2-08-5248/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-5248

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

20. märts 2008 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

2-08-5248 Tsiviilasi Eesti Vabariik (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) hagi X vastu 3167,20 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Vabariik, esindaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (RK 70005967, asukoht Narva mnt 3 51009 Tartu); kostja X Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Eest Vabariigi hagi X vastu. 2. Välja mõista X Eesti Vabariigi kasuks 3167 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend seitse) krooni ja 20 senti. 3. Eesti Vabariigi menetluskulud jätta X kanda. 4. Välja mõista X riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni riigituludesse. Anda kostjale tähtaeg riigilõivu tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pangas kood 401 või 221023778606 Hansapangas kood 767 mõlematel viitenumber 2900078538 selgitusega riigilõiv tsiviilasjas nr 2-08-5248) 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Tartu Maakohtu kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kostja suhtes kohtutäituri kaudu. 5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja

2 kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Edasikaebamise kord Eesti Vabariik võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. X võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 28 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutsiooni avalikult kättetoimetatuks lugemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale 03.03.2005 taotluse veise kasvatamise täiendava otsetoetuse saamiseks. Taotlejale määrati toetus täies ulatuses 21. novembril 2005 käskkirjaga 1- 3.11/137. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet väljastas detsembris 2005 massväljastusteatega ettekirjutuse alusetult saadud toetuse tagasinõudmiseks. Kuna alusetult saadud veise kasvatamise täiendava otsetoetuse tagasimaksmise tähtajaks oli 25.04.2006 ja võlasummat tähtajaks ei tasutud, väljastati PRIA poolt 13.08.2007 korduvettekirjutus võla tasumiseks. Võlgnik pole võlga tasunud. Neil asjaoludel nõuab Eesti Vabariik Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu hagis X vastu VÕS § 1027 alusel alusetult saadu 3167,20 krooni tagastamist.

Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 16.02.2008 (tl 10). Kirjaliku vastuse nõudes kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule käskkirja ja korduv ettekirjutuse (tl 5, 6). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui saaja on saanud teiselt isikult midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 3167,20 krooni välja mõista. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab

3 menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda. Hageja oli TsMS § 145 alusel vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 250 krooni tasumisest. TsMS § 179 lg 2, 5 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu 250 krooni riigituludesse. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohtunik