2-08-3250/16 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

11. märtsil 2008, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei kaudu Kohtuasja number 2-08-3250 Kohtunik Fred Fisker Kohtuasi E N avaldus N N vastu lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised Avaldaja: E N (isikukood xxx; elukoht xxx) Avaldaja esindaja: Emma Kakosjan Puudutatud isik: N N (endine N; isikukood xxx; elukoht xxx) Puudutatud isiku N N esindaja: Aleksandr Gamazin (isikukood xxx) Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja: Olga Jamskaja Lapse esindaja vandeadvokaat Valentina Manjuk Kohtuistungi toimumise aeg

20. veebruar 2008 Resolutsioon

Jätta E N avaldus alaealise lapse J N elukoha kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. I Avaldus ja selle põhjendused

1. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on poolte abielust 18.11.2000.a sündinud tütar J N. Poolte abielu on lahutatud alates 30.01.2006.a. Avaldaja sõnadel abielu lagunes puudutatud isiku N N süül, kes lahkus detsembris 2005.a perekonna juurest jättes alaealise tütre isa juurde. Kuid jaanuari lõpus 2006.a võttis N N laps enda juurde tagasi.

Avaldaja põhjendab oma avaldust sellega, et lapse emal N N puudub oma eluase, ta vahetab tihti oma elukohta, mille tõttu vahetab laps tihti koolieelset õppeasutust, mis mõjutab lapse psüühikat negatiivselt. Avaldaja väidab, et N N takistab isal lapsega suhtlemist, ei teata oma ja lapse elukohta. Selle tõttu märtsis 2006.a oli avaldaja sunnitud pöörduma Ida Politseiprefektuuri Narva osakonda N N ja oma alaealise lapse elukoha tuvastamiseks (vt tl 9 – Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna vastus E N avaldusele).

E N sõnadel ta elab 2-toalises mugavustega korteris ning tal on kindel töökoht, mis võimaldab tagada kõike vajalikke tingimusi lapse kasvatamiseks ja arenguks. Avaldaja leiab, et lapse huvides tuleb määrata J N elukoht isa juures.

II Puudutatud isiku Natalia Nikitenko arvamus

2. N N esitas 15.05.2007.a kohtule vastuse E N avaldusele, milles ta leidis, et avaldaja nõue ei ole põhjendatud. N N arvamusel ei saa tütar elada isaga, kuna avaldaja kuritarvitab alkoholi ning kahel korral on viibinud ravil Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas (tõendid lisatud, vt tl 83), seetõttu palus ta jätta E N avaldus rahuldamata. Avaldaja pole vaidlustanud ka Narva Linna Sotsiaalabi Ameti otsuse alusel määratud suhtlemiskorda lapsega.

III Avalikku huvi kaitsma õigustatud isiku seisukoht

3. Narva linna Sotsiaalabiameti arvamuse kohaselt on võimalik jätta J N kasvatada emale N N. Elamisja olmetingimuste ülevaatuse akti (vt tl 46) kohaselt N N elamisja olmetingimused ning suhted perekonnas on head, seega N N perekonnas on kõik tingimused lapse elamiseks.

VI Kohtuistung 20.02.2008

4. Kohtuistungil avaldaja jäi oma nõude juurde. Avaldaja esindaja põhjendas avaldaja seisukohta järgmiste asjaoludega: N N vahetab tihti elamiskohti, mille tõttu lapsel tekivad probleemid adopteerimisega ja sõprade leidmisega, mis mõjutab vahetult lapse psüühikat; ema takistab isal lapsega suhelda ning ei teata avaldajale lapse asukohta, mis on lapse õiguste oluline rikkumine. Avaldaja esindaja sõnadel lapsel on vaja stabiilset elukohta, kus ta saaks luua endale vastava keskkonda. N N kõike seda pakkuda ei saa, seega lapsel oleks parem elada koos isaga.

Puudutatud isiku esindaja selgitas kohtule, et N N on oma korter alates 2006 aastast. Praegu ajutiselt remondi ajal elab N N teises korteris. N N ei ole kunagi kirjutanud avaldusi lapsest loobumise kohta. Avaldaja poolt avaldusele lisatud kiri, milles avaldaja arvates N N loobub oma lapsest, oli kirjutatud kaotuskibedusest ja valus, et abielu laguneb. Sellest kirjast on näha, et ta armastab nii meest kui last, aga just sellel momendil ei tahtnud ta kedagi näha. Puudutatud isiku esindaja leiab, et antud intiimne kiri ei puutu lapse elukoha kindlaksmääramise küsimust. Muuhulgas asjaolu, et laps vahetas üks kord lasteaeda, ei tee midagi halba lapse psüühikale. Puudutatud isiku esindaja arvamuse kohaselt peab J elama emaga, kuna ema ja selles vanuses tütarlapse vahel on loomulik bioloogiline side.

Lapse esindaja Valentina Manjuki arvamuse kohaselt peab laps jääma isa juurde, kuna isal on kindel elukoht ning lapse ise avaldas soovi elada koos isaga.

Lapsega vestlusest on selgunud, et talle meeldib emaga elada, kuid ta tahaks ka isaga koos elada, sest isa mängib lapsega rohkem kui ema, isa kui tuleb toob kingitusi, ema karistab kui laps pahandust teeb.

Korteriühistu juhatuse esinaise J A ütluste kohaselt tulevad talle tihti suulised kaebused E N käitumise kohta. Tunnistaja väitis, et E N kuritarvitab alkoholi. J A selgitas, et Na N ei saanud last isaga omapead jätta lapse isa alkoholi üleliigse tarbimise tõttu.

Tunnistaja A S teatas kohtule, et mõnikord juhtus, et E N tuli lapsega tema juurde koju, jõi end purju, mille tõttu kaotas kontrolli oma tegude üle ning ei olnud võimeline lapse eest hoolitsema. Mistõttu A S helistas N N ning lapse ema tuli lapsele järele.

Tunnistaja L J sõnadel isa hoolitseb lapse eest hästi ning ostab talle kingitusi. Kui E N ema võttis lapse endaga kaasa Soome, siis ta hoolitses lapse eest väga hästi. Alguses laps oli närviline, nuttis, oli erutatud, kuid kuu aja pärast muutus rahulikumaks ja lõbusamaks. L J leidis, et lapse soov oli isaga koos elada.

V Kohtu seisukoht

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist.

PKS § 50 lg 4 kohaselt ei või vanem õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

PKS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse kohus.

Kohus on tuvastanud, et pooltel sündis xxx tütar J N. Poolte abielu on lahutatud alates 30.01.2006.a. N N lahkus detsembris 2005.a perekonnast jättes alaealise tütre isa juurde. Kuid jaanuari lõpus 2006.a võttis N N lapse enda juurde tagasi. Alates 04.09.2006.a kuni 06.10.2006.a viibis laps E N ema (lapse vanaema) juures Soomes. Käesoleval ajal elab laps emaga. Narva Linna Sotsiaalabiameti 28.03.2007.a. otsusega määrati isa E N suhtlemise aeg J N kolm päeva nädalas kuni kella 20.00 (ilma ööbimiseta) ning kaks-kolm päeva kuus koos ööbimisega lapse ema N N etteteatamisel suhtlemise päeval ja lapse soovi arvestades.

Avaldaja E N palub kohtul määrata lapse J elukohaks avaldaja elukoht.

PKS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lähtub kohus lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel eelkõige lapse huvidest.

TsMS § 477 lg 4 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisti.

TsMS § 436 lg 6 kohus ei ole seotud asjaolude ega seisukohtadega seotud perekonnaasjas. Sama paragrahvi lõige 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Sisuliselt tähendab eelpool viidatud normistik, et kohtul on lapse elukoha kindlaksmääramisel kaalutlusõigus.

Lapse elukoha kindlaksmääramisel kaalub kohus tähtsust omavaid asjaolusid ning lähtuvalt lapse huvidest valib kõige sobivama variandi tekkinud olukorras. Kohus peab vajalikuks märkida, et tegelikult pole kumbki vanem eeskujulikult käitunud, kuid kuna kohus peab määrama käesoleva lahendiga lapse elukoha, siis kaalub kohus mõlema vanema võimalusi ja senist käitumist ja lapse huvisid, et tagada lapsele võimalikult normaalne, stabiilne igapäevaelu, tervis ja vajalik ülalpidamine. Avaldaja põhiliseks argumendiks on asjaolu, et N N puudub alaline elukoht. Kuid kohtumenetluse käigus selgus, et käesoleval ajal on tal olemas püsiv elukoht ning elamistingimused vastavad lapse vajadustele. Kohus arvestab asjaoluga, et ka avaldajal endal, lapse isal, puudub oma korter. Avaldaja elab oma ema korteris.

Kohus on seisukohal, et lapse elukoha kindlaksmääramisel tuleb kindlasti arvestada lapse sugu ja vanusega. Üldjuhul seitsme aastasel tütarlapsel säilib tugev side eelkõige emaga, kuna laps jäljendab tihti oma ema käitumist, riietamise viisi, kõnemaneeri jne, mis on väga tähtis lapse igakülgse arengu seisukohalt. Ka füsioloogilisest iseärasustest lähtudes võivad tekkida probleemid tüdruku isikliku hügieeni järgimisega kui määrata lapse elukohaks isa elukoht.

Käesoleval ajal elab laps emaga ning tunnistajate ja lapse ütlustest tuleneb, et J meeldib emaga elada. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille alusel kohus peaks muutma lapse huvides tema senist elukorraldust. Asjaolu, et lapsele meeldib ka isaga suhelda, viitab sellele, et lapsele on vaja mõlemate vanemate hoolitsust, lähedust ja armastust. Isale on tagatud lapsega suhtlemine, ning kohus asub seisukohale, et sellest suhtlemist piisab lapse ja isa normaalsete suhete säilitamiseks ning lapse vajaduste rahuldamiseks. Lapse korralkutsumine kuulub lapse kasvatamise hulka ja kuna laps elab koos emaga, siis on tema just see vanem , kes lapse eest vastutab ning teda vajadusel ka korrale kutsub. Lastele see üldjuhul ei meeldi ja pigem soovitakse elada koos vanemaga, keda nähakse harva, kes toob kingitusi, ei riidle ega karista. Seetõttu suhtub kohus lapse vanust ja arengut arvestades kriitiliselt ka lapse antud ütlustesse ja vastustesse.

Avalikku huvi kaitsma õigustatud protsessiosalise eestkosteasutuse Narva Linna arvamuse kohaselt peab laps elama samuti ema juures.

Kohus on seisukohal, et avaldajale on tagatud osaleda lapse kasvatamises ja tema eest hoolitseda ka siis, kui lapse elukoht ei ole avaldaja juures. PKS § 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Kohus tuvastas, et laps suhtleb pidevalt oma isaga, neil on väga head suhted. Kui avaldaja leiab, et laps veedab temaga ebapiisava aega, siis on avaldajal õigus pöörduda avaldusega lapsega suhtlemise korra muutmiseks.

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning arvesse võtnud eestkosteasutuse arvamuse, puudutatud isikute seisukohad ning tunnistajate ütlused, leiab, et põhjendatud on jätta laps ema juurde s.t. määrata lapse elukohaks ema elukoht ning jätta E N avaldus rahuldamata.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et lapse huvide kaitseks on uute olukordade ja uute asjaolude ilmnemisel võimalik esitada uuesti avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks.

6. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 478, 479, 558, 559, 560,

661 lg 2.

/allkiri/ Fred Fisker Kohtunik