Legislator Case Law & Legislation
2-08-7055/2 AI generated

2-08-7055/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

Case Number 2-08-7055/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada TO’i ja TL’i vahel sõlmitud kompromiss Järva Maakohtu 31.12.2004.a kohtuotsusega TL’ilt TO’i (endine perekonnanimi M) kasuks alaealise poja Ma O (endine perekonnanimi M ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha suurendamiseks alljärgnevalt: TL maksab TO’ile iga kuu 30. (kolmekümnendaks) kuupäevaks 2000.00 (kaks tuhat) krooni elatist alaealise poja M O (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 01.märtsist 2008.a kuni poeg M täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a, kandes elatise TO’i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pangas.

Legislator headnote

AI generated

2-08-7055/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 2). Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitab poolte sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Keywords

AI generated
settlement of dispute satisfaction of claim withdrawal following settlement remission of debt amicable settlement forfeiture agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Määruse tegemise aeg ja koht 14.märts 2008.a Paide

Tsiviilasja number 2-08-7055

Tsiviilasi TO’i hagi TL’ vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TO, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxxx xxxxxxxx

Kostja: TL, isikukood xxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxx xxxxx xxxxx

Mille kohta määrus tehakse Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada TO’i ja TL’i vahel sõlmitud kompromiss Järva Maakohtu 31.12.2004.a kohtuotsusega TL’ilt TO’i (endine perekonnanimi M) kasuks alaealise poja Ma O (endine perekonnanimi M ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha suurendamiseks alljärgnevalt:

1.1. TL maksab TO’ile iga kuu 30. (kolmekümnendaks) kuupäevaks 2000.00 (kaks tuhat) krooni elatist alaealise poja M O (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks alates 01.märtsist 2008.a kuni poeg M täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a, kandes elatise TO’i arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pangas.

1.2. TO ja TL on teadlikud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

1.4 TL on teadlik, et kompromissi vabatahtliku mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on TO’il õigus nõuda kompromissi sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-08-7055 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse puhul on 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK 25.02.2008.a esitas TO (endine M) Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse TL’i vastu elatise suurendamise nõudes. 13.03.2008.a esitas hageja kohtule poolte allkirjastatud kirjaliku kompromisslepingu, milles pooled palusid see kinnitada ja tsiviilasja menetlus kohtuistungit pidamata lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et vaidluse lõpetamine kompromissi sõlmimisega on poolte seadusest tulenev õigus (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 2). Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi. Poolte sõlmitud kompromissi on võimalik täita. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus kinnitab poolte sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

Sirje Lahesoo Kohtunik