2-07-49066/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

28. märtsil 2008.a. kell 14.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantseleis Tsiviilasja number 2-07-49066 Tsiviilasi OA hagi SA vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja - OA(i.k. XXX, elukoht XXX) Kostja - SA( i.k. XXX elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

11. märtsil 2008. a RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada OA ja SA abielu, mis on registreeritud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.

3. Välja mõista SA elatusraha OA kasuks poja AA, sünd. XXX.a. ja tütre DA, sünd. XXX.a, ülalpidamiseks 6050.-( kuus tuhat viiskümmend) krooni kuus alates 10.03.2007.a., s.o. tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, kuni XXX.a., s.o. kuni vanema lapse täisealisuseni, ja sealt edasi 3025.- (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni kuni XXX.a., s.o. kuni noorema lapse täisealisuseni.

Menetluskulude jaotus Jätta OA poolt kantud kohtukulu – abielulahutuse esitamisel tasutud riigilõiv- OAenda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Lk 2 (5) Vaidlustamata asjaolud.

1. Poolte abielu registreeriti XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis

2. Abielust sündis XXX.a. poeg AA ja XXX.a. tütar D A . Lapsed elavad koos emaga.

3. Kostja lahkus pere juurest elamast uue elukaaslase juurde kui poolte väiksem laps oli 1 kuu vanune.

Hageja nõue ja põhjendused.

4. 23.11.2007.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu ja välja mõista kostjalt laste ülalpidamiseks elatusraha kummagi lapse ülalpidamiseks 5900.- krooni kuus alates 10.03.2007.a. kuni laste täisealiseks saamiseni.

5. Hageja põhjendab esitatud hagi abielu lahutamiseks sellega, et poolte abielulised suhted lõppesid 2007.a. kevadel pärast teise lapse sündi, suhteid taastada hageja kostjaga ei soovi, seega kuulub abielu lahutamisele.

6. Elatusraha väljamõistmise nõuet põhjendab hageja sellega, et kostja ei anna laste ülalpidamiseks elatist alates kodust lahkumisest, mistõttu on ta sunnitud elatist lastele nõudma kohtu kaudu. Hagiavalduses märgitu kohaselt koosnevad kulutused lastele järgnevast: Poja A ülalpidamiseks kulub kuus kokku 6336.- krooni ja see koosneb eluaseme kulust 1000.- krooni, kulust toidu ostmiseks 2000.- krooni, sidekulust 500.- krooni, kulust tervishoiule 500.- krooni, kulust hügieenitarvete ostmiseks 1000.- krooni, riiete ja jalanõude ostmise kulust 500.- krooni ja kulust lasteaiamaksu tasumiseks 863.- krooni. Tütre D ülalpidamiseks kulub kuus kokku 4200.- krooni ja tema ülalpidamiskulud koosnevad kulust eluasemele summas 1000.- krooni, kulust toidule summas 1000.- krooni, sidekuludest summas 200.- krooni, kulust tervishoiule summas 500.- krooni, hügieenitarvete ostmise kulust summas 1000.- krooni ja kulust riiete ja jalanõude ostmiseks summas 500.- krooni.

Kohtuistungil täpsustas hageja, et sidekulusid tegelikult lastel ei ole, sest lapsed on veel liiga väikesed ning hügieenitarvete ostmise kulud ei ole ka nii suured kui hageja hagiavalduses märkinud on, sest pojale ostab hageja tegelikult kuus 1 paki pamperseid ning tütrele 4-5 pakki ning nende hind on 139.- krooni pakk. Veel seletas hageja, et eluasemekulud kuus kokku moodustavad korteris Majaka 24-20 keskmiselt 1000.- krooni, kuid korterit kasutavad hageja koos lastega ja ka hageja ema.

7. Oma varandusliku olukorra kohta teatas hageja, et on väiksema lapsega lapsehoolduspuhkusel ja ta saab vanemapalka 3600.- krooni kuus, lisaks sellele saavad lapsed riigilt ka peretoetust 1200.- krooni kuus. Rohkem sissetulekuid hagejal ei ole.

8. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: abielutunnistuse, laste sünnitunnistused, tõendid Tallinna Lastehaiglast AA tervisliku olukorra tõendamiseks, oma konto seisu Hansapangas 05.jaanuaril 2008.a., tõendi Tallinna Pensioniametist lastetoetuse ja vanemahüvituse maksmise kohta, kinnistusraamatu väljavõtte, mille kohaselt kuulub korter kus hageja koos oma lastega elab hageja vanematele, tõendi

Lk 3 (5) Maksuja Tolliametist selle kohta, et hageja on deklareerinud oma maksustatavaks tuluks 2006.a. 33.790.- krooni, mis on emapalk ja millelt on kinni peetud tulumaksu 2459.- krooni.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

9. Kostja tunnistas hagi abielu lahutamiseks ning leidis samuti, et abielu kuulub lahutamisele kuna see on lõplikult purunenud.

10. Kostja ei vaidlustanud ka hageja nõuet saada laste ülalpidamiseks elatist, kuid ei olnud nõus hagetava elatise suurusega. Kostja on nõus maksma elatist kummalegi lapsele 1400.- krooni kuus.

Kostja väidetel on ta 70 % töövõimetu, mistõttu võidakse ta igal hetkel tema praegusest töökohast vallandada tervise tõttu. Kostja töökohaks on OÜ P ja tema palga suuruseks netos 8038.- krooni. Lisaks sellele saab ta igakuiselt töövõimetuspensioni summas 2105.- krooni. Seega on tema sissetulek kuus 10.143.- krooni. Kinnisvara kostjal tema väidetel Eestis ei ole.

Kostja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et ta on töövõimetu tuleks temalt elatise väljamõistmisel juhinduda lisaks PkS § 61 lg 4 sätestatule ka sama paragrahvi lõikest 6 p-st 3 ja elatis välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära.

11. Kirjalikus vastuses on kostja märkinud, et hageja väide sellest, et tal töökohta ei ole, on vale ja hageja varjab oma töökohta. Sellest väitest kostja kohtuistungil loobus. Kuid kostja oli seisukohal, et hageja poolt lastele märgitud kulutused on osaliselt ülepaisutatud.

12. Kostja väidetel ei ole tal võimalik lastele rohkem elatist maksta ka seetõttu, et ta peab tagasi maksma AS-st BIG Pank ja Hansapangast võetud laenu.

13. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja arstliku ekspertiisi otsuse, mille kohaselt on tal töövõime kaotuse protsent 70 %, palgatõendi, mille kohaselt töötab kostja OÜ- s PP ja tema töötasu suuruseks on 10.000.- krooni, Sotsiaalkindlustusameti tõendi, mille kohaselt on kostja töövõimetuspensioni suurus alates 01.02.2008.a. 2105.- krooni kuus, Harju Maakohtu kinnistusosakonna tõendi, mille kohaselt puudub SA Eesti Vabariigis kinnisvara, tarbijakrediidilepingu, mille kostja on sõlminud AS-iga B 17.01.2007.a. ja maksegraafiku, mille alusel maksab kostja laenu tagasi ning laenulepingu mille IS ja SA on sõlminud Hansapangaga.

Kohtuotsuse põhjendused.

14. Kohus asub seisukohale, et poolte abielu kuulub kohtuotsusega lahutamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielulised suhted on lõppenud vähemalt alates 2007.a. aprillikuust, mil kostja lahkus elamast hageja ja laste juurest uue elukaaslase juurde. Kumbki pooltest ei pea abielu taastamist võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole pooltel abielu jätkamine võimalik ning abielu kuulub Perekonnaseaduse ( edaspidi PkS ) § 29 lg 2 alusel lahutamisele.

15. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse

Lk 4 (5) ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks eeltoodud seadusesätetele kontrollib kohus kas käesoleval juhul on alust kohaldada PkS § 61 lg 6 sätestatut nagu taotleb kostja, s.o. kas esineb alus mõista elatis kostjalt välja alla sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud alammäära, mis käesoleval ajal on 2175.- krooni ühe lapse kohta.

16. Nii nagu kohtuotsuse p-s 15 on märgitud, tuleb igakuise elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii laste vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit.

Kohus võtab kõigepealt seisukoha laste vajaduste osas.

Kohus leiab, et olles ära kuulanud hageja kohtuistungil antud seletuse laste kulutuste osas ning ka kostja vastuväited, mille kohaselt peab ta küll hageja poolt märgitud kulutusi lastele ülepaisutatuteks, kuid ei täpsusta millised kulud konkreetselt on tema arvates üle paisutatud, tuleb pidada laste põhjendatud ülalpidamiskuluks järgmisi summasid: kulud eluasemele 500.- krooni, kulu toidu ostmiseks 3000.- krooni, kulu tervishoiule 1000.- krooni, kulu hügieenitarvete ostmiseks 900.- krooni ja kulu riiete ning jalanõude ostmiseks 1000.- krooni. Seega on kohtu arvates põhjendatud poolte alaealiste laste ülalpidamiskulud kuus kokku 6400.- krooni.

17. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised tõendid:

- hageja pangakonto teatis Hansapangast, mille kohaselt oli tema arvel 05.01.2008.a. 5995.- krooni,

- tõend Tallinna Pensioniametist, mille kohaselt saavad poolte lapsed lastetoetust 1200.- krooni ja hageja saab vanemahüvitust 3600.- krooni;

- tõend Maksuja Tolliametist selle kohta, et hageja on deklareerinud oma maksustatavaks tuluks 2006.a. 33.790.- krooni, mis on emapalk ja millelt on kinni peetud tulumaksu 2459.- krooni.

- tõend OÜ-st P , mille kohaselt kostja töötab seal ja tema töötasu suuruseks on 10.000.- krooni;

- Sotsiaalkindlustusameti tõend, mille kohaselt on kostja töövõimetuspensioni suurus alates 01.02.2008.a. 2105.- krooni kuus;

- Harju Maakohtu kinnistusosakonna tõend, mille kohaselt puudub SA Eesti Vabariigis kinnisvara.

Lisaks sellele esitas kostja kohtule ka tarbijakrediidilepingu , mille kostja on sõlminud B AS-iga 17.01.2007.a. ja maksegraafiku, mille alusel maksab kostja laenu tagasi ning laenulepingu mille IS (kostja elukaaslane) ja SA on sõlminud Hansapangaga.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus kostjalt välja mõista elatis alla PkS §

61 lõikes 4 sätestatud alammäära, milleks on pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast ehk käesoleval ajal 2175.- krooni . PkS § 61 lg 6 kohaselt võib jätta elatise välja mõistmata või vähendada elatise suurust alla sama paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui a.) vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või b) lapsel on piisav sissetulek või c) kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja poolt esitatud arstliku ekspertiisi otsus tõendab

Lk 5 (5) tõepoolest, et kostjal on töövõime kaotuse protsent 70 % , töötab kostja käesoleval ajal OÜ-s P ja saab töötasu 10.000.- krooni kuus. Millegagi ei ole põhjendatud ega tõendatud kostja väide sellest nagu võiks või peaks tööandja temaga töölepingu iga hetk lõpetama põhjusel, et ta on osaliselt töövõimetu. Arvestades sellega, et lisaks palgale saab kostja Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt ka töövõimetuspensioni alates 01.02.2008.a. 2105.- krooni kuus, on tema sissetulek kuus võrdne Eesti Vabariigi keskmise palgaga.

Asjaolu, et kostja ja tema elukaaslane on võtnud AS-ist B ja Hansapangast laenu, ei saa kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada, sest oma elamiskulud on ka hagejal, kuid käesolevas vaidluses tuleb otsustada see kui palju kostja peab hagejale laste ülalpidamiseks elatist andma.

Arvestades kõigi eelpoolnimetatud tõenditega, kuid eelkõige selle asjaoluga, et hageja sissetulekuks on käesoleval ajal üksnes vanemahüvitis, mida ta saab seetõttu, et ta on noorema lapsega lapsehoolduspuhkusel ja laps pole veel 1,5 aastane, kuid ka sellega et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, asub kohus seisukohale, et poolte abielust sündinud alaealiste laste ülalpidamiseks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 6050.- krooni.

18. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuna hageja palub välja mõista elatise alates 10.03.2007.a. ja kostja sellele vastu ei vaielnud ega ka tõendanud, et ta on pärast kodust pere juurest lahkumist lastele elatusraha maksnud, ning kohus asus kohtuotsuse p-s 17 seisukohale, et elatise väljamõistmiseks alla alammäära puudub käesoleval juhul alus, tuleb kostjalt elatis välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt, s.o. alates 10.03.2007.a. nagu taotleb hageja.

Menetluskulud.

Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole.

Kuna hageja ei taotlenud kostjalt kohtukulu – abielulahutuse hagi esitamisel makstud riigilõivu väljamõistmist, jääb hageja poolt abielu lahutamise hagi esitamisel tasutud riigilõiv hageja enda kanda.

Kohtunik: