga liitunuks aastaringselt.

23. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on eelkõige liita kõik jäätmete tekitajad jäätmeveo

süsteemiga ning seeläbi vähendada peremehetute jäätmete teket linna ja selle lähiümbruse

avalikul territooriumil. Nimetatud eesmärk on kohtu hinnangul kantud ülekaalukast avalikust

huvist.

24. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda JäätS § 69 lg 4 alusel,

mis sätestab, et valla- või linnavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja

korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab

jäätmekäitluse ise. Taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustamisel tuleb

kohalikul omavalitsusel arvestada sellega, et taotleja jäätmete käitlus ei tohi sattuda vastuollu

jäätmeseaduse nõuetega. Seetõttu pole taotluse rahuldamiseks alust juhul, kui asjas kogutud

andmed ei võimalda piisava kindlusega veenduda, et taotleja korraldatud jäätmeveoga

mitteliitunuks lugemine ei too kaasa jäätmekäitlemise nõuete rikkumist. Haldusorgan ongi

tulnud kaebuse esitajale vastu ja, seadmata kahtluse alla kaebuse esitaja kinnitusi selle kohta, et

X xx suvilat kasutatakse vaid juulikuus, lugenud kaebuse esitaja nimetatud aadressil korraldatud

jäätmeveoga liitunuks vaid 2008 juulikuus.

25. Kohus märgib, et ilmselt viibivad vähesed inimesed aastaringselt kogu aeg samal aadressil:

ikka käiakse puhkustel nii Eestis kui välismaal, tööasjus lähetustes, viibitakse haiglas jne. See ei

anna aga alust nende asjaolude ilmnemisel igakordselt JäätS § 69 lg 4 kohaldamise taotlemiseks.

Kaebaja taotleb praktiliselt alalist vabastust korraldatud jäätmeveoga liitumisest, mis JäätS § 69

lg 4 alusel ei ole kohtu hinnangul üldse võimalik. Kaebaja liikuv eluviis ainuüksi selleks alust ei

anna. Kaebaja avalduse rahuldamine ongi võimalik mingiks konkreetseks perioodiks, mida

haldusorgan on (kohtu hinnangul kaebuse esitaja huve maksimaalselt võimalikul moel

arvestades) teinud.

26. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja viibib 2008 juulikuus aadressil X xx. Seega on X xx

kaebuse esitaja viibimiskoht juulikuus ja kaebuse esitaja kinnitab ka ise, et seal tekib viibimise

ajal olmejäätmeid. Kaebuse esitaja väidab, et tal on samal ajal võimalik viia nimetatud aadressil

tekkiv olmeprügi teisel aadressil asuvasse prügikonteinerisse. Kohus leiab, et kui vastustaja

oleks nimetatud argumentidel jätnud kaebuse esitaja X xx aadressil sootuks korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks, peaks vastustaja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks

lugema jäätmeveoga mitteliitunuks ka isikud, kes kinnitavad, et nad ei vaja oma elukohas

prügikonteinerit, kuna neil on võimalus viia tekkiv olmeprügi näiteks oma töökohta, sõbra,

sugulase või naabri prügikonteinerisse. Kohus ei sea kahtluse alal seda, et kaebuse esitaja 2008

juulikuus tõepoolest suudaks viia tekkiva olmeprügi konteineritesse ja ei viskaks seda mitte

ettenähtud kohtadesse. Oluline on see, et kui haldusorganid hakkaksid tegema erandeid Jääts-s

selgelt sätestatud põhimõttest, et igas majapidamises (iga isiku viibimiskohas) peab olema

prügikonteiner ja seda peab regulaarselt tühjendama, tekitaks see keskkonna saastatuse ohu,

kuna kaoks ülevaade sellest, kas ka tegelikkuses prügi konteineritesse viiakse. Üldteada on

asjaolu, et levinud on jäätmete toimetamine loodusesse, mis oluliselt reostab keskkonda.

Sellised reostajad saavad olla vaid isikud, kelle majapidamisest ei viida regulaarselt prügi ära (või

tehakse seda liiga harva). Selle tõttu ongi vaja järgida JäätS nõudeid kohustusliku prügiveo kohta

väga rangelt. Kohus leiab, et vastustaja on kohelnud kaebuse esitajat isegi väga leebelt, kuna

võib ju eeldada, et väljaspool korralist puhkust viibib kaebuse esitaja X xx aadressil vähemasti

suvekuudel nädalalõppudel.

27. Kohus märgib veel, et jäätmekäitluses on oluline läheduse põhimõte, mis on sätestatud

jäätmeseaduse §-s 32: jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas

tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna

ohutus. See põhimõte toetab haldusorgani põhjendusi, miks kaebuse esitaja peaks tekkinud

olmejäätmed ladestama puhkusekuul oma viibimiskoha prügikonteinerisse.

28. Puutuvalt kaebuse esitaja väidetesse, et peale ohtlike jäätmete, pakendite, paberi, klaasi ja

plasttaara jäätmekogumispunktidesse ja vastavatesse konteineritesse transportimist ei jäägi eriti

midagi üle suvila juures olevasse konteinerisse viskamiseks, leiab kohus, et nimetatud väited ei

ole asjakohased. Selliseid argumente saaksid esitada kõik isikud sõltumata sellest, kas kõne all

on ajutise või alalise peatumispaiga prügikonteineri vajalikkus. Kui isik leiab, et olmeprügi tekib

vähe, ongi võimalik tellida prügivedu vaid korra kuus ja väikeses konteineris, mitte näiteks korra

nädalas.

29. Seega on vastustaja õigustatult ja põhjendatult keeldunud kaebajale loa andmisest

korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks 2008 juulikuuks.

30. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 jäävad kaebaja menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja

ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt.

Kadriann Ikkonen

kohtunik