3-07-2654/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-07-2654 Otsuse kuupäev 24. märts 2008 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Klaarika Verte kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 2 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 04.03.2008 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Klaarika Verte, esindaja Kalju Kutsar Vastustaja Kagu Piirivalvepiirkond, esindajad Janek Saarepuu ja Tõnu Reinup

1.Rahuldada Klaarika Verte kaebus. 2. Tühistada Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.detsembri 2007 käskkirja nr 1229P punkt 2. 3. Välja mõista Kagu Piirivalvepiirkonnalt Klaarika Verte kasuks kohtukulud 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 31.07.2007 käskkirjaga nr 704P nimetati Klaarika Verte alates 01.08.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale.

Siseministri 10.detsembri 2007 määrusega nr 77 „““Siseministri 11.mai 2005.a määruse nr 51 „Kagu Piirivalvepiirkonna põhimäärus“ muutmine“ korraldati ümber Kagu

2 Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused, millega kaasnes Eesti-Läti piiril paiknevate struktuuriüksuste (sh Valga piiripunkti) likvideerimine.

30.11.2007 teatisega teatas Kagu Piirivalvepiirkonna ülem K. Vertele, et alates 01.01.2008 on ta seoses teenistusliku vajadusega üle viidud Kagu Piirivalvepiirkonna Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punktiga 2 viidi K. Verte alates 01.01.2008 üle Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale.

31.12.2007 saabus Tartu Halduskohtusse K. Verte kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 2 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused

Kaebuse esitaja on seisukohal, et Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.detsembri 2007.a käskkirja nr 1229P punkt 2 on ebaseaduslik, kuna tema üleviimine teise paikkonda on toimunud ilma tema nõusolekuta ja tingib tema elukohavahetuse. Kaebuse esitaja teatas koheselt Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale ja Piirivalveametile, et ta ei nõustu enda teise paikkonda üleviimisega, kuid sellele vaatamata andis vastustaja välja vaidlustatud käskkirja.

Piirivalveteenistuse seaduse (PvTS) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks Avaliku teenistuse seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 47 lubab ametniku üleviimist teise paikkonda vaid ametniku nõusolekul ning sellest nõudest tohib teha erandeid vaid seaduses sätestatud juhtudel, mida kaebaja puhul ei esine.

Käesoleval juhul asub uus teenistuskoht kaebuse esitaja alalisest elukohast enam kui 130 kilomeetri kaugusel ning ainsaks võimaluseks sõita Valgast Koidula piiripunkti on isiklik transport. Arvestades asjaolu, et vahetuse pikkuseks on reeglina 12 tundi, siis kujuneb tööpäeva pikkuseks koos sõiduga vähemalt 16 tundi. Taolises olukorras pole normaalne elurütm ning laste kasvatamine võimalik, mistõttu tooks Koidula piiripunkti tööle asumine vältimatult kaasa elukoha vahetuse.

Kuna Valga piiripunkt on käesolevaks ajaks likvideeritud, tulnuks kaebuse esitaja samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest PvTS § 77 alusel seoses koondamisega.

Vastustaja vastuväited

Vastustaja kaebust ei tunnista ning on seisukohal, et nõusolekuta muule piirivalveametniku ametikohale üleviimine ja Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2008.a käskkiri nr 1229P on õiguspärased. Kaebuse esitaja nõusolekuta üleviimine Kagu Piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti vanempiirivalvuri ametikohalt sama

3 piirivalvepiirkonna Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale ei too temale automaatselt kaasa elukohavahetust.

Kuna võimalik tööaja pikkus on sätestatud tööja puhkeaja seadusega, on alusetu väita, et Koidula maanteepiiripunktis teenistuses olles väheneb oluliselt aeg, mille kaebuse esitaja saab veeta lastega. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda, kuid mingis osas võib väheneda kaebuse esitajal lastega veedetud aeg seoses sellega, et arvatavasti pikeneb teenistuskohta jõudmise aeg, aga samas ei ole tegemist olulise pikenemisega. Samuti kompenseerib lastega veetmise aja vähemalt viiepäevane puhkeaja tsükkel, mil kaebuse esitajal on võimalik veeta puhkeaeg vaid oma lastega.

01.07.2007.a jõustus uus avaliku teenistuse eriliiki sätestav piirivalveteenistuse seadus, millest tulenevalt nimetati soovi avaldanud piirivalveametnikud PvTS § 81 lg 1 alusel kuni 31 .detsembrini 2007.a piirivalveteenistusse. Tegevteenistuslepingu sõlmimine oli vabatahtlik ning teenistusse võeti nii meeskui naissoost Eesti Vabariigi kodanikke. Seega kõik piirivalves teenistuses olnud kaadrikaitseväelased nimetati nende soovil ning neile sobival kuupäeval kuue kuu jooksul alates piirivalveteenistuse seaduse jõustumisest piirivalveteenistusse. Seega saab eeldada, et iga kodanik on piirivalveteenistusse astumiseks soovi avaldades teadvustanud enesele selle teenistuse eripära ning kujundanud oma vaba tahte alusel otsuse, kas siduda ennast piirivalveteenistusega või mitte. Kuna ametisse nimetamine toimus teenistuja soovil, siis oli ka kaebuse esitajal võimalus kujundada oma tahet, kas jätkata teenistust piirivalves või mitte.

Piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise vajadus võib olla tingitud piirivalveteenistuse, kui karjääriteenistuse eripärast ning vajadusest kasutada väljaõpetatud spetsialisti konkreetse ülesande täitmiseks. Piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus seaduse alusel on ka selleks, et tagada organisatsiooni, mis täidab riigi siseturvalisuse tagamise ülesandeid, võimekus tegutseda igal ajal ja igas olukorras. Piirivalveteenistuse eripärast lähtuvalt on sätte eesmärgiks vältida väljaõppinud ja kogemustega piirivalveametnike piirivalveteenistusest lahkumist seoses piirivalveasutuse ümberkorraldamisega.

Kuivõrd sageli ei asu piirivalveametniku teenistuskoht tema elukohaga samas asulas ning ei ole mõeldav, et kõik piirivalveametnikud saaksid endale muretseda elukoha teenistuskoha lähedusse, siis piirivalveametniku poolt transpordile tehtavate kulutuste vähendamiseks kompenseeritakse piirivalveametnikule tema sõidukulud sõitudeks elukohast teenistuskohta ja tagasi.

Kagu piirivalvepiirkonna ülem on 01.jaanuarist 2008.a korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus samaaegselt. Taoliselt on võimalik korraldada nende piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvepiirkonna transpordivahendiga. Nii väheneb oluliselt teenistusse ja tagasi sõitmiseks kuluv aeg.

4 Koidula maanteepiiripunktis toimub teenistuse korraldamine tööaja summeeritud arvestuse alusel. Sellest tulenevalt kestab töövahetus 12 tundi, millele järgneb 12 tundi puhkeaega. Nii töötatakse viiepäevaste töötsüklitena, millele järgneb vähemalt viis puhkepäeva. Seega on piirivalveametnikul pärast 12 tunnist töövahetust võimalik sõita koju, kasutades selleks piirivalveasutuse transporti või muid transpordivahendeid (ühistransport või isiklik sõiduk) või puhata teenistuskohas piirivalveametnikule puhkamiseks kohaldatud tingimustes.

Vastustaja on seisukohal, et ajal, mil üks lapsevanem on tööl ja ei saa osa võtta oma laste kasvatamisest, on vastav kohustus teisel lapsevanemal. Kui ka teine lapsevanem ei saa lapsekasvatamisest mingisugustel põhjustel osa võtta, on võimalus viia laps lasteaeda või kasutada lapsehoidmisteenust. Seega pole õige kaebuse esitaja väide, et seoses suure vahemaaga alalise elukoha ja teenistuskoha vahel ning tööpäeva liiga pika kestvusega oleks lastekasvatamine nii häiritud, et see tooks temale vältimatult kaasa elukohavahetuse.

Kagu Piirivalvepiirkonnas toimunud struktuurimuudatustega ei kaasnenud ametikohtade likvideerimist, vaid teatud likvideeritavate struktuuriüksuste ametikohtade ümberpaigutamine teiste struktuuriüksuste koosseisu. Piirivalveametniku üleviimisel on toimitud PVTS §-s 31 sätestatu alusel, arvestades piirivalveametnikule seadusega sätestatud tagatisi (üleviimisest ühekuuline etteteatamine, vähemalt senise palga säilitamine kui uue ametikoha palk on väiksem, sõidukulude kompenseerimine, teenistuse jätkuv korraldamine kui uue ametikoha palk on väiksem, sõidukulude kompenseerimine, teenistuse jätkuv korraldamine summeeritud tööajaarvestuse alusel). Samuti ka seda, et piirivalves teenistuses olnud kaadrikaitseväelaste ümbernimetamine piirivalveametnikeks toimus piirivalvurite sooviavalduse alusel, mitte aga sunduslikult. Lisaks võimaldatakse piirivalveametnikule tasuta sõitmine Valga linnast teenistuskohta piirivalveasutuse transpordivahendiga, et piirivalveametniku tööle käimine üleviidud ametikohale oleks võimalikult väikeste materiaalsete kulutustega ning elurütmi võimalikult vähehäiriv.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Klaarika Verte poolt vaidlustatud Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007.a käskkirja nr 1229P p 2 alusel viidi piirivalvekapral Klaarika Verte Koidula maanteepiiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale üle alates 01.01.2008.a. 31.07.2007 käskkirjaga nr 704P oli K.Verte nimetatud alates 01.08.2007 Kagu piirivalvepiirkonna Valga piiripunkti vanempiirivalvuri ametikohale. Kaebuse esitaja enda üleviimiseks Valga piiripunktist Koidula piiripunkti nõusolekut ei andnud. Kaebuse esitaja märkis nii piirivalvepiirkonna ülemale antud vastuses kui kohtusse esitatud kaebuses, et tema üleviimine tingib elukoha vahetuse, mistõttu nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale ei ole lubatud. Kaebuse esitaja leiab, et kuna Valga piiripunkt on käesolevaks ajaks likvideeritud oleks tulnud ta samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest seoses koondamisega.

5 Vaidlustatud käskkirjas on üleviimise aluseks märgitud PvTS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2. PvTS § 31 lg 1 p 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust. PvTS § 31 lg 2 määrab, et piirivalveametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on piirivalveametniku sellele ametikohale nimetamise õigus. PvTS § 9 lg 4 kohaselt nimetab piirivalveallohvitserid ja piirivalvurid ametisse piirivalveasutuse juht. . Seega on piirivalveametniku üleviimise õigus piirivalvepiirkonna ülemal.

Piirivalveteenistuse seadus kehtib alates 1.juulist 2007. Piirivalveteenistuse seaduse § 1 kohaselt sätestab piirivalveseadus piirivalveteenistuse korralduse ja piirivalveametnike õigusliku seisundi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt laieneb piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega. Seega on Piirivalveteenistuse seadus Avaliku teenistuse seaduse suhtes eriseadus ning vaidluse lahendamisel tuleb kõigepealt arvestada piirivalveteenistuse seaduse regulatsiooniga.

ATS § 47 kohaselt on ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud sama seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud ATS §- s 61 sätestatud juhul. ATS § 61 lubab ametiasutuse juhil panna teenistujale ajutiselt teenistusväliseid ülesandeid, tulenevalt loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimise või õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks. Seega lubab ATS § 47 ja § 61 koostoimes ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. ATS § 47 räägib ametniku üleviimisest teise paikkonda, andmata selgitust, mida seadusandja „teise paikkonna“ all silmas peab. Samas PvTS § 31 lg 1 p 1 käsitleb üleviimist teisele ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve õppeasutuses.

Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust, piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi kaasa tuua üleviidavale piirivalveametnikule elukoha vahetust. „Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse“ § 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Piirivalvele pandud põhiülesannete täitmisel esindab piirkond riiki. Seega võib Kagu Piirivalvepiirkonna piirivalveametnikku PvTS § 31 lg 1 p 1 kohaselt ilma tema nõusolekuta viia üle teisele ametikohale nii samas piirivalvepiirkonnas kui ka teise piirivalvepiirkonda. Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt hõlmab Kagu Piirivalvepiirkond Tartu, Põlva, Võru, Valga ja Viljandi maakonna piiriäärseid kohalikke omavalitsusi.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja üleviimine Koidula maanteepiiripunkti toob kaasa sellised elukorralduse muutused, mis tingivad kaebaja elukoha muutuse. Kaebuse esitaja elukoht on Valga linnas, tal on kaks lasteaias käivat last. Senini asus tema

6 teenistuskoht Valga piiripunktis ehk senise elukoha läheduses. Vaidlusaluse käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast umbes 130 km kaugusel. Loogiline on, et seetõttu pikeneb oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. Kaebaja seletuse järgi kulub Koidula piirpunkti sõitmiseks peaaegu kaks tundi. See, et tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Teenistus Koidula piiripunktis toimub summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi, mis tähendab, et piirivalvur ööbib vahetuste vahelisel ajal teenistuskohas. Asutuse transport on kindlustatud antud juhul ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega on piirivalveametnik sunnitud olema tegelikult oma elukohast ja oma perekonnast eemal viis päeva järjest. Põhjendatud on kaebaja väide, et selline teenistuskord tingib normaalse elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse. Kaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut enda üleviimiseks, põhjendades koheselt, et selliste teenistustingimuste juures on ta sunnitud elukohta vahetama. Piirivalveamet on oma 07.11.2007 kagu Piirivalvepiirkonnale saadetud kirjas nr 2-1/6811 märkinud, et elukohavahetuse määratlemisel tuleb anda hinnang, kas ajavahemik, mille vältel on piirivalveametnikul võimalik oma elukohas viibida, väheneb ning elukohast ametikoha asukohta ja tagasi liikumiseks kuluv aeg suureneb sellisel määral, et ametikohtadele nimetatav piirivalveametnik peab põhjendatuks oma elukohta vahetada. Nagu märgitud, asus kaebuse esitaja senine teenistuskoht elukoha läheduses, üleviimise korral kulub teenistusse sõiduks ja tagasi sõiduks vahetuste vahel kokku umbes neli tundi. Selle aja võrra väheneb ka ametniku võimalus oma elukohas viibida. Nii kaebuse esitaja väitel kui vastustaja kinnitusel toimub alates 01.01.2008 Koidula piiripunktis teenistus summeeritud tööajagraafiku alusel, kus ametnikule on antud võimalus vahetuste vahelisel ajal viibida ja ööbida teenistuskohas. Kohus on seisukohal, et ka summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg, ükskõik kas ta jääb vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või sõidab iga vahetuse vahel oma elukohta. See tähendab, et ka summeeritud tööajaga töötamine, eriti olukorras, kus tegelikult teist töötamise ajagraafik puudub, võib tingida töötajale elukoha muutuse. Antud juhul on kaebuse esitaja tõendanud, et endise elukorralduse säilitamiseks ning vahetuste vahelisel ajal elukohas viibimise kindlustamiseks tuleks tal elukohta muuta.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et olukorras, kus Valga piiripunkt, kuhu ta oli teenistusse määratud, oli likvideeritud, tulnuks ta samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada PvTS § 77 alusel seoses koondamisega. Iseenesest teenistuja koondamist nõuda ei saa. Ametniku koondamine toimub kindlal õiguslikul alusel. Ka piirivalveametnikku on võimalik vabastada ametist koondamise tõttu. PvTS § 77 lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. Alused, millal võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada, annab ATS § 116 lg 1. Selle kohaselt võib ametnikku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.

7 Eesti Vabariigi liitumisega 21.12.2007 Schengeni viisaruumiga, lõpetati samast kuupäevast piirivalvele riigi poolt pandud põhiülesannete vahetu täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Sellega seoses korraldati siseministri käskkirjade alusel ümber Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused, mille tulemusena likvideeriti Eesti Läti piiril paiknevad struktuuriüksused. Likvideeriti ka Valga piiripunkt, kuhu oli kaebuse esitaja ülema käskkirjaga teenistusse määratud. Samas loodi Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust – sisepiiri koordinatsioonija koostöötalitus ning valmidusüksus.

Siseministri 22.07.2007 määrusega nr 45 on määratud Kagu Piirivalvepiirkonna teenistujate koosseisu ametija abiteenistuskohtade arvuks 1.juulist kuni 31.detsembrini 2007.a 600, neist 511 piirivalveametniku või kaadrikaitseväelase ametikohta. Samas määruses on ka alates 1.jaanuarist 2008 jäetud piirivalveametnike arv samaks, ehk 511 piirivalveametniku ametikohta. Siseministri 21.12.2007 määrusega nr 86 on aga Kagu Piirivalvepiirkonnas ettenähtud 469 ametija abiteenistuskohta, neist 400 piirivalveametnikku. Seega viidi kagu Piirivalveüksuses 01.01.2008 seisuga läbi ümberkorraldamine, mille tulemusena vähendati asutuse koosseisus alates 1.01.2008 piirivalveametnike ametikohti 111 ametikoha võrra. Nii ametikohtade vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale vastavalt ATS § 116 lg 3. Riigikohtu halduskolleegium on mitmetes lahendites märkinud, et kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus üleviimisega ATS § 47 alusel, on tegemist ATS § 116 lg-s 1 kirjeldatud koondamissituatsiooniga (haldusasi nr 3-3-1-5-05, nr 3-3-1-14-07). Kagu Piirivalvepiirkonnas viidi läbi asutuse ümberkorraldamine, mille tulemusena kadus alates 01.01.2008 ära ametikoht, kuhu oli kaebaja ülema 31.07.2007 käskkirjaga nimetatud. Ka kaebuse esitajale antud 30.11.2007 teatises on märgitud, et Kagu Piirivalvepiirkonna ümberkorraldamise käigus likvideeritakse alates 01.01.2008 piirkonna struktuuriüksused ning sellest tulenevalt ning seoses teenistusliku vajadusega viiakse kaebaja üle Koidula maanteepiiripunkti. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul oli tegemist koondamissituatsiooniga, mille puhul oli piirivalveametnikku võimalik üle viia teisele ametikohale ainult tema nõusolekul, mitte aga võimalusega viia ametnik üle teisele ametikohale tulenevalt teenistuslikest vajadustest. Kui asutuse ümberkorraldamise tõttu oma ametikohast ilmajäävat ametnikku ei ole võimalik tema nõusoleku puudumise tõttu teisele ametikohale üle viia, tuleb ametnik vabastada ametist seoses koondamisega. PvTS § 31 märgitud piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus ja õigus ei saa täielikult välistada piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu. Antud juhul ei tinginud kaebuse esitaja üleviimise teisele ametikohale mitte teenistuslikud vajadused vaid asutuse struktuuri muutus. Kohus on seisukohal, et koondamise takistuseks ei saa ühelgi juhul olla ka eelarvevahendite puudumine. Nimelt on Piirivalveamet 15.02.2008 märgukirjas piirivalveasutustele märkinud „Kuna piirivalveametniku koondamisega seotud hüvitis makstakse personalikuludeks planeeritud eelarvevahenditest, siis on koondamine

8 põhjendatud üksnes juhul, kui puuduvad samas või teises piirivalveasutuses vakantsed ametikohad, kuhu piirivalveametnikku oleks võimalik üle viia“. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud kaks Lääne Piirivalvepiirkonna ülema teatist ja käskkirja, milles on piirivalvepiirkonna struktuuri muutumise tõttu piirivalveametnikud vabastatud teenistusest koondamise tõttu olukorras, kus nad ei ole andnud teisele ametikohale üleviimiseks nõusolekut. Seega on erinevate piirivalvepiirkondade poolt PvTS §-le 31 antud erinev tõlgendus ning seda erinevalt rakendatud.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja ilma tema nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel toimus õigusvastaselt, mistõttu kuulub vaidlustatud käskkiri kaebuse esitajat puudutavas osas tühistamisele.

Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud kokku sumas 1850 krooni, sellest riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 1770 krooni. Vastustaja poolt on esitatud taotlus 75 krooni ja 85 sendi väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. Kuna kohus kaebuse rahuldab, ning kohus loeb kaebuse esitaja taotluse põhjendatuks, kuulub vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmisele kantud kohtukulud summas 1850 krooni. Vastustaja poolt kantud kulud jäävad tema enda kanda.

Eda Muts kohtunik