2-06-38971/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-38971 Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2008.a, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi

S. J. (endine nimi M.) hagi M. M. vastu lapse sünnitunnistuses ja sünniaktis isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. J. /isikukood xxx, elukoht xxx/ Kostja: M. M. /isikukood xxx, elukoht xxx/ Kohtuistungi toimumise aeg

03. märts 2008.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja: S.M. Resolutsioon Rahuldada hagi osaliselt.

Tunnistada D. M., sünd. xxx.a., sünniaktis nr xxx, mis on koostatud 28.09.2006.a. Sillamäe Linnavalitsuses, isa M.M., isikukood xxx, xxx, kohta tehtud kanne ebaõigeks.

Jätta rahuldamata S.J. hagi M. M. vastu lapse sünnitunnistuses lapse isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamise nõudes.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUS

Viru Maakohtule 27.02.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt alates 2004.a. novembrikuust hageja ja K. M. elasid kooselu ilma abielu sõlmimiseta. 18. septembril 2006.a. sündis neil ühine tütar D., mille kohta on koostatud xxx. sünniakt nr xxx. Kuid lapse sünniakti ja sünnitunnistusele märgiti isana kostja M. M., kes oli sellel ajal hageja abikaasa. Faktiliselt hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud alates 2005.a. oktoobrikuust. Tegelikult ei olnud kostja 18.09.2006.a. sündinud D. M. bioloogiliseks isaks. Lapse sündimise ajal kestis kostja ja hageja vahel abielulahutuse protsess, mis oli algatatud 11.08.2005.a., s.o. juba enne lapse võimalikku eostamise aega. Kostja ja hageja abielu lahutati Viru Maakohtu 16.10.2006.a. otsusega. Tulenevalt asjaolust, et laps sündis enne abielu lahutamist kostjaga, märgiti lapse sünniakti ja sünnitunnistusele isana perekonnaseaduse § 39 lg 1 alusel kostja ning lapsele sai sünni registreerimisel tema perekonnanimeks M..

Hageja palub tunnistada 28.09.2006.a. lapse sünnitunnistuses nr xxx ja lapse sünniaktis nr xxx lapse isa kohta tehtud kanne ebaõigeks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja on kirjalikult avaldanud, et ta ei ole D. M. isa ning tal ei ole mingit seost hageja tütre

D. M..

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tuvastas, et D. M. sündis xxx.a. ja sünniaktis on tema isana märgitud M. M.. M. M. on D.M. isana kantud tema sünniakti perekonnaseaduse § 39 lg 1 alusel, mille kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. S. M.. ja M. M.i abielu, mis oli sõlmitud 06. augustil 2004.a. on lahutatud 16. oktoobril 2006.a. Viru Maakohtu otsusega nr 2-05-15890.

Perekonnaseaduse (PkS) § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast.

Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumi molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr 070580 on tuvastatud, et ühegi DNA piirkonna alusel ei saa eitada K. M.i bioloogilist isadust D. M. suhtes ning seetõttu saab K. M. olla D.

M. bioloogiline isa. K. M.i isaduse tõenäosus on 99,9998 %. Molekulaargeneetilise ekspertiisi akti järgi on isaduse indeks 427000. Seega analüüsi tulemusena on saadud isaduse indeksi kohaselt 427000 korda tõepärasem, et K. M. on D. M. bioloogiline isa, võrrelduna vastandhüpoteesiga, et see on keegi teine, uuritud meesisikuga suguluses mitteolev juhuslikult valitud mees.

Pooled on kohtule väitnud, et kostja M. M. ei ole D. M. isa. Kohus leiab, et molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga on tõendatud, et tõenäosus, et D. M. põlvneb K. M.st 99,9998 % ning seetõttu kohus leiab on tuvastatud, et D. M. ei põlvne M. M.st, kes on märgitud isana tema sünniakti. Mistõttu on põhjendatud tunnistada D.M. sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks.

Kuna perekonnaseadus lubab tunnistada vaid sünniaktis tehtud vanema kanne ebaõigeks ja seadusest ei tulene võimalust tunnistada kohtuotsuse alusel ebaõigeks lapse sünnitunnistuses 28.09.2006.a. tehtud kanne isa kohta, siis hagi selles nõudes tuleb jätta rahuldamata.

PkS § 107 järgi on perekonnaseisuakt perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta koostatud document, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. PkS § 107-1 järgi on perekonnaseisutunnistus dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab perekonnaseisuakti olemasolu.

PkS § 125 lg 3 kohaselt pärast lapse sünniaktis muudatuse tegemist antakse välja uus sünnitunnistus.

Seega peale lapse sünniaktis muudatuste tegemist lapse isa kohta annab perekonnaseaduse alusel perekonnaseisuasutus lapsele välja uue sünnitunnistuse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik