2-07-29150/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-07-29150 Tsiviilasi KK hagi LM vastu kinnisasja omaniku valduse rikkumise kõrvaldamise, omaniku valduse taastamise ja edasise rikkumise ärahoidmise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine, menetluskulude jaotus, vigade parandamine kohtumääruses. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – KK(ik XXX, elukoht XXX) Esindaja – v.adv. Terje Eipre (AB Eipre & Partnerid, XXX) Kostja – LM(ik XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus

Resolutsioon 1. Jätta läbi vaatamata KK´i hagi LM´e vastu kinnisasja omaniku valduse rikkumise kõrvaldamise, omaniku valduse taastamise ja edasise rikkumise ärahoidmise nõudes. 2. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 3. Teha parandus Harju Maakohtu käiguta jätmise kohtumääruse tegemise aja kohta ja lugeda kohtumääruse tegemise ajaks 21.08.2007.a.

Edasikaebamise kord Asja läbivaatamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on menetluse lõpetamise määruse puhul 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Vigade parandamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

08.08.2007.a esitas hageja Harju Maakohtule hagi kostja vastu kinnisasja omaniku valduse rikkumise kõrvaldamise, omaniku valduse taastamise ja edasise rikkumise ärahoidmise nõudes.

03.03.2008.a. teatas hageja kohtule kirjalikult, et soovib hagi tagasi võtta. Tsiviilkohtupidamise seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi

2-07-29150

2 seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja taotleb kostjalt menetluskulude sh lepingulise esindaja kulude väljamõistmist.

Kostja vaidleb vastu menetluskulude jaotuse osas. Kostja leiab, et TsMS 168 lg 5 annab kohtule otsustusõiguse, kas mõista kostjalt eelpoolnimetatud situatsioonis hageja kulud välja või mitte, see ei kohusta kohut selleks. Teiseks puudub kostja arvates põhjus, miks peaks hageja menetluskulud sh lepingulise esindaja kulud kostjalt välja mõistetama. Kostja ei rikkunud hageja õigusi tahtlikult. Hageja andis oma õiguste rikkumisest kostjale esimest korda teada advokaadi poolt saadetud pretensioonis ega andnud kostjale mõistlikku aega õiguste rikkumise lõpetamiseks. Ta esitas hagi kohtusse enne, kui oli ära oodanud kostja poolse vastuse advokaadi poolt saadetud pretensioonile. Kostja arvates tuleks kohaldada TsMS § 168 lg-t 6, mille kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja pole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega oleks kostja arvates kohtukulude õiglane jaotamine selline, et hageja, kes selle asemel, et tulla ja oma naabriga arusaamatused selgeks rääkida, oli nõus naabriga rääkima ainult oma advokaadi vahendusel ja esitas naabri vastu esimesel võimalusel hagi kohtusse, kannab ka kohtusse minekuga tekkinud menetluskulud sh oma lepingulise esindaja kulud. Kostja lepingulise esindaja teenuseid ei kasutanud.

Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus leiab, et TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel tuleb jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

2. TsMS § 168 lg 5 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kohus leiab, et TsMS §-s 168 on sätestatud menetluskulude jaotuse kord. Menetluskulude kindlaksmääramise kord on sätestatud TsMS §-s 174. TsMS § 175 lg-e 1 kohaselt hindab kohus taotluse saamisel hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kohaldada tuleks TsMS § 168 lg-t 6. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kus kostja võtab hagi kohe õigeks ja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Nõmme Linnaosa Valitsus oma kirjaga 11.02.2005.a. nr 1-6/0120 teatanud, et XXX omanikule s.t. kostjale on esitatud nõudmine likvideerida juurdepääsuteelt avalikuks kasutamiseks kuuluvalt maalt sinna ehitatud väravad hiljemalt 15. märtsiks 2005.a. ja lõpetada autode parkimine väravate ees (tl.6). Kostja ja teised naabrid on 06.05.2005.a. pöördunud uuesti Nõmme Linnaosa Valitsuse poole kirjaga, milles märgitakse, et LM ei ole määratud tähtajaks väravat teisaldanud ja autosid pargitakse endiselt liiklemist ja juurdepääsu takistades (tl. 7). Advokaadibüroo Eipre & Partnerid poolt on saadetud kostjale pretensioon 16.juulil 2007.a., milles on samuti antud tähtaeg kostja õiguste rikkumiste lõpetamiseks (tl. 11-12). Kostja on esitatud pretensioonile vastanud, kuid saadetud vastuses ei ole ta rikkumise kõrvaldamiseks taotlenud tähtaja pikendamist (tl.13-14). Kuna kostja pretensioonis näidatud tähtajaks rikkumist ei kõrvaldanud, esitas hageja 08.08.2007.a. hagiavalduse kohtusse. Kostja on 16.11.2007.a. vastuses hagiavaldusele teatanud, et väravapost hageja maalt on eemaldatud.

Ülaltoodut arvestades ja hinnates kronoloogiliselt asjade käiku, leiab kohus, et kostja on oma käitumisega (tegevusetusega väravaposti kõrvaldamisel hageja maalt) andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kostja poolt esiletoodud asjaolu, et hageja ei ole kostjaga isiklikult suhelnud, vaid on teinud seda advokaadi vahendusel, ei võta hagejalt õigust valida enda õiguste kaitseks tema jaoks kõige efektiivsemat vahendit, mis antud juhul on olnud advokaadi poole pöördumine ja

3 hagi esitamine kohtusse. Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et rikkumise kõrvaldamiseks anti hageja poolt lühike tähtaeg. Nõmme Linnaosa valitsuse 11.02.2005.a. kirjast nähtuvalt on juba 2005.a. kostjale teatanud ja antud tähtaeg väravate kõrvaldamiseks. Samuti ei ole kostja vastuses hageja pretensioonile taotlenud tähtaja pikendamist väravaposti kõrvaldamisel hageja maalt, mis näitab, et pretensioonile vastates ei väljendanud kostja valmisolekut väravaposti eemaldamiseks hageja maalt.

3. Kohus täpsustab, et kohtumääruses hagiavalduse käiguta jätmise kohta märgitud kuupäev so. 21.07.2007.a. on märgitud kuu ebatäpselt. Nimetatud kohtumääruse õige kuupäev on 21.08.2007.a., sest hagiavaldus on registreeritud 08.08.2007.a. ja puuduste kõrvaldamise kohtumäärus on hageja esindajale saadetud samuti 21.08.2007.a. Hageja poolt puuduste kõrvaldamises on märgitud, et hageja sai määruse e-posti teel 22.08.2007.a. TsMS § 447 lg 2 alusel parandab kohus igal ajal otsuses kirjaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Analoogia alusel parandab kohus vead kohtumääruses.

Ele Liiv kohtunik