2-08-1286/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-08-1286

Otsuse kuupäev

25.märts 2008

Kohtunik

Koidula Laurisaar

Kohtuasi

Maardu linna (XXX) avaldus JM(isikukood XXX, XXX) vanema õiguste äravõtmiseks

Asjas ärakuulatud isikud Avaldaja esindaja AL, alaealise esindaja adv. Helen Tomberg, puudutatud isikud TM ja JM

Resolutsioon

Rahuldada Maardu linna avaldus.

Võtta ära vanema õigused JM tütre KM(isikukood XXX) suhtes.

Seada eestkoste alaealise KM(isikukood XXX, elukoht XXX).

Määrata alaealistele KM(isikukood XXX, elukoht XXX) eestkostjaks TM(isikukood XXX, XXX).

Eestkostja TM ülesandeks on kohustus hoolitseda alaealise KM kasvatamise ja ülalpidamise eest.

Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale TM eestkostetava KM esindamise õiguse.

KM võib teha alates 7-aastaseks saamisest ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid 100 krooni ulatuses või selle ekvivalendis.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik Maardu linn esitas kohtule avalduse, milles palub ära võtta vanema õigused JM tütre KM suhtes ning seada alaealise üle eestkoste. Eestkostjaks määrata lapse vanaema TM. JM on heroiinisõltlane, võõrutusravil viibinud ei ole. XXX sündis J tütar K. Ta on üksikema.

2 Sünnituse päeval olid JMi analüüsi tulemused positiivsed amfetamiini osas, sünnitusosakonnas viibides suitsetas ta korduvalt palatis. Kaks päeva pärast sünnitust lahkus JM haiglast ilma lapseta. XXX paigutati imik sünnitusmajast Merimetsa haiglasse, JM külastas last aeg-ajalt. XXX kirjutati laps haiglast välja ning JM ja lapse vanaema TM, tõid lapse koju, peale mida sai paika pandud J kohustused oma lapse suhtes ja järelevalve, mis toimus telefonitsi ja pisteliste kodukülastustega linnavalitsuse lastekaitse inspektori poolt. Mõne aja möödudes hakkasid JMil tekkima probleemid narkootiliste ainete tarvitamisega. XX hospitaliseeriti KMSA Tallinna Lastehaiglasse intensiivravi osakonda. XXX tuli lapse ema lapse juurde ning järgmisel päeval, nähes JMi ebaadekvaatses olukorras, võeti temalt analüüs, mis osutus amfetamiini osas positiivseks.

JM on muutunud oma lapsele ohtlikuks, kuna on olnud olukordi, kus ta on muutunud agressiivseks ja vägivaldseks oma ema suhtes, süüdistades teda lapsele kuuluva raha äravõtmiseks. Mitmeid kordi oli lapse vanaema lapsega haiguslehel, kuna ei saanud ega ka tohtinud last lapse emaga üksi koju jätta. Kuna JM hakkas lastetoetust ja vanemahüvitist tarvitama enda tarbeks, siis XXX korraldusega nr XXX määras Maardu Linnavalitsus riiklikud toetused KM vanaemale, kes faktiliselt last kasvatab.

KM elab koos vanaema TMi, oma ema JMi ja onu DM kahetoalises korteris aadressil XXX Vanaema suhtub lapsesse hoolega, kasvatab teda ja muretseb väga K tervise pärast.

Kohtuistungil ära kuulatud: Avaldaja Maardu linna esindaja jääb avalduses esitatu juurde.

KM esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg toetab avaldust. JMi sõltuvus narkootilistest ainetest on selline, et see takistab tal harrastamast sotsiaalselt aktsepteeritavat eluviisi. JM ei tööta ega õpi. JM on korduvalt toime pannud kuritegusid ja ka käesoleval ajal ootab ta XXX Vanglas kinnipeetavana kohut. Alates 2007 augustist on K olnud oma emapoolse vanaema TM kasvatusel. JMil puuduvad põhjused, miks ta ei saa täita vanemakohustusi. Oma sõltuvuse ja soovimatuse tõttu ei ole ta võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. TM on isikuomaduste poolest sobiv täitmaks eestkostja ülesandeid. Käesoleval ajal on alaealine imik ega saa teha mingeid tehinguid. 7-aastaseks saamisel võiks K eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas 100 krooni või selle ekvivalendis.

JM nõustub avaldusega ning sellega, et lapse eestkostjaks määratakse TM. Alates veebruarist on ta vahi all ning sellest ajast on lapse eest hoolitsenud vanaema. JM väidab, et ta on narkosõltlane, kuid ei tarvita uimasteid iga päev.

TM seletas, et tegeleb pidevalt lapse hooldamise ja kasvatamisega. Kuni lapse 3 kuuseks saamiseni tegeles ka J lapsega, kuid hiljem enam mitte. TM nõustub olema eestkostjaks oma lapselapsele.

Kohtumääruse põhjendus Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isiku (lapse) esindaja ning lapse ema ja vanaema ning tutvunud kirjalike tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. PKS § 50 lg. 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PKS § 54 lg. 1 p. 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks või punkt 4. järgi avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.

3 JM võttis avalduse õigeks. Asjaolu, et JM tarvitab narkootilisi aineid kinnitab ta ise ning seda tõendab ka ITK sünnitusosakonna juhataja kiri XXX ja SA Tallinna Lastehaigla kiri XXX Maardu lastekaitsespetsialistile. Raviasutustes viibimise ajal JM võetud analüüsid osutusid amfetamiini suhtes positiivseteks. JMi on korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ainete tarvitamise eest ning seda ka pärast lapse sündi. Kohus leiab, et JM ei täida oma vanema kohustusi tütre kasvatamisel narkootiliste ainete tarvitamise tagajärjel, seades sellega ohtu lapse elu. Narkootikumide jaoks raha saamiseks on JM pannud toime rida vargusi, mille eest teda on karistatud. Ka käesoleval ajal ootab JM kinnipeetavana XXX Vanglas kohut.

PKS § 92 lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemalt on vanema õigused ära võetud. PKS § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel, kui lõikes 2 jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. JM vanemaõiguste äravõtmisel on vajalik alaealisele KM seada eestkoste tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Lapsega on pidevalt tegelenud vanaema TM ning on tema hooldamise ja kasvatamisega toime tulnud, mistõttu on otstarbekas ta määrata lapse eestkostjaks. PKS § 97 lg 1 sätestab, et eestkostja on lapse seaduslik esindaja ning sama paragrahvi 2.lõike järgi on eestkostja kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Põhjendatud on lapse esindaja arvamus, et alates 7-aastaselt võiks laps teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas 100 krooni.

Koidula Laurisaar kohtunik