3-07-1554/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1554

Haldusasi

AS M.V. Wool kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 25.05.2007 maksuotsuse nr 12-

5/319, 01.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/345 ning

08.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/360 tühistamise ja

tagasitäitmise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 05. märtsil 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: AS M.V. Wool

Esindajad: v.adv Jaanus Tehver, Madis Vetevool, Mati

Vetevool

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Lembit Sullakatko

Kolmas isik: M-Service OÜ

Esindaja: T.R

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS M.V. Wool kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri menetlusosalistele. Kohtuotsuse kinnitatud

paberärakirja võivad menetlusosalised soovi korral saada Tallinna Halduskohtu

kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

2

VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) 25. mai 2007

maksuotsusega nr 12-3/319, 01. juuni 2007 maksuotsusega nr 12-5/345 ja 08. juuni 2007

maksuotsusega nr 12-5/360 kohustati AS-i M.V. Wool täiendavalt tasuma 857 726 krooni

dumpingu vastast tollimaksu, 4 396 krooni tollimaksu ja 155 179 krooni käibemaksu.

Maksuotsuste tegemise aluseks oli asjaolu, et AS M.V. Wool importis perioodil 31. maist 2004

kuni 05. juunini 2006 Norrast jahutatud forelli, mille deklareeris kaubakoodiga 0302118010

(lõhe liigist Oncorhyncus mykiss), samas kui maksuhaldur asus eelnimetatud maksuotsustes

seisukohale, et kõnealuse kauba puhul tulnuks kasutada kaubakoodi 0302112000 (lõhe liigist

Oncorhyncus mykiss, pead ja lõpused eraldamata, roogitud, kaaluga enam kui 1,2 kg, või pead ja

lõpused eemaldatud ja roogitud, kaaluga enam kui 1 kg). 08.06.2007 maksuotsuse

adressaadiks on kaebuse esitaja kõrval ka tema eest oma nimel asjassepuutuvad

tollideklaratsioonid esitanud OÜ M-Service.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb AS M.V Wool eelviidatud maksuotsuste

tühistamist.

Kaebuse

esitaja

nõustub

seejuures,

et

maksuotsustes

nimetatud

impordideklaratsioonides on kaubakoodi märkimisel eksitud ning õige kaubakoodi (st.

kaubakoodi 0302112000) rakendamisel kuulunuks kohaldamisele kõrgemad maksumäärad.

Kuivõrd kaebuse esitaja väitel on ta sarnast kaupa kaubakoodi 0302118010 all deklareerides

Eestisse importinud kogu oma vastaval tegevusalal tegutsemise ajal aastatel 2003 kuni 2006

ning arvestades, et Maksu- ja Tolliamet juhtis kaebuse esitaja tähelepanu kasutatava

kaubakoodi ebaõigsusele esmakordselt alles 10.05.2007.a. kontrollaktides, olgugi, et

varasemalt on Maksu- ja Tolliamet vaidlustatud maksuotsustes viidatud tollideklaratsioone ja

vastavaid dokumente korduvalt kontrollinud, leiab kaebuse esitaja, et kaubakoodi 0302118010

kasutati Maksu- ja Tolliameti halduspraktikale tuginedes ning kaebuse esitajal oli tekkinud

usaldus ja õiguspärane ootus, et deklareeritud kaubakood on õige.

3. Usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootus kaubakoodi deklareerimise

õiguspärasuse osas oli kaebuse esitaja väitel tekkinud järgmistel asjaoludel:

o juba 2003.a. importis AS M.V. Wool Norrast sama kaupa sama kaubakoodiga, ent

koodi kasutamise ekslikkust ei tuvastatud. Kaebuse esitaja rõhutab, et iga

deklaratsiooni

esitamisel

nõudis

maksuhaldur

kauba

saatedokumentide

originaaleksemplaride esitamist ja nende hulka kuulusid teiste seas saatja kaubaarved,

millele on märgitud saadetisse kuulunud kaupade kaal. Järelikult sisaldusid koos

deklaratsiooniga maksuhaldurile esitatud dokumentides andmed, mis võimaldasid

maksuhalduril tuvastada kasutatud kaubakoodi õigsust.

o 2004.a. tollideklaratsioonide nr I 8397 ja I 11678 alusel menetles Lääne Maksu- ja

Tollikeskuse juures tegutsev kvoodikeskus taotlust tariifikvoodi eraldamiseks ja see ka

rahuldati deklaratsiooni nr I 8397 osas.

3

o 2004.a. tollideklaratsioonid nr I 8397 ja I 11678 läbisid tolli järelkontrolli 09.09.2004,

mille tulemusena määrati juurdemaks.

o 2004.a. tollideklaratsioonil nr I 13969 on maksuhaldur deklaratsioonil ise kaubakoodi

parandanud ja märkinud deklaratsioonile koodi, mida Maksu- ja Tolliamet nüüd valeks

loeb.

o Täiendava nn kollase koridori kontrolli läbisid ka sama kauba kohta koostatud 2004.a.

tollideklaratsioonid nr I 44800, I 55214, I56873 ja I63290. Vaideotsuses esitatud väite

kohta, et deklaratsioonide kollasesse koridori suunamine oli tingitud kauba

päritolutõendite esitamata jätmisest, leiab kaebuse esitaja, et kollase koridori

järelevalve tähendab täiendavat dokumentide kontrolli seda kinnitab ka vastava

järelevalve

teostamist

tõendav

tempel

tollideklaratsioonil

-

„Dokumendid

kontrollitud“, mistõttu on kaebuse esitajal õigus eeldada, et kontrolliti kõiki

dokumente.

o Vaidlustatud maksuotsused koostanud ametnik M.A teostas 2005. aasta jaanuaris

järelkontrolli AS M.V. Wool tegevuse kohta 2003-2004. aastal, mille käigus kontrolliti

kõiki 2003 ja 2004.a. tollideklaratsioone ning mingeid vigu ei avastatud. Kuna 2003.a.

tehingud ei erinenud kaubakoodi osas mitte millegi poolest 2004.a. tehingutest, siis

leiab kaebuse esitaja, et tal sai ka 2003.a. tehingute järelkontrolli tulemuste alusel

tekkida usaldus ja õiguspärane ootus kaubakoodi õigsuse osas. Seejuures märgib

kaebuse esitaja, et tegelikult esitas ta tolliinspektor M.A-le tutvumiseks ettevõtte kõigi

2003. ja 2004.a. import-eksport tehingute tollideklaratsioonid. Asjaolu, et tollil oli

võimalik viga avastada 2005.a. alguses läbiviidud järelkontrolli käigus, illustreerib

kaebuse esitaja sõnul muuhulgas asjaolu, et 2007.a. kevadel toimunud järelkontrolli

käigus olevat M.A märkinud, et sai oma ülemuste käest „riielda“ selle eest, et ta viga

varem ei avastanud.

o Sama kaubakoodi on kasutatud 2004.a. tollideklaratsioonis nr I 8397, mis on läbinud

korduva järelkontrolli ja mille alusel AS-ile M.V. Wool täiendavalt tasumisele kuuluvat

maksusummat määratud ei ole.

4. Viitega Riigikohtu määrusele haldusasjas 3-3-1-18-99 ning Lasse Lehise teosele

„Maksuõigus“, leiab kaebuse esitaja, et kui maksuhaldur ei märganud maksudeklaratsioonis

viga, mida ta oleks pidanud deklaratsiooni kontrollimise käigus avastama, siis ei saa hiljem

seda viga enam korrigeerida ega täiendavat maksu määrata. Samuti viitab kaebuse esitaja

Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-7-04, mille kohaselt on tollil õigus korrigeerida

tollideklaratsioonis arvutatud ja aktsepteeritud maksusummat siis, kui ilmneb uus faktiline

asjaolu, mis ei olnud deklaratsiooni aktsepteerimise ajal tollile teada, kusjuures halduspraktika

või õigusakti tõlgenduse muutust uue asjaoluna käsitleda ei saa.

5. Kaebuse esitaja ei pea põhjendatuks aga maksuotsuses viitamist Riigikohtu lahendile

nr 3-3-1-66-05, kuna selles leidis Riigikohus tõepoolest, et tollideklaratsiooni aktsepteerimise

alusel ei saa deklarandil tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks

aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida, ent käesolevast asjast erineb eelviidatud Riigikohtu

4

lahendis käsitlemist leidnud olukord selle poolest, et Riigikohtu kaasuses ei olnud läbi viidud

tollideklaratsiooni järelkontrolli.

6. Kaebuse esitaja heidab maksuotsustele ette sedagi, et maksuotsustes ja vaideotsustes ei ole

viidatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) artikli 220 lg 2 punkti b kohaldamisele, samas kui

kohtumenetluses on vastustaja oma positsiooni just sellele sättele rajanud. Samas leiab

kaebuse esitaja, et antud kaasuses esinevad asjaolud, mis annavad ÜTS art 220 lg 2 punkit b

kohaselt aluse järelarvestuskande mittetegemiseks. Selle väite kinnituseks viitab kaebuse

esitaja muuhulgas Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades C-314/85:Foto-Frost ja C-250/91:

Hewlett-Pacard.

7. Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul esines tolli viga, kuivõrd kaebuse esitaja tegevuse näol

on tegu pikaajalise ja suuremahulise impordiga, mille puhul ei ole toll vale kaubakoodi

sisaldavate deklaratsioonide esitamisele vastuväiteid esitanud. Impordi suuremahulisuse osas

viitab kaebuse esitaja Statistikaameti andmetele, millest nähtuvalt moodustas kaebuse esitaja

poolt maksuotsustes käsitletud perioodil imporditud vastava kauba kogus koguimpordist

61,71 %.

8. Samuti leiab kaebuse esitaja, et tolli eksimust ei olnud heausksel võlgnikul võimalik

avastada esiteks seetõttu, et kohaldamisele kuuluv eeskiri on keeruline, sest kõnealune kaup

oma olemuselt vastab kasutatud koodi 0302118010 kirjeldusele ning viga tuleneb üksnes

sellest, et TARIC sätestab eraldi koodi samale kala liigile tulenevalt kauba kaalust. Teiseks on

kaebuse esitaja hinnangul oluline, et toll aktsepteeris ebaõige kaubakoodiga importi enam kui

4 aasta jooksul suurte kaubakoguste suhtes. Kolmandaks tuleb kaebuse esitaja väitel arvestada

seda, et AS M.V. Wool importis kõnealust kaupa kaubakoodi 0302118010 all nii enne Eesti

ühinemist Euroopa Liiduga kui mitme aasta jooksul pärast seda ning see asjaolu oli teada ka

kaebuse esitajat tollivormistusel esindanud tollimaaklerile. Kaebuse esitaja leiab samuti, et teda

tuleks antud juhul käsitleda kogemusteta ettevõtjana, kuna ta on varem teostanud korduvalt

samu protseduure, kuid tema puhul ei ole tollimakseid kunagi õigesti arvutatud, kusjuures

tolliasutused ei ole talle kunagi teatanud, et nende sooritatud protseduurid on ebaõiged.

9. Mis puutub kohustuse järgida tollideklaratsioone käsitlevaid õigusakte, siis selgitab ÜTS art

220 lg 2 p b ja art 239 kohaldamist puudutava Euroopa Komisjoni teabedokumendi (kd III,

tl. 197 jj) kohaselt piirdub see kohustus nende andmete ja dokumentide esitamisega, mida

deklarandil oli võimalik teada ja omada ning kuna kaebuse esitajal oli maksuhalduri tegevuse

tõttu tekkinud usaldus ja õiguspärane ootus deklareerimisel kasutatava kaubakoodi õigsuse

osas, siis saab põhjendatult väita, et deklareeritud kaubakoodi näol esitas kaebuse esitaja

ainukesed andmed, mida tal oli võimalik teada.

10. Kaebuse esitaja leiab samuti, viidates seejuures Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-57-06 võetud

seisukohale, ÜTS art 78 lg 3 annab maksuhaldurile kaalutlusõiguse küsimuses, kas teha

järelarvestuskanne või mitte ning seetõttu pidanuks maksuotsustes põhjendama, miks pidas

maksuhaldur diskretsiooni teostamisel vajalikuks nimelt ühe meetme – järelkande tegemine –

rakendamist, kui asjaolusid arvestades oli võimalik ka järelkande tegemata jätmine. Samuti

oleks vastustaja pidanud ühe ÜTS art 78 lg 3 kohaselt kaalumise kuuluva meetmena

arvestama ÜTS art 239 sätestatud võimalusega erijuhtudel vähendada või tagasi maksta

5

imporditollimaksu. Kaebuse esitaja arvates on ilmne, et antud juhul on tegemist erijuhtumiga,

mis annab alust ÜTS art 239 kohaldamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja hinnangul taandub vaidlus küsimusele, kas maksuhaldur pidi tegema

järelarvestuskande või oleks see ÜTS art 220 lg 2 punkti b kohaselt tollivea tõttu tegemata

jätta. Vastustaja väitel välistab eelviidatud säte järelarvestuskande tegemise, kui on täidetud

kolm tingimust: a) toll on teinud vea; b) arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja

kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada; c) võlgnik on järginud kõiki

kehtivaid õigusakte.

12. Esiteks leiab vastustaja, viidates Euroopa Kohtu otsusele C-250/91: Hewlett-Packard, et

tolli veaga ei olnud käesoleval juhul tegu, kuivõrd AS M.V Wool oli jahutatud forelli

importinud küll pikaajaliselt, ent tegu ei olnud suuremahulise impordiga.

13. Teise tingimise kohta leiab vastustaja, et vaidusalused deklaratsioonid on koostanud

professionaalne tollimaakler, ning viidates Riigikohtu seisukohale haldusasjas 3-3-1-66-05,

mille kohaselt ei saa tollimaakleri teenust kasutades vabandada deklaratsioonide täitmisel

tekkinud vigu asjatundmatusega. Vastustaja on seisukohal, et deklarant oleks pidanud avastama

vale kaubakoodi kasutamise, kui ta oleks teostanud kaubakoodi päringu Maksu-ja Tolliameti

infosüsteemi kaudu, ent selle asemel deklarant on nö pimesi aktsepteerinud kaubakoodi, mille

on eksportöör märkinud enda poolt väljastatud arvele, kontrollimata, kas arvel toodud

kaubakood vastab tegelikkusele või mitte. Samuti leiab vastustaja, et võlgnik ei ole järginud

kõiki kehtivaid õigusakte, kuna sisuliselt ei ole täidetud ühenduse tolliseadustiku rakendussätete

(ÜTSRS) art 1995 tulenevat kohustust tuvastada kaubakoodi tegelik vastavus imporditavale

kaubale.

14. Kaebuse esitaja väidete kohta, mis puudutavad tariifikvoodi eraldamise menetlust

deklaratsioonide I 8397 ja I 11678 alusel, märgib vastustaja, et tariifikvoodi taotlust menetleti selle

tariifikvoodi osas, mille kaebuse esitaja deklaratsiooni lahtrisse 39 oli märkinud ning kaebuse esitaja eeldas

ilma igasuguse põhjenduseta, et toll kontrollib vastava menetluse käigus ka tema poolt

kaubale määratud tariifset klassifikatsiooni (kaubakoodi).

15. Tollideklaratsioonide I 8397 ja 11678 alusel tasumisele kuuluva maksusumma korrigeerimist seletab

vastustaja samuti eelviidatud tariifikvoodi eraldamise asjaoludega ehk teisisõnu sellega, et deklaratsiooni I

8397 puhul rahuldati tariifikvoodi taotlus osaliselt, deklaratsiooni I 11678 jäeti aga rahuldamata ning see

tõi kaasa maksusummade ümberarvestuse ning seega ei olnud tegemist järelkontrolliga.

16. Kaubakoodi parandamist tollideklaratsioonil nr I 13969 selgitab vastustaja selliselt, et

tollideklaratsiooni I 13969 kohta tolli elektroonses andmebaasis täidetud kontrolli akti

väljatrükist oli vastava korrigeerimise aluseks taotlus, mis tähendab, et kaebuse esitaja ise

tollilt vastavat kaubakoodi parandamist taotlenud, mitte aga ei ole toll vastavat parandust

teinud ise omal algatusel.

6

17. Nn. kollase koridori läbinud deklaratsioonide osas märgib vastustaja, et nende kollasesse

koridori suunamise põhjuseks olid kauba päritoluga seotud asjaoludes tekkinud kahtlused

ning toll ei kontrollinud selle toimingu raames kauba klassifitseerimise õigsust ega ei

pidanudki seda tegema.

18. 2005. aastal toimunud järelkontrolli osas viitab vastustaja koostatud kontrollaktile, millest

nähtub, et vastava kontrolli käigus kontrolliti üksnes aastal 2003 toimunud impordi- ja

eksporditehinguid, mitte aga neid tollideklaratsioone, mis on hõlmatud vaidlustatud

maksuotsustega ning seega ei saanud nendest kontrollitulemustest tekkida kaebajal ka mitte

mingisugust õiguspärast ootust vaidlusaluste maksuotsustega hõlmatud tollideklaratsioonide

osas.

19. Vastustaja on ka seisukohal, et käesoleval juhul ei esine aluseid ÜTS art 239 alusel

tollimaksude vähendamiseks, kuna kaebuse esitaja on suhtunud oma deklarandikohustustesse

hooletult ning on klassifitseerinud kauba valesti, olenemata sellest, et vaadates kauba

ekspordiarveid või kontrollides kaupa füüsiliselt, oleks tal olnud võimalik kaubad ilma

probleemideta õigesti klassifitseerida. Vastustaja leiab, et ÜTS art 239 ja ÜTSRS art 905

koosmõjust tulenevalt on tollimaksude vähendamise eelduseks see, et isikut ei saa süüdistada

pettuses või ilmses hooletuses ning esineb eriolukord. Käesoleval juhul need tingimused aga

täidetud ei ole.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

20. Kolmas isik kaebuse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtuistungil toetas kolmas

isik kaebuse esitaja positsiooni ning leidis, et see on põhjendatud ning kaebus tuleks

rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus, kaalunud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et

AS M.V Wool kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kohus leiab, et kuigi

käesolevas haldusasjas tuvastamist leidnud asjaoludel saab tollile teha etteheiteid seoses

tähelepanematusega tollideklaratsioonidesse kantud andmete kontrollimisel ning teatud

kontrollitoimingute hoolsal läbiviimisel oleks pidanud vale kaubakoodi kasutamine

kontrollijale ilmnema, ei saanud kohtu hinnangul pelgalt sellest asjaolust tekkida kaebuse

esitajal usaldust selle vastu, et deklaratsioonides kasutatud kaubakood on õige, kuivõrd

kaebuse esitajal endal oleks olnud võimalik viga hõlpsasti avastada ning vale kaubakoodi

kasutamine on tingitud kaebuse esitaja, konkreetsemalt aga tema eest tollideklaratsioone

vormistanud isiku hooletust suhtumisest oma kohustustesse.

22. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kõigil vaidlustatud maksuotsuses nimetatud

impordideklaratsioonidel oli kaubakood märgitud valesti. Seejuures ei ole vaidlust ka selles, et

deklaratsioonidel kasutatud kaubakoodi 0302118010 kirjeldus (Lõhed liigist Oncorhynchus

mykiss) on laiem ning hõlmab oma sisu ja mahu poolest ka õige kaubakoodi 0302112000

kirjeldust (lõhed liigist Oncorhynchus mykiss, peaga ja lõpustega, roogitud, igaüks massiga üle

1,2 kg või peata, lõpusteta ja roogitud, igaüks massiga üle 1 kg), ent kuivõrd kaebuse esitaja

7

poolt imporditud kaup vastas ka kaubakoodi 0302112000 täpsemale kirjeldusele, siis olnuks

õige kasutada seda koodi. Samuti ei ole vaidlust selles, et deklaratsioonides vale kaubakoodi

kasutamise tõttu tekkis kaebuse esitajal väiksem maksukohustus. Faktiliste asjaolude osas ei

vaidle pooled selle üle, et kaebuse esitaja on aastatel 2003 kuni 2006 importinud Eestisse 59

impordideklaratsiooni alusel, seejuures pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 35

deklaratsiooni alusel ega selles, et ajavahemikul 2004.a. mai kuni 2006.a. juuni kaebuse esitaja

poolt imporditud kauba kogus (98,9 tonni) moodustab 61,7% sel perioodil kaubakoodidega

0302112000 ja 03211208010 Eestisse vabasse ringlusse imporditud kalast.

23. Pooltevaheline vaidlus taandub aga sisuliselt küsimusele, kas kaebuse esitaja võis

impordideklaratsioonidesse vale kaubakoodi märkimisel tugineda usaldusele maksuhalduri

halduspraktika vastu ja õigustatud ootusele kaubakoodi deklareerimise õiguspärasuse osas.

Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas toll oleks pidanud vale kaubakoodi kasutamise

avastama varem ning kas asjaolust, et toll seda ei teinud, võis tekkida kaebuse esitajal

põhjendatud veendumus, et kõnealuste toodete importimisel kaubakoodi 0302118010

kasutamine on õige.

24. Esiteks leiab kohus, et käesoleva vaidluse kontekstis on põhjust eristada Eesti Euroopa

Liiduga ühinemisele eelnenud ja sellele järgnevat perioodi. Vaidlust ei ole selles, et kohustus

klassifitseerida imporditav kaup vastavalt nomenklatuurile ning deklareerida vastav

kaubakood oli kaupade Eestisse importijal ka enne Eesti Ühinemist Euroopa Liiduga ega ka

selles, et mõlemat käesoleva haldusasja seisukohast tähtsust omavat kaubakoodi kasutati

kaupade Eestisse importimisel alates 01. jaanuarist 2003. Samas tuleb tähele panna, et enne

Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ei olnud deklareeritaval kaubakoodil kauba maksustamise

seisukohast samasugust tähtsust, nagu pärast ühinemist. Asjakohane on vastustaja märkus, et

enne Eesti Ühinemist Euroopa Liiduga ei omanud see, kas Norrast imporditud kala kohta

märgiti tollideklaratsiooni üks või teine kaubakood, maksustamise seisukohast mingisugust

tähtsust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et deklaratsioonide kontrollimisel, mille eesmärk on

ennekõike siiski maksustamisega seonduvate asjaolude õigsuses veendumine, ei saa tollile ette

heita vale kaubakoodi mitteavastamist deklaratsioonidel, mis seonduvad enne Euroopa

Liiduga ühinemist toimunud impordiga. Kohus möönab siinkohal, et teatav tähtsus võib enne

Euroopa Liiduga ühinemist toimunud impordil olla impordi pikaajalisuse hindamise

seisukohast, ent kaebuse esitaja usaldus kaubakoodi õigsuse osas ei saa tugineda näiteks

asjaolule, et 2005. aastal toimunud järelkontrolli käigus 2003. aasta deklaratsioonides

kasutatud valele kaubakoodile kaebuse esitaja tähelepanu ei juhitud.

26. Järgnevalt tuleb käsitleda küsimust, mis puudutab ühenduse tolliseadusetiku artikli 78

lõike 3 ning artikli 220 omavahelist suhet ning kaalutlusõiguse ulatust järelarvestuskande

tegemisel. ÜTS art 78 lõikes 3 sätestatakse, et ui tollideklaratsiooni kontrollimine või

tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid

on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega

olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. ÜTS

art 220 lõikest 1 tuleneb muuhulgas, et kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta on

arvestuskanne tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu

summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu

summa kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada

saab ning kui tollil on võimalik tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja

arvutada ja võlgnik määrata. Viimati viidatud artikli teises lõikes sätestatakse juhud, mil

8

järelarvestuskannet ei tehta. Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud sätetest, et juhul kui

arvestuskanne on tehtud seaduse järgi tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema

summa kohta, siis tulebki ÜTS artikli 78 lõikes 3 nimetatud „olukorra lahendamiseks vajaliku

meetmena“ kõne alla järelarvestuskande tegemine. Nõnda on see ka juhul kui esialgse

arvestuskande tegemise aluseks on olnud tollideklaratsiooni kantud väär kaubakood.

Kaalutlusruum järelarvestuskande tegemisel on seejuures piiratud ÜTS art. 220 sätetega ehk

teisisõnu on järelarvestuskanne võimalik tegemata jätta juhul, kui leitakse esinevat mõni ÜTS

art 220 lõikes 2 nimetatud alustest. Seejuures tuleb tähele panna, et kuivõrd ÜTS art 220 lg 2

punktis b sätestatud järelarvestuskande tegemata jätmise aluse eesmärk on selle sätte

sõnastusest nähtuvalt tollimaksude tasumise eest vastutava isiku usalduse kaitse tolli eksimuse

korral, siis piirdubki isiku usalduse kaitse nimetatud sättega. Teisisõnu tuleb seda, kas isikul

võis tekkida usaldus ja õiguspärane ootus, hinnata vastavalt ÜTS art 220 lg 2 punktis b

sätestatud tingimustele ning kui need tingimused täidetud ei ole, siis ei saa maksukohustuslane

õigustada maksurikkumist usaldusega tolli tegevuse suhtes ning järelarvestuskande tegemata

jätmiseks ei ole alust. Usalduse tekkimist või õiguspärast ootust väljaspool ÜTS art 220 lg 2

punktis b sätestatud tingimusi, ei ole kohtu hinnangul võimalik järelarvestuskande tegemise

otsustamisel arvestada.

27. Käesoleval juhul tuleb ainsa järelarvestuskande tegemata jätmise alusena kõne alla just

eelnimetatud ÜTS art 220 lg 2 punkt b, milles sätestatakse, et järelarvestuskannet ei tehta, kui

tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli eksimuse tõttu,

mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja

järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Järelarvestuskande tegemata jätmiseks

peavad seejuures esinema kõik eelnimetatud tingimused.

28. Esmalt tasub peatuda küsimusel, kas arvestuskande tegemine seaduse alusel tasumisele

kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta ehk arvestuskande tegemine

deklaratsioonidele kantud valest kaubakoodist lähtudes, on tingitud tolli eksimusest. Kaebuse

esitaja leiab seejuures, et tegemist on tolli eksimusega, mis seisneb selles, et toll ei avastanud

vaatamata kaebuse esitaja poolt tehtud sarnaste imporditehingute pikaajalisusele ja

suuremahulisusele deklaratsioonidel vale kaubakoodi kasutamist, kuigi tollil olid selleks kõik

võimalused olemas ning kohusetundlikult tegutsenud tolliametnikud oleksid pidanud

deklaratsioonide vigasust märkama. Vastustaja seisukoht põhineb seevastu aga tõdemusel, et

üksnes asjaolu, et toll oleks saanud dokumentide põhjalikuma kontrollimise tulemusena vea

avastada, ei tähenda, et väär arvestuskanne on tingitud tolli eksimusest, kuna tollil

deklaratsioonides kajastatud andmete õigsuse kontrollimise kohustust ei ole.

29. Esiteks on kaebuse esitaja leidnud, et toll on pika aja vältel aktsepteerinud suurt hulka

kaebuse esitaja poolt esitatud tollideklaratsioone, milles kõigis oli kajastatud vale kaubakood,

ent toll ei ole sellele kordagi tähelepanu pööranud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ning

käesoleva haldusasja aluseks olevatel asjaoludel ei saa väita, et toll oleks pidanud

deklaratsioonide aktsepteerimisel vale kaubakoodi kasutamise avastama. ÜTS artiklist 63

tulenevalt aktsepteerib toll viivitamata deklaratsioonid, mis vastavad ÜTS art 62 sätestatud

tingimustele, kui deklaratsioonide esemeks olev kaup on tollile esitatud. ÜTS art 62 lõikest 1

tulenevalt peab deklaratsioon olema esitatud vastaval deklaratsiooni vormil, see peab olema

allkirjastatud ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete

rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. Sama artikli 2. lõikest tulenevalt tuleb

tollideklaratsioonile lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate

9

sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. Kohtu hinnangul ei tulene eelnimetatud

sätetest, et tollideklaratsiooni aktsepteerimisel peaks toll kontrollima deklaratsiooni ja sellele

lisatud dokumentide sisulist õigsust ja vastavust. Tolli kohustused deklaratsiooni

aktsepteerimisel piirduvad formaalse kontrollimisega. Nii tuleb kontrollida, kas vastava

tolliprotseduuri jaoks vajalikud andmed on deklaratsioonis esitatud ehk seda, kas asjakohased

lahtrid on deklaratsioonis täidetud ning kas vajalikud dokumendid on lisatud. Tolli

eksimusena deklaratsioonide aktsepteerimisel saaks niisiis vaadelda eelkõige seda, kui toll jätab

tähelepanuta mingite vastava tolliprotseduuri seisukohast oluliste andmete puudumise

deklaratsioonis või mingisuguste vajalike lisadokumentide puudumise. Nii näiteks on

Riigikohus

haldusasjas

nr 3-3-1-57-06 leidnud, et olukorras, kus konkreetse tolliprotseduuri seisukohast oli oluline

arvedeklaratsioonide

olemasolu,

oleks

seda,

kas

vastavad

arvedeklaratsioonid

tollideklaratsiooniga kaasas olid või mitte (kas tollideklaratsiooniga koos esitatud arved

sisaldasid vastavad teavet) tulnud kontrollida enne deklaratsiooni aktsepteerimist. Käesoleval

juhul ei saa aga väita, et toll oleks eksinud kaebuse esitaja poolt esitatud deklaratsioonides

sisalduvate andmete või vajalike lisadokumentide ammendavuse kontrollimisel. Iseenesest ei

ole poolte vahel vaidlustki selles, et asjassepuutuvad deklaratsioonid olid vormistatud

korrektselt, neis oli näidatud kogu vajalik teave ning nendega olid kaasas vajalikud

lisadokumendid. Asjaolu, kas toll oleks saanud enne deklaratsioonide aktsepteerimist

deklaratsiooni kantud andmete ja lisadokumentide võrdlemisel avastada, et deklaratsiooni

märgitud kaubakood ei ole õige, ei ole oluline. Oluline on, et toll ei pidanud selles

menetlusetapis deklaratsiooni sisulist õigsust kontrollima.

30. Kaebuse esitaja on viidatud Euroopa Kohtu lahenditele C-250/91: Hewlett Pacard ning C-

314/85: Foto Frost ning toonud õigesti välja, et nimetatud lahendites asus Euroopa Kohus

seisukohale,

et

kauba

tariifse

klassifitseerimisega

seotud

vigade

mitteavastamist

tollideklaratsiooni

aktsepteerimisel

tuleb

käsitleda

tolli

eksimusena,

kui

klassifitseerimisvigadega deklaratsioone on toll aktsepteerinud pika aja vältel suuremahulise

impordi puhul. Samas viitas vastustaja väga õigesti sellele, et lisaks impordi pikaajalisusele ja

suuremahulisusele nimetatakse eelkõige kohtuasjas C-250/91: Hewlett Pacard tehtud otsuses

veel kolmandatki tingimust, milleks on see, et esitatud deklaratsioonil on kõik

asjassepuutuvate õigusnormide kohaldamiseks vajalikud asjaolud kajastatud sellisel määral, et

hilisema kontrolli käigus mingeid uusi asjaolusid ilmneda ei saa. Siinkohal tuleb tähele panna,

et viidatud Euroopa Kohtu otsuse punktis 20 on viimatinimetatud tingimus toodud

esimesena ehk eespool impordi pikaajalisust ja suuremahulisust puudutavaid märkusi.

31. Käesoleval juhul ei saa väita, et kaebuse esitaja poolt esitatud deklaratsioonidel oleks kõik

impordimaksude arvutamiseks vajalikud asjaolud eelnimetatud viisil kajastatud. Nimelt ei ole

deklaratsioonides esitatud kauba kirjelduses märgitud imporditud kalade massi. Kõrvutades

aga andmekogus TARIC sisalduvate kaubakoodide 0302112000 ja 0302118010 kirjeldusi,

ilmneb üheselt, et konkreetse kaubakoodi kasutamine sõltubki sellest, kas liiki Oncorhyncus

mykiss kuuluvate kalade mass ületab teatud piirmäära või mitte. Olukorras, kus

deklaratsioonilt kalade massi kajastavaid andmeid ei nähtu, ei saa väita, et kõik

asjassepuutuvate õigusnormide kohaldamiseks vajalikud asjaolud on kajastatud sellisel määral,

et hilisema kontrolli käigus mingeid uusi asjaolusid ilmneda ei saa. Selles osas erinevad

käesoleva haldusasja asjaolud Euroopa Kohtu eelviidatud lahendites käsitletud asjaoludest.

Kohtuasjas C-250/91: Hewlett Pacard tehtud otsusest nähtuvalt oli deklareeritud kaubaks

10

arvutiklaviatuurid ning sellisena oli kaup kajastatud ka deklaratsioonis, märkides kaubakoodi,

mille kirjelduseks oli „arvutite eraldiseisvad osad“ (pr.k. pièces détachées d’ordinateurs), ent hiljem

leidsid pädevad tollivõimud, et arvutiklaviatuuride jaoks oleks tulnud kasutada hoopis

kaubakoodi, mille kirjelduseks oli „arvuti komponendid“ (pr.k. unités d’ordinateur). Kohtuasjas

C-314/85: Foto Frost oli küsimus sisuliselt selles, et maksustamisel lähtus toll

deklaratsioonidelt nähtuvast päritoluriigist, ent ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kaup ei

olnud imporditud mitte päritoluriigist, vaid teistest riikidest, mis iseenesest oleks andnud alust

teistmoodi maksustamiseks. Käesoleva vaidluse asjaolud erinevad Euroopa Kohtu eelviidatud

lahendites käsitlemist leidnutest aga just sel põhjusel, et Euroopa Kohtu menetletud kaasustes

oli kogu asjakohane teave deklaratsioonidelt näha ja hilisem kontrollimine ei oleks saanud

õigusnormide

kohaldamiseks

uut

teavet

anda,

seevastu

käesolevas

haldusasjas

deklaratsioonidelt vajalikud andmed (st. kalade mass) ei nähtunud. Kohtu hinnangul tuleb

siinkohal eristada deklaratsioonis kajastatud andmeid ja deklaratsioonile lisatud dokumentides

kajastatud andmeid. Kuivõrd tollil ei ole kohustust deklaratsiooni aktsepteerimisel kontrollida

deklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide vastavust ega üksikasjalikult kontrollida lisatud

dokumentide sisu, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas AS M.V. Wool imporditud kalade mass

nähtus deklaratsiooni saatvatelt kaubaarvetelt või mitte. Ilmne on, et deklaratsioonilt need

andmed ei nähtunud.

32. Kohtu hinnangul ei saa tolli eksimusena, mis tõi kaasa arvestuskande tegemise seadusest

tulenevast väiksemas summas, käsitleda vale kaubakoodi mitteavastamist 2004.a.

tollideklaratsioonidega nr I 8397 ja I 11678 kaasnenud tariifikvoodi eraldamise taotluse

menetlemisel. Vastustaja selgituse kohaselt oli nimetatud deklaratsioonidel vastavasse lahtrisse

39 „Kvoot“ märgitud tariifikvoodi number 090715 (kd I, tl. 117). Vaidlust ei ole selles, et

kvoodikeskusel oleks olnud võimalik kaubakoodis esinev viga avastada, ent põhjendatuks ei

saa pidada kaebuse esitaja seisukohta, et kvoodikeskus oleks pidanud tariifikvoodi

menetlemisel kaubakoodi õigsust kontrollima ehk deklaratsiooni kantud andmeid ja

deklaratsioonile lisatud kaupa puudutavaid dokumente võrdlema. Kaebuse esitaja ei ole

seejuures väitnud, et kaubakoodiga 03021180 kirjeldatavale kaubale ei oleks saanud taotleda

tariifikvooti nr 090715. Seega, kuna deklaratsioonis taotleti sellise tariifikvoodi eraldamist,

mille eraldamine oli deklaratsioonis kirjeldatud kaupa ja kaubakoodi arvestades võimalik, siis

ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide, et kvoodikeskusel oleks pidanud tariifikvoodi

menetlemisel tekkima kahtlus küsimuses, kas deklaratsioonidel nimetatud kaup ikkagi vastab

deklaratsioonis näidatud kaubakoodile.

33. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et 2004.a. tollideklaratsioonid nr I 8397 ja I 11678

läbisid 09.09.2004. tolli järelkontrolli, mille tulemusena määrati juurdemaks, siis nähtub

vastustaja selgitusest, et nimetatud deklaratsioonide alusel kujuneva maksusumma

korrigeerimine oli samuti tingitud taotletud tariifikvoodi eraldamisega seotud asjaoludest ning

seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et sellises olukorras ei saanud kaebuse esitaja

eeldada, et toll kontrollib kõiki maksustamisega seotud asjaolusid, eelkõige deklaratsioonis

märgitud kaubakoodi õigsust. Seejuures viitas vastustaja kohtule esitatud täiendavates

seisukohtades Lääne maksu- ja tollikeskuse 25.08.2004 kirjale nr 16.2-1/2489. Kaebuse esitaja

ei ole selle kirja sisu puudutavaid vastustaja väiteid kahtluse alla seadnud ega ümber lükanud.

Asjaolu, et eelnimetatud deklaratsioonides paranduste tegemine seondus tariifikvoodi

eraldamisega, nähtub ka tehtud parandustest endist (kd I, tl. 11): deklaratsioonil I 11678 on

parandatud kauba 2 osas lahtreid 39, 39 ja 47, deklaratsioonil I 8397 aga kauba nr 2 osas

11

lahtreid 35, 36, 42 ja 46. Selliselt tehtud parandused kinnitavad vastustaja väidet, et

parandused seondusid asjaoluga, et deklaratsiooni I 8397 osas rahuldati tariifikvoodi

eraldamise taotlus osaliselt ning deklaratsiooni I 11678 puhul jäeti tariifikvoodi taotlus

rahuldamata. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et nende deklaratsioonide

parandamisel oli tegemist deklaratsioonide järelkontrolliga, mille käigus oleks toll pidanud

vale kaubakoodi kasutamise avastama ning mille avastama jätmist tuleks käsitleda tolli

eksimusena.

34. Küll leiab kohus aga, et tollile saab ette heita vale kaubakoodi kasutamise mitteavastamist

kollasesse koridori suunatud deklaratsioonide kontrollimisel ning deklaratsioonis nr I 13969

kaubakoodi parandamisel. Põhimõtteliselt õige võib olla vastustaja väide, et deklaratsioonid I

44800, I 55214, I 56873 ja I 63290 suunati kollasesse koridori ehk dokumentide täiendavasse

kontrolli kauba päritolu teemal tõusetunud kahtluste tõttu. Samas ei ole vastustaja ümber

lükanud kaebuse esitaja väidet, et kaebuse esitaja ei teadnud, mida dokumentide täiendaval

kontrollimisel kontrollitakse ning eeldas seega, et kontrollitakse kõiki imporditehingute

maksustamisega seotud asjaolusid. Põhjendatult märgib kaebuse esitaja, et seda eeldust

kinnitab vastavatele deklaratsioonidele kantud märkus „Dokumendid kontrollitud“ (kd I, tl.

14-17). Lisaks sellele tuleb tähele panna, et deklaratsioonil nimetatud kaupade päritolu

puudutavad kahtlused said ilmselt tekkida mitte üksnes deklaratsiooni pinnalt, vaid

deklaratsiooni ja sellele lisatud dokumente koos vaadeldes. Selles olukorras pidi toll

paratamatult tutvuma sisuliselt ka deklaratsioonidele lisatud kaubaarvetega. Kõnealustel

kaubaarvetel on kauba kirjeldus täpsem kui deklaratsioonis ning ära on näidatud ka kalade

mass (nt. Onchoryncus mykiss: Salmon trout gutted h/on fresh sup 3-4 kg – kd III, tl 23).

Seega leiab kohus, et juhul kui deklaratsiooni ja sellega seotud dokumente kontrollitakse nn.

kollases koridoris, tuleb eeldada, et kontrollitakse kõiki deklaratsioonist nähtuvaid ja

maksustamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas kaubakoodi õigsust ning

juhul kui selle kontrolli käigus dokumentidest nähtuvat ebakõla deklareeritud kaubakoodi ja

deklaratsioonile lisatud dokumentides esitatud kauba kirjelduse vahel ei avastata, saab rääkida

tolli eksimusest. Seega juhul kui ka teised ÜTS art 220 lg 2 punktis b sätestatud tingimused

osutuvad täidetuks, võib see anda aluse järelarvestuskande tegemata jätmiseks. Siiski tuleb

tähele panna, et selline eksimus välistaks muude tingimuste täitmise korral järelarvestuskande

tegemise nende konkreetsete deklaratsioonidega deklareeritud kauba osas, ent importöör ei

saaks nelja deklaratsiooniga seotud dokumentide täiendava kontrolli käigus esinenud

puudustele tuginedes õigustada vale kaubakoodi kasutamist ka edaspidi. Sarnane üldisem

järeldus kasutatava kaubakoodi õigsuse osas saaks analoogiliselt eelpool käsitlemist leidnud

Euroopa Kohtu lahenditega tulla kõne alla juhul, kui nn. kollases koridoris oleks pika aja

vältel kontrollitud suurt hulka sarnaste vigadega vormistatud deklaratsioone. Eelnimetatud

neli deklaratsiooni on nö. kollase koridori kontrolli läbinud ajavahemikus 21. sept 2004 kuni

22. november 2004, seega kahe kuu jooksul ning seetõttu ei saaks kaebuse esitaja vabandada

sellele tuginedes vale kaubakoodi kasutamist edaspidi.

35. Samuti nõustub kaebuse esitaja sellega, et tolli eksimusena ÜTS art 220 lg 1 punkti b

mõttes tuleb vaadelda kaubakoodi muutmist deklaratsioonil I 13969. Kui toll avastab

deklaratsioonis vea ja selle parandab, võib eeldada, et ametnik enne vea parandamist

kontrollib. Samas tuleb tähele panna, et kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud vastustaja

selgitusele, et kõnealusel deklaratsioonil on tolliametnik muudatuse teinud mitte omal

algatusel, vaid deklarandi taotluse alusel. See asjaolu kahandab kahtlemata tolli eksimuse

12

kaalu. Samas leiab kohus, et igal juhul ei saanud see tolli eksimus kaasa tuua ettenähtust

väiksemas summas arvestuskannete tegemist muude deklaratsioonide alusel.

36. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et deklaratsioonides vale kaubakoodi

kasutamise mitteavastamine kaebuse esitaja impordi- ja eksporditehingute kontrollimiseks

14.01.2005.a. antud volikirja nr 1.1-4/392 alusel läbi viidud järelkontrolli raames oleks

käsitletav tolli eksimusena ÜTS art 220 lg 2 punkti b mõistes. Esiteks nähtub nimetatud

kontrolli kohta koostatud kontrollaktist, et kõnealune kontrollkülastus hõlmas kauba importi

ja eksporti 2003. aastal, ka akti sisuski kajastatakse 2003. aastal 14 deklaratsiooni kohaselt

toimunud importi. Kohtuistungil tõi kaebuse esitaja seaduslik esindaja välja, et kuigi ta ise

kontrolli tulemusena koostatud akti Tallinnas allkirjastamas käis, ei ole vastustaja poolt

esitatud aktil ühtegi allkirja. Samas tuleb tõdeda, et kaebuse esitaja väited, et

kontrollikülaskäigu läbi viinud ametnikele esitati ka kogu 2004. aasta imporditehinguid

puudutav dokumentatsioon, samuti nagu väide, et vastustaja poolt kohtule esitatud

kontrollakt ei pruugi olla seesama, millele kaebuse esitaja seaduslik esindaja allkirja andis, ei

ole tõendamist leidnud. Mis puudutab väidetavalt vastustaja ametniku M.A käitumist

kontrollkülaskäigul ning kaebuse esitaja väidet, et talle jäi järelkontrollist põhjendatud mulje,

et kõik 2003 ja 2004. aasta dokumendid on korrektsed, siis tuleb märkida, et kuna kirjalikus

kontrollaktis 2004. aasta andmete kontrolli kohta andmed puuduvad ning kaebuse esitaja ei

ole tõendanud, et talle tutvustatud kontrollakt oleks olnud vastustaja poolt kohtule esitatuga

võrreldes teistsugune, siis ei saanud kaebuse esitaja mulje ka 2004. aasta deklaratsioonide

korrektsuse kohta olla põhjendatud. Samas tuleb tähele panna, et kaebuse esitaja poolt

viidatud teabedokumendis (kd III, tl. 197 jj) ei loeta tolli vigadeks (eksimusteks) ÜTS art 220

lg 2 punkti b tähenduses suuliselt antud teateid, mis ei ole ametiasutuse jaoks siduvad. Kohus

nõustub teabedokumendis väljendatud seisukohaga ning leiab, et impordimaksude tasumise

eest vastutav isik ei saa tugineda ametniku poolt suuliselt antud teabele ning seda juba

seetõttu, et sellise teabe andmist või teabe sisu on põhimõtteliselt võimatu tagantjärele täpselt

kontrollida. Seega ei saanud kaebuse esitaja usaldus rajaneda tolliametnikult suuliselt saadud

kinnitusel selle kohta, et ka 2004. aasta deklaratsioonide osas on kõik korras.

37. Teiseks ÜTS artikli 220 lg 2 punktis b sätestatud tingimuseks on see, et tolli eksimust ei

oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis

kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul see tingimus

täidetud ei ole. Asjaolu, et deklaratsioonidel märgitud kaubakood ei ole õige, oleks kaebuse

esitajal olnud lihtne avastada, kui ta oleks nõutava põhjalikkusega kaupade klassifikaatoriga

tutvunud. Vaadates Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kombineeritud nomeklatuure, on

kaubakoodid 03021120 (lõhed liigist Oncorhynchus mykiss, peaga ja lõpustega, roogitud, igaüks

massiga üle 1,2 kg või peata, lõpusteta ja roogitud, igaüks massiga üle 1 kg) ning kood

03021180 (muud) märgitud kõrvuti. Kontrollides kaubakoode elektroonilisest Euroopa

Komisjoni Tolli ja Maksupoliitika Peadirektoraadi hallatavast andmebaasist TARIC

(http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/tarhome_et.htm), ei ole sisuliselt võimalik kauba

kirjelduse järgi otsides (nt. märksõna „lõhe“) saada otsingutulemust, mis ei kajastaks kõrvuti

kaebuse esitaja poolt deklaratsioonides kajastatud vale koodiga ka õiget koodi.

38. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kõnealuste kaubakoodide kirjelduses kasutatav

sõnastus on segadusseajav. Iseenesest õige on kaebuse esitaja väide, et kõnealune kaup vastab

oma olemuselt ka deklaratsioonides kasutatud koodi kirjeldusele, ent see ei muuda koodide

kirjeldustes kasutatud sõnastust segadusse ajavaks. Segadusse ajavast sõnastusest saaks rääkida

13

juhul, kui kaebuse esitaja oleks mingisugustele mõistlikele kaalutlustele tuginedes leidnud, et

erinevate kaubakoodide kirjeldusi arvestades tuleks konkreetne kaup deklareerida just

konkreetse koodiga. Käesoleval juhul kaebuse esitaja aga selliseid mõistlikke kaalutlusi välja

toonud ei ole. Kaebuse esitaja ja kolmanda isiku antud seletustest nähtub, et deklaratsioonile

kanti sama kood, mis oli esitatud kauba lähteriigis vormistatud ekspordideklaratsioonil ja

kaubaga kaasas olnud dokumentides ning täiendavalt ei kontrollitud koodi õigsust, tuginedes

asjaolule, et toll oli varem sama kaupa sama koodiga aktsepteerinud.

39. Eelviidatud Hewlett Pacardi kohtuasjas tehtud otsuse punktis 22 viitab Euroopa Kohus

oma varasemale praktikale, mille kohaselt tuleb selleks, et hinnata, kas maksukohustuslasel

oleks olnud võimalik tolli eksimus avastada või mitte, arvestada eksimuse iseloomu,

maksukohustuslase erialast kogemust ning seda, kas maksukohustuslane oli hoolas. Erialase

kogemuse osas viidatakse kaebuse esitaja poolt nimetatud teabedokumendis (kd III, tl 205-

206) tõepoolest sellele, et kogemusteta ettevõtjaks võib pidada sellist ettevõtjat, kes on küll

varem korduvalt samasuguseid protseduure teostanud, ent kelle puhul ei ole tollimakseid

kunagi õigesti arvutatud ja kellele ei ole ka kunagi teatatud, ent nende sooritatud protseduurid

on ebaõiged. Seevastu tuuakse samas teabedokumendis ära, et kogenud ettevõtjana tuleb

vaadelda elukutselisi töötajaid tolli või rahvusvahelise kaubanduse alal. Valdava enamuse

vaidlustatavate maksuotsuste aluseks olevad deklaratsioonid on koostanud T.R, esmalt

kaebuse esitaja esindajana, hiljem kaudse esindamise vormis tollimaakleri töötajana. 20. aprillil

2007 Põhja maksu- ja tollikeskusele esitatud seletuskirjas märgib kaebuse esitaja, et on

kasutanud tollimaakleri teenuseid. Kohtu hinnangul ei saa tollivormistuseks esindajat või lausa

vastava tegevusloa saanud tollimaaklerit kasutavat ettevõtjat pidada kogemusteta ettevõtjaks.

Mis puutub aga sellesse, et AS M.V Wool puhul ei ole kõnealust liiki kauba importimisel

kunagi tollimakseid õigesti arvutatud, siis kuigi see on tõsi, ei saa üksnes selle pinnalt väita, et

kaebuse esitajal ei oleks olnud võimalik viga avastada. Siinkohal tuleb tagasi tulla vea iseloomu

juurde ning küsida, mis asjaoludel see viga sai tekkida. Kohtu hinnangul on tolli eksimus

(niivõrd kuivõrd kohus eelpool tolli eksimusi tuvastas) tingitud eelkõige kaebuse esitaja

hooletust suhtumisest oma kohustustesse.

40. Siinkohal tuleb veelkord viidata Hewlett Pacardi kohtuasjale ning sealsele erinevusele

võrreldes käesoleva asjaga. Euroopa Kohtu kaasuses leiti, et deklarandi hoolsuskohustust

vähendas asjaolu, et temaga ühte ärigruppi kuuluv ettevõtja oli saanud teise liikmesriigi tollilt

sõnaselge suunise deklareerida arvutiklaviatuurid sama kaubakoodiga. Ühetgi sarnase kaaluga

õigustust käesolevas haldusasjas kaebuse esitajal esitada ei ole. Samuti tuleb tähele panna, et

arvutiklaviatuuride paigutamine Euroopa Kohtu lahendis nimetatud kaubakoodi alla

(„arvutite eraldiseisvad osad“ või arvutite „komponendid“) võib olla tõepoolest sisuliselt

keeruline, samas kui imporditava kala paigutamine konkreetse koodi alla lähtudes kala massist,

seda kindlasti ei ole. Iseenesest õige on kaebuse esitaja märkus, et kaubakoodi ekslikkus

ilmneb alles siis, kui kõrvutada kahe asjassepuutuva kaubakoodi kirjeldusi, ent seejuures ei ole

kaebuse esitaja välja toonud ühtegi mõistlikku põhjust, miks ta sellist võrdlust vajalikuks ei

pidanud. Ainsana viitabki kaebuse esitaja sellele, et varem ei ole valeks osutunud kaubakoodi

deklareerimisele tema tähelepanu juhitud ning seetõttu eeldas ta, et deklareeritud kood on

õige. Samas ei ole kaebuse esitaja kuidagi põhjendanud ega tõendanud isegi mitte seda, et

esmakordselt vastavat kaupa importides oleks ta hoolsuskohustuse ulatusele nõutaval määral

kauba klassifitseerinud ja kaubakoodi kontrollinud. Seega näib õige olevat vastustaja

seisukoht, et kaebuse esitaja on pimesi nõustunud Norras väljastatud dokumentidele märgitud

14

koodiga ega ole seda kontrollinud. Sellises olukorras ei saa kaebuse esitaja tugineda asjaolule,

et toll ei ole tema eksimust varem märganud.

41. Kokkuvõttes märgib kohus veel, et importööri vastutus deklareeritud andmete õigsuse ja

täielikkuse eest on impordi maksustamise korralduses kesksel kohal. Tolliseaduse § 38

kohaselt lasub vastutus deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud

dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest deklarandil ja

kaudse esindamise korral ka isikul, kelle eest tollideklaratsioon esitati. Sama seaduse § 25 lg 1

kohaselt on kauba tariifse klassifitseerimise ehk tollideklaratsioonis kaubale vastava

kaubakoodi määramise kohustus esmajärjekorras deklarandil. Viimati nimetatud paragrahvi

teises

lõikes

sätestatud

tolli

kohustus

deklarandile

viivitamatult

klassifikatsiooni

mittevastavusest teatada, ei tähenda aga siiski seda, et deklarant vabaneks vale kaubakoodi

deklareerides TS § 38 sätestatud vastutusest, kui toll viga ei avasta. Teatud juhtudel on küll

ette nähtud, et importöör võib talle pandud vastutusest vabaneda ja õigustada enda poolt

objektiivses mõttes vääralt astutud samme tolli tegevusega või tolli poolt antud juhistega, ent

käesoleval juhul kohtu hinnangul selleks alust ei ole.

42. Viimaks ei nõustu kohus ka kaebuse esitaja seisukohaga, et käesoleval juhul olnuks alus

ÜTS art 239 kohaldamiseks. ÜTS art 239 lg 1 esimese taande kohaselt on tollimaksu

vähendamine võimalik juhul kui selle põhjuseks on asjaolud, mille puhul ei saa isikut

süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Pettuses ei ole AS-i M.V Wool põhjust süüdistada,

küll aga saab talle ette heita ilmset hooletust ning seega ei oleks ÜTS art 239 kohaldamiseks

alust. Põhjendusi selle sätte kohaldamiseks käesolevale juhtumile ei ole võimalik leida ka

kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud teabedokumendist (kd III, tl. 210 jj).

43. Seega leiab kohus kokkuvõttes, et tolli eksimus sai võimalikuks seetõttu, et kaebuse esitaja

suhtus deklareerimise ja õige kaubakoodi tuvastamise kohustusse hooletult ning ei saa väita, et

kaebuse esitaja ei oleks saanud seda viga avastada. Ühtegi sellist arvestatavat põhjendust,

millele tuginedes kaebuse esitaja saaks väita, et ta iga järgmise deklaratsiooni esitamisel ei

pidanud vajalikuks kaupa ja selle vastavust kaubakoodi kirjeldusele kontrollida, ei ole esitatud.

MENETLUSKULUD

44. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd ei vastustaja

ega kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, siis

menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad iga

menetlusosalise enda kanda.

Kristjan Siigur

Kohtunik

15

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-6-09

Otsuse kuupäev

15. aprill 2009

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS M. V. Wool kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 25. mai 2007. a maksuotsuse nr 12-5/319,

1. juuni 2007. a maksuotsuse nr 12-5/345 ning 8. juuni

2007. a maksuotsuse nr 12-5/360 tühistamise ja

tagasitäitmise nõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-07-1554

Menetluse alus Riigikohtus

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-07-1554 ulatuses, millega tühistati Põhja MTK

1. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti

maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006,

I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I

34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841 krooni, ning Põhja

MTK 8. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti

maksusummade tasumist tollideklaratsioonide

06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510

15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006,

06EE11000090195448 29/05/2006 ja 06EE11100090243171

05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni.

3. Jätta muutmata Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-07-1554 ulatuses, millega jäeti jõusse Põhja MTK

1. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti

maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006,

I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I

34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841 krooni, ning Põhja

MTK 8. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti

maksusummade tasumist tollideklaratsioonide

06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510

15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006,

16

06EE11000090195448 29/05/2006 ja 06EE11100090243171

05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni.

4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus

haldusasjas nr 3-07-1554 menetluskulude väljamõistmist

puudutavas osas.

5. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt AS

M. V. Wool kasuks välja menetluskulud 31 440 krooni.

6. Tagastada kautsjon.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann