3-06-666/13 · Tallinna Ringkonnakohus

3-06-666 1(10)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-666 Haldusasi AS Advokaadibüroo Paul Varul kaebus Sotsiaalministeeriumi kantsleri 06.03.2006 käskkirja nr 25 tühistamise ja Sotsiaalministeeriumile ettekirjutuse tegemise nõudes väljastada teave teiste riigihankes „E- tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis“ osalemiseks esitatud taotluste kohta Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.11.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Advokaadibüroo Paul Varul apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Advokaadibüroo Paul Varul Vastustaja – Sotsiaalministeerium Kolmandad isikud – OÜ Advokaadibüroo LEXTAL, AS Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN, OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid RESOLUTSIOON Jätta AS Advokaadibüroo Paul Varul apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.11.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-666 muutmata.

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

3-06-666 2(10) 1. Sotsiaalministri 31.01.2006 käskkirjaga nr 38 otsustati riigihanke „E-tervise projektide rakendamiseks vajalike muudatuste tegemine õigusruumis“ menetluse korraldamine. 07.02.2006 saadeti erinevatele advokaadibüroodele, sh AS Advokaadibüroo Paul Varul, epostiga Sotsiaalministeeriumist pakkumise kutse riigihankel osalemiseks.

Pakkumise kutse p 8 kohaselt kutsutakse kvalifitseeritud taotlejate hulgast läbirääkimistele 3-5 taotlejat, kes valitakse välja, tuginedes viiele kriteeriumile: viimase majandusaasta netokäive (8.1.1.), taotleja juures hetkel töötavate advokaatide ja vandeadvokaatide arv (8.1.2.), viimase kahe aasta jooksul osutatud avaliku õigusega seotud teenuste rahaline maht (8.1.3.), viimase kahe aasta jooksul osutatud meditsiiniõigusega seotud teenuste rahaline maht (8.1.4) ja viimase kahe aasta jooksul osutatud andmekaitsega seotud teenuste rahaline maht (8.1.5). Sama punkti kohaselt moodustatakse iga kriteeriumi raames pingeread, kus taotleja koht annab sama palju punkte, seejärel liidetakse kriteeriumi raames saadud punktid ja valitakse välja läbirääkimistele kutsutavad vastavalt sellele, kes said kõige vähem punkte.

Pakkumise kutse p-s 5.2.2 oli sätestatud ühe kvalifitseerimisnõudena, et taotleja on viimasel kolmel aastal osutanud õigusabiteenust meditsiiniõiguse, andmekaitse ja avaliku õiguse valdkonnas. Selle kinnituseks pidi taotleja sama punkti kohaselt esitama pakkumise kutse lisa 4 vormi 6 kohase kinnituse ning nimekirja osutatud meditsiiniõiguse ja avaliku õiguse alastest õigusabiteenustest, vormis 6 sisalduva tabeli päise kohaselt tuli sellesse tabelisse kanda aastatel 2003-2005 osutatud teenused.

Pakkumise kutse p-des 7.3.-7.5 sätestatud kvalifitseerimistingimuste kohaselt pidi taotlejal olema viimase kahe aasta jooksul kogemus avaliku õiguse, meditsiiniõiguse ja andmekaitse vallas, selle tõendamiseks pidi taotleja esitama igas valdkonnas osutatud teenuste nimekirjad teenuse sisu lühikirjelduse, ajalise ning rahalise mahuga.

AS Advokaadibüroo Paul Varul järelepärimise peale, kuidas tõlgendada pakkumise kutse p 5.2.2 ja pakkumise kutse p-de 7.3-7.5 vahelisi erisusi taotlejale esitatava tehnilise kompetentsuse nõude tähtaja osas (kas nimetatud valdkondades on nõutav kogemus viimase kahe või kolme aasta jooksul) ja kas pakkumise kutse p-des 7.3-7.5 nimetatud nimekirjade all peetakse silmas p-s 5.2.2. nimetatud nimekirja, vastas Sotsiaalministeerium e-kirjaga, mis saadeti ka kõikidele teistele pakkumise kutse saanud advokaadibüroodele, et ostja rakendab taotlejate kvalifitseerimisel p-s 5 ja p-s 7 toodud nõudeid, p-de 5.2.2 ning 7.3-7.5 toodud erisustest taotlejatele esitatava tehnilise kompetentsuse nõude tähtaja osas palutakse lugeda õigeks nõue omada kogemust nimetatud valdkondades viimase kolme aasta jooksul.

15.02.2006 esitas kaebuse esitaja taotluse osalemiseks riigihankes.

Sotsiaalministeeriumi kantsleri 06.03.2006 käskkirja nr 25 p-ga 1 tunnistati kvalifitseerunuks kuus advokaadibürood, sh AS Advokaadibüroo Paul Varul, OÜ Advokaadibüroo LEXTAL, AS Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN ja OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid. Käskkirja p 2 kohaselt kutsuti läbirääkimistele (ehk nagu märgitud käskkirjas „esitada pakkumise kutse dokumendid järgmistele taotlejatele:“) OÜ Advokaadibüroo LEXTAL, AS Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN ja OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid.

Käskkirjaga koos saadetud teatest kvalifitseerimise tulemuste kohta (tl 45-49) selgus, et OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid kohapunktide koguarv oli 11, OÜ-l Advokaadibüroo

3-06-666 3(10) LEXTAL 13, AS-l Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN 13 ja AS-l Advokaadibüroo Paul Varul 15, sealjuures viimasel viie hindamiskategooria kaupa 4, 2, 2, 4 ja 3.

2. 07.03.2006 e-kirjaga palus AS Advokaadibüroo Paul Varul Sotsiaalministeeriumilt järgmiste dokumentidega kohapeal tutvumise ning vajadusel neist koopiate tegemise võimalust: 1) sotsiaalministri 31.01.2006 käskkiri nr 38, 2) Sotsiaalministeeriumi kantsleri 06.03.2005 käskkirjas nr 25 viidatud hindamiskomisjoni ettepanek; 3) kõigi riigihanke hindamiskomisjoni koosolekute protokollid ja 4) riigihankel osalemiseks esitatud taotlused.

Sotsiaalministeerium keeldus 20.03.2006 kirjas nr 13.8-14/1199 (tl 53) teiste taotlejate esitatud taotlustega tutvumise võimaldamisest viitega riigihangete seaduse § 9 lg-le 1.

AS Advokaadibüroo Paul Varul esitas Sotsiaalministeeriumile 30.03.2006 kaks taotlust: 1) muuta käskkirja nr 25 selle õigusvastasuse tõttu taotluses toodud põhjendustel; 2) võimaldada kaebuse esitajal tutvuda riigihankel osalemiseks esitatud taotlustega.

Sotsiaalministeerium vastas 03.04.2006, et kirja mahukuse tõttu vastab ta märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-s 6 sätestatud 30-päevalise tähtaja jooksul. Ministeeriumi 08.05.2006 vastuskirjas nr 13.8-16/1582 nõustuti, et kohapunktide jagunemine hindamiskategoorias „Taotleja juures hetkel töötavate advokaatide ja vandeadvokaatide arv“ on eksliku hindamismetoodika tõttu vääralt jagunenud ning kohapunktide jagunemist hankekomisjoni 28.02.2006 protokolli lisa 1 (tl 104-110) p-s 8.1 on muudetud selliselt, et OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid kohapunktide koguarvuks jäi 11, OÜ-l Advokaadibüroo LEXTAL 15, AS-l Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN 13 ja AS-l Advokaadibüroo Paul Varul 16, sealjuures viimasel viie hindamiskategooria kaupa 4, 3, 2, 4 ja 3. Põhjendusega, et riigihankes osalemist taotlenud advokaadibüroode paremusjärjestus sellega ei muutunud, jäeti 06.03.2006 käskkiri nr 25 muutmata. Ei nõustutud ka muude pöörduja väidetega käskkirja õigusvastasusest. Kirjas leiti, et kõik pakkumisel osalemise taotlusega koos esitatud dokumendid, kaasa arvatud taotlus ise, seonduvad taotlejate äritegevusega ning nende avaldamine on riigihangete seaduse (RHS) § 9 lg-st 1 tulenevalt keelatud.

3. 14.07.2006 sõlmiti hankeleping OÜ-ga Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid.

4. AS Advokaadibüroo Paul Varul kaebuses taotletakse Sotsiaalministeeriumi kantsleri 06.03.2006 käskkirja nr 25 tühistamist ja Sotsiaalministeeriumi kohustamist kaebuse esitajale riigihankega seotud teabe – hankel osalemiseks esitatud taotlused – väljastamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised.

1) Pakkumise kutse p-des 8.1.3-8.1.5 nimetatud hindamiskriteeriume polnud vastustajal vastuoluliste nõudmiste esitamise tõttu võimalik rakendada. Punktis 5.2.2 viidatud tabelis, milles tuli pakkujal esitada andmed oma viimase kolme aasta käivete kohta meditsiiniõiguse, avaliku õiguse või andmekaitse valdkonnas, ei sisaldunud nõuet, et iga teenuse kohta tuleks ära näidata selle osutamise aasta, mistõttu polnud võimalik tuvastada, mis aastal konkreetne teenus osutati. Kuna vastustajal oli info vaid viimase kolme aasta kogukäibe kohta, polnud tal võimalik hinnata pakkujat p-des 8.1.3-8.1.5 nimetatud kaheaastase perioodi alusel. Kaebuse esitaja järelepärimisele esitatud vastusest võis järeldada, et p-s 5.2.2 viidatud tabelis tuli esitada andmed viimase kolme aasta teenuste kohta, mida kaebaja tegigi, kuid hankekomisjoni 28.02.2006 protokolli lisa p-st 8.1 selgus üllatuslikult, et vastustaja on nimetatud tabeli põhjal hinnanud taotlejate kogemust viimase kahe aasta vältel. Seega põhineb käskkiri nr 25 võrreldamatutel ja võimalik, et vääradel andmetel.

3-06-666 4(10)

2) Pakkumise kutse p-s 8.1.2 nimetatud hindamiskriteeriumi (taotleja juures töötav advokaatide arv) rakendati ebaõigesti. Hankekomisjoni 28.06.2006 protokolli lisa 1 p-s 8.1 toodud taotlejate hindamise tabelis taotlejatele antud punktid ei vasta nende kohale edetabelis, sest jagatud kohtadele (1. ja 2. ning 4. ja 5. koht) järgnevale kohale on omistatud liiga kõrge koht (vastavalt 2. ja 4.) ja sellele vastav punktide arv. Kaebuse esitaja 3. koha omanikuna oleks pidanud saama 3, mitte 2 punkti.

3) Vastustaja on jätnud kontrollimata taotlejate poolt esitatud andmete tõelevastavuse, kuigi neis oli alust kahelda. Tõenäoliselt kasutas OÜ Advokaadibüroo LEXTAL meditsiiniõiguse, andmekaitse ja avaliku õiguse alaste teenuste käibe leidmiseks teistest erinevat metoodikat. Tema käibed neis valdkondades moodustavad netokäibest protsentuaalselt oluliselt suurema osa kui teistel taotlejatel.

4) RHS § 9 lg-st 1 ei tulenenud keeldu kogu taotlustes sisalduva info avaldamiseks, sest taotlus ei sisalda üksnes taotleja äritegevusega seonduvaid andmeid (nt. avaldus hankel osalemiseks, volikirjad jne). Majandusaasta netokäibed ning büroos töötavate advokaatide arv on niigi kättesaadavad äriregistri ja advokatuuri kodulehekülje kaudu. Taotlejad peavad saama tutvuda andmetega, millele tuginedes haldusakt anti, et veenduda, et nende õigusi ei ole rikutud.

5. Tallinna Halduskohtu 15.11.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:

1) Hankelepingu sõlmimise järel ei ole enam võimalik hankemenetluse käigus tehtud otsuse, millega pakkujad kvalifitseeriti, tühistamine. Hankelepingu sõlmimisega on vaidlustatud käskkiri juba täidetud ja selle kehtivus lõppenud. Taotluse tühistamistaotluse muutmiseks tuvastamistaotluseks esitas kaebaja alles kohtuistungil, millega vastustaja ei nõustunud, mistõttu kohus jättis selle rahuldamata. Kaebus esitati ajal, mil käskkiri kehtis ning tühistamiskaebuse menetlusse võtmiseks polnud takistusi. Kuna haldusakti ei saa kehtivuse lõppemise tõttu enam tühistada, siis tuleb tühistamiskaebuse läbivaatamisel piirduda haldusakti õigusvastaseks tunnistamisega. Tuvastamisnõue on tühistamisnõudega hõlmatud;

2) RHS § 4 lg 7 p 5 kohaselt polnud ostjal kohustust rakendada õigusteenuste tellimise korral selles seaduses sätestatud korda, va § 4 lg-s 8 sätestatud kohustused. RHS § 4 lg 8 paneb ostjale kohustuse koostada hankelepingu objekti tehniline kirjeldus vastavalt seaduse §-dele 26-28. Pakkumise kutse p-st 3.1.1 nähtuvalt sisalduvad riigihanke objekti tehnilised kirjeldused pakkumise kutse lisades 1-3. Kaebaja ei ole pakkumismenetlust vaidlustanud osas, mis puudutab tellitava teenuse tehnilist kirjeldust. Kuna vastustajale laienes üksnes RHS § 4 lg-st 8 tulenev kohustus, ei pidanud ta pakkumise kutse dokumentides märkima ei taotleja tehnilisele kompetentsusele esitatavaid nõudeid ega ka taotlejate kvalifitseerimise tingimusi. Riigikohus leidis haldusasjas nr 3-3-1-5-06, et olukorras, kus riigihangete seadusest laienevad hankele vaid üksikud sätted, on ostjal hankemenetluse kujundamisel avar kaalutlusruum tingimuste ja protseduurireeglite kindlaksmääramisel, küll peab ta ka sellises hankemenetluses järgima kaalutlusreegleid, sh arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne. Kaebaja pole ühtki sellekohast rikkumist esile toonud, seega pole tema subjektiivseid õigusi riigihankemenetluses rikutud;

3) Pakkumise kutses taotlejatele esitatud nõuded ei ole vastuolulised. Nõudeid ei muuda vastuoluliseks asjaolu, et p-s 5.2.2 oli kehtestatud kolmeaastane periood ja p-des 8.1.3-8.1.5 kaheaastane periood. 10.02.2006 saatis vastustaja e-posti teel kõikidele pakkumise kutse saanud advokaadibüroodele täpsustuse, et õigeks tuleb lugeda kolme aasta nõuet. Tulenevalt

3-06-666 5(10) RHS §-st 25, võib ostja pakkumise kutse dokumentides teha muudatusi tingimusel, et need saadetakse ühel ja samal päeval pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujatele. Seega oli pakkumise kutse saanud isikutel, sh kaebajal, piisavalt selge ja ühene informatsioon selle kohta, millist infot vastustaja vajab. Samuti lähtus vastustaja nii taotlejate kvalifitseerimisel kui ka nende hindamisel kolme aasta andmetest. Seda tõendavad riigihanke komisjoni 28.02.2006 protokolli lisa 1 p-d 3.2.6, 3.2.7, 3.2.9 ja 4.1.1.3-4.1.1.5, milles märgitakse, et taotlejate hindamisel on lähtutud „viimase kolme aasta jooksul…“ ja „viimasel kolmel aastal…“ (tl 104, 108-110). Sama kinnitavad ka kaebajale saadetud teate p-d 2.1.3.7, 2.2.6, 2.2.9 ja 3.1.1.3- 3.1.1.5 (tl 45-48);

4) Kaebaja väidete osas taotlejate hindamise tabeli ebaõigsusest advokaatide arvu kategoorias nõustus kohus vastustajaga, et olenemata rakendatud hindamismetoodikast taotlejate järjekord vastavas kategoorias ei muutu ja kaebuses viidatud arvutusmetoodika ei mõjutaks taotlejate järjestust kõikide hindamiskategooriate osas summeeritult. Kuna kaebaja koht pingereas ei muutuks, pole kaebaja õiguste rikkumine võimalik ka teoreetiliselt;

5) Vastustajal puudus alus kahelda OÜ Advokaadibüroo LEXTAL esitatud andmetes. Samuti kontrollis vastustaja taotlejate poolt esitatud andmete tõelevastavust nii avalikest registritest kui ka advokatuuri veebilehelt. Pakkumises toodud andmete õigsus pidi olema kinnitatud taotleja esindaja allkirjaga. Kuna riigihangete pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 2 tähenduses, ei kohaldu sellele haldusmenetluse uurimisprintsiip. Seega pidi RHS § 35 lg 1 rakendamiseks vastustaja käsutuses olema konkreetne informatsioon selle kohta, et „LEXTAL“ on esitanud valeandmeid, seadus ei võimalda taotlejat pakkumiselt kõrvaldada pelgalt kahtlustustele tuginedes. Ka kaebaja ei esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et „LEXTAL“ esitas vastustajale valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet;

6) Väites, et talle on alusetult keeldutud väljastamast käskkirja nr 25 põhistavat informatsiooni ning seeläbi rikutud tema õigust tutvuda haldusakti põhistavate andmetega, on kaebaja viidanud ka HMS §-dele 7 ja 37. Kuna riigihangete pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS § 2 lg 2 tähenduses, on need viited asjakohatud. Kuna käesoleval juhul oli tegemist veel ka RHS § 4 lg-s 7 sätestatud erandite loetellu kuuluva hanke läbiviimisega, on sellise hanke menetluse kujundamisel ostjal avar kaalutlusruum protseduurireeglite kindlaksmääramisel. Õige on vastustaja seisukoht, et andmete ja informatsiooni väljastamisel tuleb lähtuda nii andmeesitaja kui ka andmesoovija huvidest ning nende huvide kaalukusest. Kuna vastustaja leidis, et kõik pakkumisel osalemise taotlusega koos esitatud dokumendid, s.h. taotlus ise, seonduvad taotlejate äritegevusega, otsustas ta, et andmeesitaja huvid on andmesoovija huvidest kaalukamad, ja seetõttu ei avaldanud taotlejatelt saadud informatsiooni. Kaebaja väidetel oleks talle pidanud tagama juurdepääsu vähemalt sellele taotluse osale, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti. Kuna kaebaja ei põhjendanud, miks tal juurdepääsupiiranguteta teavet vaja oli ja milliseid tema õigusi selle teabe väljastamata jätmisega rikuti, on tema nõue vastustaja kohustamiseks väljastama riigihankel osalemiseks esitatud taotlused põhjendamata. Kohus on veendunud, et kaebajat huvitas eelkõige siiski taotlejate äritegevusega seotud info, so taotlejate käive konkreetses õigusvaldkonnas, ressurss, mida planeeriti kasutada jne. Vaieldamatult ei kuulu selline teave vastustaja poolt avaldamisele;

7) Kaebaja leiab, et hankelepingu sõlmimise tõttu on tema ainukeseks võimaluseks oma õigusi kaitsta RHS §-s 72 nimetatud kulude hüvitamise nõude esitamine vastustajale. RHS § 72 kohaselt on pakkujal õigus nõuda ostjalt pakkumise esitamisega seotud kulude hüvitamist, kui ta tõendab, et ostja rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid, ilma milleta oleks olnud

3-06-666 6(10) tõenäoline hankelepingu sõlmimine temaga. Kaebajal puudub nimetatud sättest tulenev põhjendatud huvi kaebuse esitamiseks. Kõnealuse riigihanke pakkumismenetluses osalesid kuus advokaadibürood, kes kõik vaidlustatud käskkirja p-s 1 tunnistati kvalifitseerunuks. Isegi kui oleks tuvastanud riigihanke läbiviimist reguleerivate sätete rikkumine vastustaja poolt, pole kaebaja millegagi tõendanud, et just temaga oleks tõenäoliselt sõlmitud hankeleping.

PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. AS Advokaadibüroo Paul Varul apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Põhjendused:

1) Halduskohus, leides, et riigihangete seadus vaidlusalusele hankele ei kohaldunud, tugineb oma põhjendustes kohati siiski selle seaduse sätetele. Vaidlusaluse riigihanke puhul viitab pakkumise kutse saatmine e-posti teel ja pakkumise kutse riigihangete registris mitteavaldamine sellele, et vastustaja otsustas korraldada pakkumismenetluse, mille puhul ei järgita riigihangete seaduses sätestatud korda. Pakkumise kutse dokumentides kasutatud mõistetele, mille sisu pole defineeritud, sisustamisel tuleks lähtuda riigihangete seadusest.

Samas on ebaõige kohtu seisukoht, et HMS § 2 lg 2 hõlmab ka RHS § 4 lg 7 alusel korraldatavaid riigihankeid. Riigihanke pakkumismenetluse eraldamine haldusmenetluse seaduse mõjualast on põhjendatud juhul, kui pakkumismenetlusele laieneb riigihangete seadusest tulenev piisavalt detailne regulatsioon. Vastasel korral satuvad avalikud huvid ja pakkumismenetluses osalevate isikute subjektiivsed õigused ohtu. Samas jätaks haldusmenetluse seaduse kohaldamine riigihangetele ostjale piisavalt avara otsustusruumi pakkumismenetluse kujundamisel vastavalt oma äranägemisele;

2) Käesoleval juhul pole tegemist HMS § 62 lg-s 1 nimetatud olukorraga, kus haldusakti kehtivus lõpeb haldusaktis antud õiguse lõpliku realiseerumise või kohustuse täitmise tõttu. Käskkirja alusel tekkinud õigussuhe, mis andis teatud isikutele õiguse osaleda edasiselt riigihanke pakkumismenetluses, ei lõpe järgnevate pakkumismenetluse etappidega. Õiguslikku tähtsust ei oma asjaolu, et hankelepingu sõlmimise tõttu ei saavutaks kaebuse esitaja tühistamisnõudega enam midagi. Kohtul tuleb tähtaegselt esitatud kaebus lahendada lähtudes kaebuse esitamise seisu asjaoludest. Seetõttu puudub vajadus tühistamisnõude muutmiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudeks;

3) Sõltumata sellest, kas RHS § 4 lg-s 7 sätestatud riigihangete kohta kehtivad riigihangete seaduse või haldusmenetluse seaduse sätted või üksnes õiguse üldpõhimõtted ja hea halduse tava, rikkus vastustaja käesoleval juhul apellandi õigust võrdsele kohtlemisele ja ettevõtlusvabadust, võttes talt võimaluse osaleda edasises hankemenetluses ja luues põhjendamatu konkurentsieelise teistele. Info väljastamisest keeldumine rikub põhiseaduse §-st 44 tulenevat infovabaduse printsiipi;

4) Vastustaja 10.02.2006 kiri ei kõrvaldanud pakkumise punktidega 8.1.3-8.1.5 seonduvaid vastuolusid, kuna sellega ei antud selgitusi, kuidas tõlgendada neis punktides nimetatud tähtaegu. Kirjas käsitleti vaid p-e 5.2.2 ning 7.3-7.5. Halduskohus, leides, et vastustaja on lähtunud taotlejate hindamisel ja kvalifitseerimisel kolme aasta andmetest, teeb asjakohatu viite vastustaja subjektiivsele arusaamale taotlejate andmete hindamisel. Pakkumismenetluses osalenud isikute poolt esitatud andmed jäävad sisult samaks sõltumata sellest, kuidas neist saab

3-06-666 7(10) aru vastustaja. Oluline on pakkumises osalejate subjektiivne arusaam pakkumise kutsest pakkumismenetluses osalemise taotluse koostamise hetkel;

5) Apellandi õiguste rikkumine pakkumise kutse p-s 8.1.2 toodud hindamiskriteeriumi rakendamisel oli võimalik. Tema huviks oli uue õiguspärase käskkirja väljaandmine vastustaja poolt ning kuna polnud ette näha, millist hindamismetoodikat kasutades oleks vastustaja koostanud uued hindamistabelid, ei olnud kohtul võimalik ette näha, kuidas käskkirja nr 25 aluseks olnud meetodil uue edetabeli koostamine oleks mõjutanud apellandi lõplikku positsiooni. Samuti on vastustaja rikkunud hea halduse tava, asudes kohtumenetluses erinevalt 08.05.2006 kirjast seisukohale, et ei nõustu väitega p-s 8.1.2 toodud kriteeriumi osas eksliku punktijagamise kohta;

6) Kaebuse esitaja tõi välja, et ühe riigihankel osaleva isiku pakkumise kutse p-des 8.1.3-8.1.5 märgitud käibeid kirjeldavad arvud erinevad edetabelis vahetult tema kõrval asuvate taotlejate andmetest ja ülejäänud taotlejate andmete põhjal arvutatud keskmisest üldjuhul kordades, kohati isegi peaaegu kümnekordselt. See pidi tekitama kahtlust selles, kas kõik osalejad koostasid oma taotlused lähtuvalt sarnasest metoodikast. Vastustaja on keeldunud muude tõendite väljastamisest, mis võimaldaks apellandil oma sellekohaseid väiteid tõendada. Asjakohatud on halduskohtu viited sellele, et vastustaja kontrollis taotlejate poolt esitatud andmete tõelevastavust avalikest registritest ja advokatuuri koduleheküljelt ning lasi lisaks kõik taotluse lehed allkirjastada taotleja esindaja allkirjaga. Ükski avalik register ega ka advokatuuri kodulehekülg ei sisalda infot pakkumise kutse p-des 8.1.3-8.1.5 nõutud andmete kohta. Taotleja allkiri ei taga mingil moel, et kõik taotlejad saavad pakkumise kutsest ühtemoodi aru. Isegi kui asuda seisukohale, et haldusmenetluse seadus käesoleval juhul ei kohaldu, oleks vastustaja pidanud järgima uurimisprintsiipi tulenevalt õiguse üldpõhimõtetest ja hea halduse tavast. Vastustaja pidi kontrolli vajalikkusest teada saama hiljemalt apellandi 30.03.2006 kirjast;

7) Isegi kui haldusmenetluse seadus käesoleval juhul poleks kohaldatav, oleks apellandil õigus saada teavet teabenõude korras, kuna nõutud teave on avaliku teabe seaduse § 3 lg 1 mõttes avalik teave ning selle seaduse alusel võib teabe väljastamisest keelduda seaduses ette nähtud alusel. Käesoleval juhul saab selleks aluseks olla üksnes RHS § 9 lg 1, kui see kohaldub. Kogu nõutud info ei saa olla hõlmatud selle sätte kaitsealaga. Haldusmenetluse seadus ja avaliku teabe seadus ei nõua isikult teabe saamise huvi põhjendamist. Käesoleval juhul on info vajalik selleks, et apellant saaks jõuda selgusele oma õiguste rikkumise ulatuse osas;

8) Apellandi võimalused riigihanke võitjaks osutuda olid vähemalt sama suured kui hanke võitjal. Apellandi poolt hankelepingut täitma määratud meeskonna kvalifikatsioon oli vähemalt sama kõrge kui võitjal ning apellant kinnitab, et tema poolt pakutav hind oleks olnud madalam.

7. Sotsiaalministeeriumi vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata.

1) Riigihankes olid pakkujateks isikud, kellelt võis eeldada kõrgemat arusaamise taset kui tavapäraste riigihangete korral. Ükski teine pakkuja pole kaebust esitanud ning ka apellant on oma tegudega näidanud, et sai aru, mida temalt oodati. Väiteid, et osa pakkujaid on kasutanud erinevat metoodikat või pole saanud ostja soovidest aru, apellant ei ole tõendanud. Apellant ei ole kasutanud RHS 9. ptk-st tulenevaid võimalusi oma huvide operatiivseks ja efektiivseks kaitseks hankemenetluses ega ole esitanud esialgse õiguskaitse taotlust, kuigi ajalehes avaldatud teave ühe pakkujaga tõsiste lepingujärgsete läbirääkimiste kohta pidi talle selle vajalikkust näitama. Apellandi tegevus jätab mulje pahatahtlikkusest.

3-06-666 8(10)

2) Apellandi viited haldusmenetluse seadusele on asjakohatud. Riigihangete pakkumismenetlus ei ole haldusmenetlus HMS § 2 lg 2 tähenduses.

3) Punktiga 5.2.2 kehtestati kvalifitseerimistingimus, ehk hankel osalemiseks oli vajalik kogemus nii avaliku õiguse, meditsiiniõiguse kui ka andmekaitseõiguse valdkonnas. Punktid 8.1.3-8.1.5 olid hindamise kriteeriumid, mille alusel valiti välja taotlejad, kelle kogemus tervikuna oli suurim ning kes eeldatavasti oleksid parimad koostööpartnerid. Nõuded ei ole vastuolulised. Nõudeid ei muutnud vastuoluliseks see, et punktis 5.2.2 oli kehtestatud kolme aastane periood ja p-des 8.1.3-8.1.5 kahe aastane periood. 10.02.2006 esitas ministeerium täpsustuse kõikidele kutse saanud advokaadibüroodele, milles täpsustati, et õigeks tuleb lugeda kolme aasta nõuet. Apellant on halduskohtule esitatud kaebuses jõudnud samadele järeldustele, et õigeks tuleb pidada ja hindamisel arvestatakse viimase kolme aasta kogemust, mis kinnitab, et pakkumise kutse saanud isikutel oli piisavalt selge ja ühene teave selle kohta, millist infot ministeerium ootab. Sotsiaalministeerium käitus vastavalt enda poolt esitatud nõuetele ja hilisematele selgitustele nii taotlejate kvalifitseerimisel kui ka kvalifitseeritud taotlejate hindamisel, st lähtus nii kvalifitseerimisel kui ka hindamisel kolme aasta andmetest.

4) Kaebuse lisa 7, millele kaebaja viitab pakkumise kutse p 8.1.2 väära rakendamise väites, ei ole komisjoni protokolli osa ega lisa, vaid töödokument. Taotlejatele anti punkte vastavalt nende järjestusele. Olenemata rakendatavast hindamismetoodikast ei muutu taotleja järjekoht vastavas kategoorias ning kaebuses viidatud arvutusmetoodika rakendamine ei mõjuta taotlejate järjestust.

5) Sotsiaalministeerium on igal võimalikul viisil püüdnud tagada seda, et otsuse aluseks olevad andmed vastaks tõele, seejuures tagades taotlejate võrdse kohtlemise. Selleks rakendati järgmisi abinõusid. Andmete tõelevastavuse kontrollimiseks kontrollis Sotsiaalministeerium avalikest registritest taotleja kogukäivet ja advokatuuri veebilehelt advokaatide arvu büroos. Advokaatidele ja advokaadibüroodele on seatud kõrged eetilised ja kõlbelised nõuded. Seega oli, arvestades pakkujate eripära, mõistlik põhjus usaldada pakkuja poolt allkirjaga kinnitatud informatsiooni õigsust. Pakkumise kutse p-s 9.2 sätestati nõue, et kõik pakkumise lehed peavad olema kinnitatud taotleja esindaja allkirjaga. Tagamaks otsuse tegemiseks olevate andmete tõelevastavust, esitas ministeerium kõigile taotluse esitanud advokaadibüroodele täiendava informatsiooninõude e-posti teel, milles paluti täpsustada just neid andmeid, mida hindamisel rakendati. Pakkumise kutse p-s 5.2.2 selgitati, mida peab ostja silmas meditsiiniõiguse, andmekaitse ja avaliku õiguse valdkonna kogemuse all. Kahjuks ei ole ostjal võimalik kontrollida taotlejate poolt esitatud andmeid käivete kohta nõutud õigusvaldkondades.

6) RHS § 9 lg 1 kohaselt on riigihangete käigus kaitstavaks hüveks äritegevusega seonduv informatsioon. Konfidentsiaalsuskohustus ei piirdu seega ärisaladusega. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille puhul on kaitseala väga laialt defineeritud ja pakkuja huve on andmesoovija huvidele eelistatud. Pakkumisel osalemise taotlus ja kõik sellega koos esitatud dokumendid seonduvad taotleja äritegevusega. Taotleja käive konkreetses õigusvaldkonnas ja ressurss, mida planeeriti hankel kasutada, on selgelt äritegevusega seotud oluline informatsioon. Isegi kui avalikus registris sisalduv informatsioon tulnuks väljastada, on küsitav selline olukord, kus haldusorgan muudaks kogu dokumendi tähendust omava sisu loetamatuks ja väljastaks sisuliselt üksnes pakkuja tühja kirjaplangi. Registrite ja Infosüsteemide Keskusest on äriühinguid puudutav teave kergesti ja kiiresti kättesaadav. Apellant ei kasutanud RHS 9. ptk-s ettenähtud võimalust vaidlustuse esitamiseks ja seeläbi ka kõnealuste dokumentide sisu kontrolliks.

3-06-666 9(10)

8. Kolmas isik OÜ Advokaadibüroo LEXTAL teatas, et jääb oma eelnevalt avaldatud seisukoha juurde. Kolmanda isiku eelneva, halduskohtus esitatud seisukoha järgi puuduvad tal etteheited Sotsiaalministeeriumile.

9. Kolmandad isikud AS Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär LAWIN ja OÜ Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid pole ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellandi väitel ei saanud ostja rakendada pakkumise kutse p-des 8.1.3-8.1.5 toodud hindamiskriteeriume, kuna tal puudusid andmed taotleja viimase kahe aasta meditsiiniõiguse, avaliku õiguse või andmekaitse valdkonna õigusabiteenuse käivete kohta. Pakkumise kutse lisa 4 vormi 6 kohasest tabelist sai ostja andmed taotleja kogukäivete kohta nimetatud valdkondades viimase kolme aasta jooksul, kusjuures selles ei nõutud teenuse osutamise aasta märkimist. Apellant sai aru, et esitada tuleb andmed viimase kolme aasta kogukäivete kohta, ning talitaski nõnda.

Apellant märgib õigesti, et pakkumismenetluses osalenud isikute poolt esitatud andmed jäävad sisult samaks sõltumata sellest, kuidas neist saab aru vastustaja. Vastustajal oli objektiivselt võimalik hinnata neid andmeid, mida talle esitasid pakkumismenetluses osalevad isikud, sh apellant. Kui vastustajale esitati andmed kolme aasta käibe kohta, siis järelikult hindaski vastustaja tegelikult kolme aasta käivet. Seepärast ei ole alust ümber hinnata halduskohtu poolt riigihanke komisjoni 28.02.2006 protokolli lisa 1 p-de 3.2.6, 3.2.7, 3.2.9 ja 4.1.1.3-4.1.1.5 (tl 104, 108-110) ja kaebuse esitajale saadetud teate p-de 2.1.3.7, 2.2.6, 2.2.9 ja 3.1.1.3-3.1.1.5 (tl 45-48) alusel tehtud järeldust, et vastustaja lähtus nii taotlejate kvalifitseerimisel kui ka nende hindamisel kolme aasta andmetest. Määravat tähtsust ei oma see, et vastustaja 10.02.2006 ekirjas (tl 123-124) ei olnud otseselt märgitud, millist tähtaega on silmas peetud pakkumise kutse p-des 8.1.3-8.1.5 sätestatud kvalifitseerimisnõuetes. P-d 8.1.3-8.1.5 ei pannud taotlejatele mingeid kohustusi. Oluline on see, et nimetatud e-kirjas selgitati pakkumismenetluses osalejatele üheselt, millised andmed neil tuleb pakkumise kutse p 5.2.2. kohaselt esitada, mistõttu pole põhjust arvata, et pakkumismenetluses osalejad mõistsid seda nõuet erinevalt.

Isegi kui pidada võimalikuks, et taotlejad said pakkumise kutsest aru erinevalt ning mõni neist esitas ostjale andmed kahe aasta käivete kohta pakkumise kutse dokumentide p-des 8.1.3-8.1.5 nimetatud valdkondades, mida vastustaja võis ekslikult pidada kolme aasta käiveteks, ei saanud see apellandi olukorda pakkumismenetluses halvendada. Selline asjaolu sai võrreldes kolme aasta käivete andmed esitanud apellandiga kahjustada kahe aasta käivete andmed esitanud taotleja seisundit, kui kahe aasta käivete andmete esitamine kolme aasta käivete andmete pähe tõi kaasa tema kolme aasta käivete hindamise vastustaja poolt tegelikust väiksemaks.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et hindamiskategoorias „Taotleja juures hetkel töötavate advokaatide ja vandeadvokaatide arv“ hankekomisjoni 28.02.2006 protokolli lisa 1 kohase kohapunktide esialgse jaotuse erinevus kaebuse esitaja 30.03.2006 pöördumise alusel rakendatust ei mõjutanud hankemenetluse tulemusi. Vaidlust pole selles, et apellandi näidatud metoodika järgne kohapunktide jaotuse muutmine ei toonud kaasa apellandi järjekoha muutumist taotlejate pingereas ning halvendas tema kohapunktide summat. Kuna seetõttu ei tooks apellandi viidatud eksimus kohapunktide esialgsel jaotamisel kaasa kohapunktide alusel

3-06-666 10(10) antud käskkirja tühistamist, jääb arusaamatuks apellandi väide, et pole teada, millist metoodikat kasutaks vastustaja taotlejate uue edetabeli koostamisel.

12. Apellandi väitel jättis vastustaja täitmata uurimispõhimõttest tuleneva kohustuse kõrvaldada kahtlused selles, et taotlejad on pakkumise kutse p-des 8.1.3-8.1.5 märgitud käivete andmete esitamisel lähtunud erinevast metoodikast.

Sõltumata sellest, kas kohustus vaidlusaluses hankemenetluses uurimisprintsiipi rakendada tulenes vastustajale haldusmenetluse seadusest või muust allikast, ei ole vastustaja seda kohustust rikkunud.

Kohtu hinnangul rakendas ostja mõistlikul määral meetmeid pakkujate esitatud käibeandmete tõelevastavuse tagamiseks (vt apellatsioonkaebuse vastuse refereeringu p 5). Olukorras, kus ostjal ei olnud võimalik kontrollida nõutud käibeandmete tõelevastavust, oleks taotlejatelt täiendavate selgituste nõudmine esitatud andmete aluseks olevate arvestuste kohta hankemenetlust ebamõistlikult koormanud. Hindamaks, kui ulatuslik oli vastustaja uurimisprintsiibist tulenev kohustus taotlejate andmete tõelevastavust ja lähtealuseid kontrollida, tuleb arvestada konkreetse pakkumismenetluse konteksti. Vaidlusaluse hanke läbiviimise ajal kehtinud RHS § 4 lg 7 p 5 kohaselt ei olnud ostja üldse kohustatud õigusteenuse tellimise puhul järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. Selles kontekstis ei saa ohtu, et pakkumismenetluse tulemust võis mõjutada taotlejate erinev metoodika ostja küsitud andmete esitamisel, üle tähtsustada.

13. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud käskkiri oli õiguspärane. Kuna taotlus selle haldusakti tühistamiseks jääb juba eelnimetatud põhjusel rahuldamata, puudub vajadus arutleda selle üle, kas käskkirja tühistamine võib olla välistatud muul põhjusel, st käskkirja kehtivuse lõppemise tõttu.

14. Nõuet väljastada kõik riigihankel osalemise taotlused on apellant põhjendanud üksnes vajadusega kontrollida tema poolt käesolevas asjas vaidlustatud 06.03.2006 käskkirja nr 25 õiguspärasust. Seetõttu ei pea esitatud taotlust käsitlema kaebuse iseseisva nõudena. Käesolevas asjas toodud põhjendustel ei ole kohtu poolt käskkirja õiguspärasuse kontrollimiseks nende andmete väljanõudmine vajalik.

Kui aga tõlgendada seda taotlust iseseisva kohustamisnõudena, ei kuulu see rahuldamisele. RHS § 9 lg-s 1 sätestatud konfidentsiaalsuskohustus on riigihangete läbiviimise üldpõhimõte, mille järgimine on kohustuslik ka siis, kui ostjal pole kohustust järgida selles seaduses sätestatud hanke läbiviimise protseduurilisi nõudeid. Keeldumine teiste taotlejate taotluste apellandile väljastamisest RHS § 9 lg 1 alusel oli põhjendatud.

Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving