3-06-388/66 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-388 Haldusasi AS Saurix Petroleum kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 24. jaanuari 2006. a maksuotsuse nr 12-5/30 tühistamiseks ja selle alusel tasutud summade tagastamiseks koos intressidega Menetlusosalised Kaebuse esitaja – AS Saurix Petroleum; Vastustaja – Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 15. veebruaril 2008. a, Tallinnas Resolutsioon

1. Jätta AS Saurix Petroleum kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 21. aprillil 2008. a.

MENETLUSE KÄIK

Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 24. jaanuari 2006. a maksuotsusega nr 12-5/30 määrati AS-ile Saurix Petroleum 2001. aasta eest tasumiseks käibemaksu 2 946 500 krooni ja tulumaksu 6 714 190 krooni. Maksuhaldur kontrollis AS-i Saurix Petroleum raamatupidamises kajastatud kütusetehinguid Vendonis OÜ-ga, Sarneko OÜ-ga, Univent OÜ-ga, Bamberon OÜ-ga ning OÜ- ga Draupnir, samuti tehinguid OÜ-ga Loverprix ja OÜ-ga Sandercom seoses väidetavalt osutatud remondija marketingiteenustega. Maksuotsuses leiti:

AS Saurix Petroleum on tahtlikult esitanud valeandmeid 2001. aastal osaühingutelt Vendonis, Bamberon, Loverprix, Sandercom, Univent, Sarneko, Draupnir soetatud kütuse ja remondining marketingiteenuste kohta. AS Saurix Petroleum poolt raamatupidamis-dokumentatsioonis kajastatud tehingupartnerite analüüsimisel ning tehingupartnerite kohta kogutud faktide osas leidis tõendamist asjaolu, et ükski nimetatud äriühing ei teostanud ega saanudki teostada tehinguid mistahes teiste äriühingutega ning äriühingute nimel esitatud arveid kasutas AS Saurix Petroleum oma raamatupidamise arvestuses kulude suurendamiseks ning tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks. Eelpoolnimetatud äriühingud ei ole AS-ile Saurix Petroleum kütust müünud ega muid arvetel mainitud teenuseid osutanud. AS Saurix Petroleum ei ole tõendanud maksuhaldurile ka vastupidist.

Maksuotsuses kajastatud äriühingute registreeritus äriregistris, arvete olemasolu ning nende eest tasumine AS-i Saurix Petroleum poolt ei ole piisavad selleks, et järeldada arvetel näidatud tehingute toimumist osaühingute Vendonis, Bamberon, Loverprix, Sandercom, Univent, Sarneko ja Draupnir ning AS Saurix Petroleum vahel.

Revisjoni käigus kogutud tõenditele tuginedes on alust arvata, et ülaltoodud osaühingute puhul on tegemist äriühingutega, mille asutamise eesmärgiks ei olnud teostada iseseisvat majandustegevust. Äriregistrisse kandmise ja käibemaksukohustuslaseks registreerimise eesmärgiks on olnud õigusvõime tekitamine, mille kaudu on võimalik arendada näilikku majandustegevust ning samas tekitada nimetatud äriühingutega tehinguid teinud ettevõtetele võimalus käibemaksu tagasisaamiseks tegelikkuses mittetoimunud tehingutelt eelpoolnimetatud äriühingute arvete alusel.

Nimetatud järeldustele jõudis maksuhaldur järgmistel põhjustel:

1) Vedelkütust osteti osaühingutelt Vendonis, Bamberon, Univent, Sarneko ja Draupnir. Ajavahemikus 01.01.1998.a kuni 30.06.2003.a kehtinud energiaseaduse kohaselt tõendas kütusepartii nõuetekohasust vastavussertifikaat, mis oli kütuse ostu-müügija hoiustamislepingu lahutamatu osa. AS Saurix Petroleum esitas maksuhaldurile kontrollimiseks ainult mõningad OÜ-lt Vendonis ja ühe OÜ- lt Baberon väidetavalt soetatud kütusepartii kohta.

Majandusministri 7. oktoobri 1998. a määrusega nr 30 kinnitatud “Vedelkütuse nõuetekohasuse tõendamise protseduurid ja kord” sätestas, et vastavussertifikaadi esimese rea täidab see isik, kellele sertifikaat on väljastatud. Sertifikaat väljastatakse kütuse partiile. Kütuse liikumise igal etapil peab olema olemas vastavussertifikaat tulenevalt energiaseaduse §-st 51 lg 7 ja Korra §-st 1, seda ka ostmisel. Korra kohaselt peavad kütuse mitmekordsel edasimüügil partii vastavussertifikaadil olema andmed kõikide edasimüüjate kohta. Vastavussertifikaate tuleb säilitada vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele. Majandusministri 24.mai 2001.a määruse nr 46 “Vedelkütuse vastavussertifikaadi vorm ja väljaandmise kord” § 6 lõike 2 kohaselt kütuseettevõtja säilitab vastavussertifikaati või selle koopiat koos ostu-müügi või hoiustamise lepinguga vastavalt raamatupidamise seaduse nõuetele.

Kuni 31.12.2002.a kehtinud raamatupidamise seaduse § 40 lõike 2 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamisaruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks revideerimise käigus, säilitama 10 aastat.

Nendest õigusaktidest tulenevalt on vastavussertifikaatide olemasolu kohustuslik nii ostmisel kui ka müümisel ning nende säilitamine on kohustuslik. AS Saurix Petroleum esitas revisjoniaktis kajastatud äriühingutelt kütuse ostmise kohta vastavussertifikaadid ainult osaliselt. AS Saurix Petroleum ei esitanud maksuhaldurile ühtegi kütuse vastavussertifikaati, mis kuuluksid osaühingutelt Univent, Sarneko ja Draupnir väidetavalt ostetud kütuse juurde ega muid kütusepartiide omandamist tõendavaid dokumente. AS Saurix Petroleum on teadlik sertifikaatide esitamise kohustusest.

Põhja maksuja tollikeskus leiab, et sellises mahus toimunud tehingute puhul, arvestades ka ostja kui maksumaksja õigust ja soovi teostada käibemaksu mahaarvamist nimetatud tehingutega seoses, peab ostja vastutama selle eest, et tehingute kohta käiv dokumentatsioon vastaks kehtestatud nõuetele. Antud juhul on tegemist vedelkütuse ostutehingutega, mille puhul on tehingu juures vajalik nõuetele vastava vedelkütuse sertifikaadi olemasolu.

2) OÜ-lt Vendonis ja OÜ-lt Bamberon soetatud kütuse kohta esitatud vastavussertifikaatide kontrollimisel selgus, et need sisaldavad valeandmeid. Nimetatud vastavussertifikaadid on väljastatud AS-i Scantrans tellimusel, kellele tehtud järelepärimisest selgus, et need kuulusid ASi Scantrans tollilattu äriühingute Tintrade Ltd ja Litasco Ltd nimel paigaldatud kütusele, mida hiljem soetas osaliselt ka AS Saurix Petroleum samas AS-i Scantrans tollilaos. ASi Saurix Petroleum poolt esitatud sertifikaatide teine pool on täidetud ebaõigete andmetega. Sertifikaatide tagapoolel kajastatud kauba liikumine: AS Grekond, OÜ Bamberon, OÜ Vendonis, AS Saurix Petroleum ei vasta seega tõele.

3) AS Saurix Petroleum juhatuse liige Aleksei Morozov ei osanud ühegi eespoolnimetatud äriühingu kohta midagi öelda.

A. Morozov väitis, et tavapäraselt teatab hankija, millises baasis või laos asub kaup, saadab vastavussertifikaadid ning laos toimub kauba üleandmine. A. Morozov nimetas ka naftabaasid, kus toimus kütuse üleandmine. Need on Petkam, Scantrans, Bitest, NCC & PO, Alexela Terminaal. Kõik nimetatud äriühingud teatasid vastuseks maksuhalduri korraldustele, et nad ei ole kunagi hoiustanud osaühingute Vendonis, Univent, Sarneko, Draupnir ja Bamberon naftasaaduseid. AS Alexela Terminal tegutses Maardus, Lao 29 asuvas terminalis kuni veebruarini 2001.a. Jaanuaris 2001 ei toimunud tehinguid AS-iga Saurix Petroleum ega temaga seotud ettevõtetega. Alates veebruarist 2001 aadressil Lao 29 Maardu tegutsev AS Maardu Terminal teatas samuti, et 2001. aastal ei ole osaühingud Vendonis, Univent, Sarneko, Draupnir ja Bamberon hoiustanud kaupa tema terminalis.

AS Scantrans teatas samas, et äriühingu laos on AS-ile Saurix Petroleum toimunud kütuse üleandmine äriühingutelt Tintrade Ltd, OÜ Oil Group, AS Lukoil Eesti, AS Bominflot Estonia, Caltech Developments Limited, AS O.W. Bunker Estonia. ASi Petkam vastusest nähtub, et nimetatud äriühingu ladudesse toimetati kütust hoiustamisele AS Saurix Petroleum enda poolt.

Seega ei ole ASi Saurix Petroleum juhatuse liikme A. Morozovi ütlused usaldusväärsed.

4) Kõikide väidetava kütuse müüjatele arvete eest tasumise puhul nähtub, et ASi Saurix Petroleum rahalised vahendid kantakse koheselt väidetava hankija arvelduskontole, sealt edasi kolmandale mittetegutseva äriühingu kontole, ning lõpuks raha kas võetakse sularahas välja või kantakse edasi madala maksumääraga territooriumil asuvatele juriidilistele isikutele. OÜ Vendonis kontolt on sularaha välja võtnud ka AS Saurix Petroleum finantsdirektori vend.

5) Ei ole tõendamist leidnud ASi Saurix Petroleum poolt teenuste saamine osaühingutelt Loverprix ja Sandercom. Juhatuse liige Aleksei Morozov ei suutnud meenutada S. F.i kui Loverprix ja Sandercom OÜ esindajat, ega ka milliseid teenuseid või kaupu müüsid nimetatud äriühingud. Samas väidetavaid teenuseid osteti alates 2000. aastast ning 2001. aasta eest tasuti kokku 2 548 241 krooni (Loverprix OÜ-le 835 534 krooni ning Sandercom OÜ-le 1 712 707 krooni), äriühinguid esindasid ostja poolt A. Morozov ning müüja poolt S. F.. Loverprix OÜ ja Sandercom OÜ esindaja Venemaa kodaniku S. F.i poolt allkirjastati lepinguid päevadel, mil nimetatud isik pole Eestis viibinudki. Lepingud on eestikeelsed, kuigi maksuhaldurile esitas S. F. vastuse vene keeles, mis näitab, et S. F. ei pruugi vallata eesti keelt.

AS-il Saurix Petroleum puudus ka motiiv ja vajadus marketingiteenuste saamiseks. Mõned Läti ja Leedu firmad olid aktsiaseltsi äripartneriteks juba varem. Lisaks on A. Morozov ühe marketingiteenuse abil leitud äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühingu Eesti haru juhatuse liige. Asjaolud, et osades lepingutes ja Sandercom OÜ nimel väljastatud arvetel osutatud teenuste kuud kattuvad ning äriühing maksab rahalisi vahendeid ühe ja sama teenuse eest topelt, ebausaldav selgitus müügimahtude erinevuse kohta marketingiteenuste üleandmisaktides ja kontrollimiseks esitatud dokumentide vahel viitavad, et OÜ-de Loverprix ja Sandercom nimel vormistati vajalikke dokumente vastavalt sellele, kui palju mingil perioodil oli AS-il Saurix Petroleum vaja rahalisi vahendeid viia välja ettevõtlusest marketingiteenuste nime all. Teenuseid nimetatud äriühingult ei ostetud.

Raha tasumine OÜ-dele Loverprix ja Sandercom AS-i Saurix Petroleum poolt ning rahaliste vahendite edasiliikumine toimus analoogselt kütuse hankijatele raha tasumisele. Rahalised vahendid kanti OÜ-de Loverprix ja Sandercom arvelduskontodele, sealt edasi variisikute poolt juhitud ja mittetegutsevate äriühingute kontodele ning lõpuks jõudsid rahad madala maksumääraga territooriumil asuvate juriidiliste isikuteni.

6) Maksuotsuse punktides 1.1.1 kuni 1.1.7 käsitletud AS-i Saurix Petroleum väidetavad hankijad on sarnased ka oma maksekäitumise poolest. Kõik nimetatud äriühingud on esitanud käibedeklaratsioone viisil, kus miljoniliste käivete juures kuulub tasumisele vaid mõni tuhat krooni käibemaksu või tekib väike ettemaks. Erinevus on ainult OÜ-de Univent ja Draupnir puhul, kelle nimel ei ole käibedeklaratsioone esitatud. Tuluja sotsiaalmaksudeklaratsioone ei ole esitatud või on need esitatud nn nullidega. Seega puudub peaaegu kõikidel äriühingutel töötajaskond. Ühte töötajat omasid näiteks OÜ-d Loverprix ja Sandercom, kelle raamatupidaja vormistas mõningaid dokumente, kuid sisulisest majandustegevusest ei teadnud midagi.

Äriühingute juhatuse liikmeteks ja ainuomanikeks on määratud Venemaa kodanikud, kes pole Eestis peaaegu viibinud (Loverprix OÜ, Sandercom OÜ), surnud isikud, kelle dokumendid on võltsitud (Sarneko OÜ), isikud, kes ei tea nende nimele vormistatud äriühingust midagi, kuna äriühing tegelikult oli registreeritud varastatud ja võltsitud passi alusel (OÜ Univent) või isikud, keda maksuhalduril ei ole olnud võimalik kätte saada (Draupnir OÜ). Mõned äriühingud on hiljem (peale väidetavate tehingute toimumist) ümbervormistatud töövõimetu (alkoholi tarvitavate) inimese nimele, kes ei suudaks reaalse äritegevusega iseseisvalt tegeleda, kaotatud passi alusel. Enamus äriühinguid ei asu äriregistris märgitud aadressil.

Arvelduskontode väljavõtetest selgus, et enamik äriühinguid ei tee ka rahalisi väljamakseid, mida võiks seostada äriühingute ettevõtlusega: ei ole hankijatele kauba ja teenuste eest tasumist sh alltöövõttude eest, ei ole kajastatud töötajatele palga väljamaksmist, ei nähtu renditasude, telefoniteenuste, reklaami ja muude võimalike teenuste eest tasumist.

7) Tõendatud on, et äriühingute, kellelt AS-i Saurix Petroleum poolt on kontrollimiseks esitatud raamatupidamise dokumentide alusel kajastanud kaupade ja teenuste soetamist, äripartnerid (nn allhankijad) ei ole samuti reaalselt tegutsevad juriidilised isikud. Vendonis OÜ hankijate Vestovel OÜ ja Interoil OÜ, Sandercom OÜ hankija Portbay Sales OÜ, Bamberon OÜ, Univent OÜ juhatuse liikmed ning ainuomanikud ei ole teadlikud oma äriühingute tegevusest ning tunnistasid, et neid kasutati kui variisikuid.

8) AS Saurix Petroleum jättis täitmata kohustuse kontrollida müüja esindaja isikusamasuse. Rahapesu tõkestamise seaduse § 5 lg 1 p 2 ja § 7 lg 3 alusel on ettevõtja kohustatud tuvastama isikusamasuse kõigil isikutel, kellelt ta tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute sooritamisel kokku võtab vastu, kellele vahendab või maksab välja sularaha üle 100 000 krooni, sularahata arveldamise korral üle 200 000 krooni või tehingu või omavahel ilmselgelt seoses olevate tehingute eest nii sularahas kui ka sularahata arveldamise korral sularahas ja sularahata maksetena kokku üle 200

000 krooni. Sama seaduse § 9 lg 1 alusel tuleb isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumentidest teha säilitamiseks koopia. Isikusamasuse tuvastamiseks esitab Eestis registreeritud juriidiline isik või Eestis registreeritud äriühingu filiaal vastava registri registrikaardi väljavõtte ning välismaa juriidiline isik vastava registri väljavõtte või registreerimistunnistuse ärakirja. Isikusamasuse tuvastamiseks esitatud dokumendis peab sisalduma: juriidilise isiku nimi, tegevusala, asukoht ja aadress; registreerimise number; juhataja või juhatuse liikmete andmed, elukohad, isikukoodid (juhul kui need on olemas) ning nende volitused juriidilise isiku esindamisel.

AS Saurix Petroleum jättis isiku tuvastamise nõude ja tehingute vormistamiseks kehtestatud nõuded täitmata. Ta ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt. Tehingu teise poole tuvastamise nõude olulisust näitab ka asjaolu, et OÜ-sid Sarneko ja Univent esindas sama isik, kes on esinenud kahe erineva nime all kasutades võltsitud passi, milledel oli vahetatud foto (Hansapanga vastusest maksuhalduri korraldusele selgus, et V. K.u (väidetavalt Sarneko OÜ juhatuse liige) ja V. B.i (väidetavalt Univent OÜ juhatuse liige) passikoopiatel on ühe ja sama tuvastamata isiku pildid).

9) Põhja maksuja tollikeskus on tuvastanud tehingutes OÜ-ga Vendonis AS Saurix Petroleum poolse osavõtu maksupettusest. OÜ-le Vendonis tasutud rahasummad on sularahas välja võtnud või teistele mittetegutsevatele äriühingutele edasi kandnud AS-i Saurix Petroleum kommertsdirektori vend. Lisaks sisaldavad tehingute kohta OÜ-ga Vendonis esitatud kütuse vastavussertifikaadid valeandmeid.

Äriühingute Bamberon, Univent, Sarneko, Draupnir, Loverprix ja Sandercom puhul on tuvastatud hoolsuskohustuse täitmata jätmine. Seetõttu tuleb hinnata tehingute ulatust ning kauba ja teenuste iseärasusi. Väidetav kütuse, polüetüleeni ning marketingiteenuste soetamine osaühingutelt Vendonis, Univent, Sandercom toimus ASile Saurix Petroleum regulaarselt ning ületas kõigi nimetatud tehingupartnerite puhul 200 000 krooni piiri. Loverprix OÜ ja Bamberon OÜ nimel väljastatud arved ületasid samuti ülalmainitud piiri. Kokku on AS Saurix Petroleum raamatupidamises 2001. aasta jooksul kajastatud seitse mittetegutsevat äriühingut, kellele tasuti 2001. aastal kokku üle 22 miljoni krooni. Seega on tehingute maht märkimisväärselt suur, mistõttu on oluline tuvastada tehingu teine pool.

Vedelkütuse ostu ja müügi kohta ei ole AS Saurix Petroleum esitanud vastavussertifikaate (või on esitatud valeandmeid sisaldavad sertifikaadid), mis seadusest tulenevalt kütuse ostu-, müügija hoiustamislepingute lahutamatu osa. Teenuste saamine OÜ-delt Loverprix ja Sandercom on samuti täielikult tõendamata. Maksuhalduril puudub igasugune alus eeldada, et AS Saurix Petroleum on heauskne ostja. Kütuse olemasolu ja edasimüük ei tõenda, et kütus on soetatud arvetel näidatud äriühingutelt. Seega lisaks rahapesuvastastele normidele on AS Saurix Petroleum rikkunud ka kütusetehingutele kehtestatud dokumenteerimisnõudeid. Peale vastavussertifikaatide puuduvad ka kütuse ostu-müügi lepingud (va OÜ-ga Vendonis 20.06.2001.a sõlmitud leping, mis on esitatud maksuhaldurile alles revisjoniaktile eriarvamuste esitamisega). Vastavalt energiaseaduse §-le 17 müüakse kütust lepingu alusel.

10) Põhja maksuja tollikeskus on seisukohal, et AS Saurix Petroleum on tahtlikult esitanud maksuhaldurile valeandmeid tehingute osas, mis puudutavad tehinguid maksuotsuses kajastatud äriühingutega ning esitas dokumente, mille sisu ei vasta tegelikkusele. Lähtudes eeltoodust ei teki AS-il Saurix Petroleum käibemaksu mahaarvamise õigust eelpoolnimetatud äriühingute arvete alusel. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjades nr 3-3-1-43-03 ja nr 3-3-1-40-03 selgitanud, et kui käibemaksukohustuslane jätab isiku tuvastamata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, sest ta pole pidanud silmas nõutavat ja tavapärast hoolsust, mistõttu tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. AS Saurix Petroleum ei esitanud kontrollimiseks dokumente, millest nähtuks, et ta oleks tuvastanud eespooltoodud äriühingute nimel tehinguid teinud isikute volitused ning isikusamasuse. Põhja maksuja tollikeskuse poolt kogutud tõendite ning faktiliste asjaolude põhjal on alust arvata, et AS-i Saurix Petroleum tegevus ei ole kooskõlas käibemaksuseaduse § 18 lg 1 p 1 sätestatuga, kuna asjaolu, et kaupu soetati teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ei ole tõendatud. Seetõttu puudus AS-il Saurix Petroleum alus kõikide lisas 1 kajastatud äriühingute poolt väljastatud arvete alusel soetamisel tasumisele kuuluva käibemaksu mahaarvamiseks. KMS § 18 lg 6 järgi on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud mahaarvamised lubatud üksnes KMS §-s 24 sätestatud nõuetele vastava originaalarve alusel. Antud juhul on Vendonis, Univent, Sandercom, Loverprix OÜ ja Bamberon OÜ poolt väljastatud arved tasutud pangaülekannetega, Draupnir OÜ arved – sularahas, kuid kinnitamist ei ole leidnud kauba ja teenuse saamine nimetatud äriühingutelt. Seega ei vasta maksuotsuse lisas 1 toodud arved KMS § 24 lg 1 nõuetele, kuna nendel puudusid tegelikult kaupu müünud isikute andmed ning seetõttu ei kuulu ka mahaarvamisele nimetatud arvetel maksustamisperioodidel jaanuar 2001.a – detsember 2001.a näidatud käibemaks kokku summas 2 946 500 krooni.

11) Põhja maksuja tollikeskus on revisjoni käigus tuvastatud faktiliste asjaolude, esitatud seletuste, saadud informatsiooni ning kogutud tõendite analüüsimisel ja nende kogumis hindamisel asunud seisukohale, et AS Saurix Petroleum ei ole käesolevas maksuotsuses toodud tehingupartneritega (Vendonis, Bamberon, Univent, Sarneko, Draupnir, Loverprix ja Sandercom) 2001. aastal reaalselt tehinguid teinud. Nimetatud äriühingud ei ole müünud kütust ega osutanud ASle Saurix Petroleum teenuseid. AS Saurix Petroleum on kajastanud oma raamatupidamises tehinguid reaalselt mittetegutsevate äriühingutega, mille tegelikuks eesmärgiks oli maksuvabalt rahaliste vahendite väljaviimine äriühingust, mis võimaldas hoida kõrvale maksude tasumisest. Põhja maksu-ja tollikeskus leiab, et kõik tuvastatud faktid viitavad ühiselt asjaolule, et AS Saurix Petroleum on teadlikult osalenud skeemis, mille tagajärjel on maksukohustuslane saanud majanduslikku kasu. Arvetele märgitud tehingud on fiktiivsed, mistõttu majandustehingu toimumine AS-i Saurix Petroleum poolt esitatud arvetel märgitud müüjaga ei ole tõendamist leidnud. Seega ei võimalda need kuludokumendid tuvastada majandustehingu toimumist poolte vahel ning ei ole võimalik kuludokumentide abil kindlaks teha, mille eest arvetel näidatud isikutele tegelikult maksti. Seetõttu on tegemist mittenõuetekohaste kuludokumentidega ning nende alusel tehtud väljamaksed tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Fiktiivset dokumenti ei saa lugeda nõuetekohaseks raamatupidamisdokumendiks. TuluMS § 51 lg 2 p 3 alusel tuleb määrata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt 26/74 määras ehk kokku

6 714 190 krooni.

AS Saurix Petroleum esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 24. jaanuari 2006. a maksuotsuse nr 12-5/30 tühistamiseks. Kaebuse väited:

Kaebuse esitaja leiab, et revisjoniaktis nr 12-3/488 kajastatud AS-i Saurix Petroleum äripartneritega (osaühingud Vendonis, Bamberon, Univent, Sarneko, Draupnir, Loverprix, Sandercom) olid äriühingul tegelikkuses toimunud tehingud ning seda kokkuvõtlikult kinnitab alljärgnev:

• AS-i Saurix Petroleum seadusliku esindaja kinnitus maksuhaldurile tehingute toimumise kohta;

• arvete esitamine kõikide äriühingute poolt kauba või teenuste eest AS-ile Saurix Petroleum ning viimase poolt kauba või teenuste eest tasumine ja saadud arvete kajastamine oma raamatupidamises;

• kütust müüvatele äriühingutele väljastatud turuluba kütuse müügiks ning antud äriühingute äriregistri B-kaardid, millelt nähtub tegevusala “kütuse müük”;

• OÜ Vendonis ja OÜ Bamberon kohta kütusesertifikaatide olemasolu;

• koostöölepingu olemasolu AS-i Saurix Petroleum ning OÜ-de Vendonis, Loverprix ja Sandercom vahel;

• AS-i Saurix Petroleum poolt kõikidelt kütust müüvatelt äriühingutelt soetatud kütuse edasimüük kolmandatele isikutele – kui AS Saurix Petroleum ei oleks saanud kütust nendelt äriühingutelt, siis puudub mõistlik seletus, kust see kütus oli pärit, mida AS Saurix Petroleum müüs edasi;

• ülevõtmise ja vastuvõtmise aktid remondija marketingiteenuste kohta;

• kõik rahalised arveldused on toimunud läbi pankade, kusjuures pank on tuvastanud tehingu teise poole ning seega on AS Saurix Petroleum hoolitsenud, et raha saaks kauba müüja või teenuse osutaja, mitte tundmatu isik.

Kütuse vastavussertifikaat on vajalik kütuse kvaliteedi tõendamiseks ning eelneva müüja poolt ostja märkimine on vajalik selleks, et vajadusel võimaldada välja selgitada ebakvaliteetse kütuse müüja. Vastavussertifikaat ei ole arve lisa. Käibemaksuseadusest ei tulene piirangut käibemaksu mahaarvamisele vastavussertifikaadi väidetavalt ebakorrektselt toimunud täitmise tõttu. OÜ Vendonis esitas kaebajale tema poolt korrektselt täidetud vastavussertifikaadi. Ühelt poolt maksuhaldur ei vaidlusta, et AS Saurix Petroleum on kütuse edasi müünud, teisalt väidab vastuoluliselt, et tõendatud ei ole, et kaebaja sai kauba kätte. Tuginedes Euroopa Kohtu 12. jaanuari 2006. a otsusele Optigen asjas ja Riigikohtu otsustele nr 3-3-1-50-03, 3-4-1-1-02, 3-3-1-43-03 leiab kaebaja, et tema on oma hoolsuskohustust täitnud ja ei pea vastutama müüjapoolsete võimalike rikkumiste eest. Kaebaja on tuvastanud müüjate isikusamasuse ja tasunud sularahata arvelduste korras pangakontodele. Puudub vaidlus, et Tõnismägi 7 hoones on remont reaalselt teostatud, pole välistatud, et OÜ Loverprix kasutas alltöövõttu, mistõttu pole oluline, et tal puuduvad vastavad litsentsid. Marketingiteenust oli vaja selleks, et suurendada müügimahtusid väljapoole Eesti Vabariiki, vastavad mahud ja tulu kaebajale tõusid reaalselt. Ka tulumaksu määramine on väär, kuna maksuhaldur ei vaidlusta soetatud kütuse olemasolu ja selle kaebaja ettevõtluses kasutamist. MKS § 94 lg 1 võimaldab määrata kulud kindlaks hindamise teel ka juhul, kui algdokumendid pole säilinud. Maksu määramine on MKS § 98 lg 1 järgi aegunud juhul, kui kaebaja ei jätnud maksud tasumata tahtlikult. Tulumaksu osas on tegemist majandusliku topeltmaksustamisega.

Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus jääb maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

MKS §-s 82 on sätestatud: "Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid." Selles asjas ongi maksuhaldur kogunud täiendavaid tõendeid, mis kinnitavad, et raamatupidamises näidatud isikutega tehinguid ei toimunud. Maksuotsusega määratakse tasumisele kuuluv maksusumma, näidatakse, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud ja põhjendatakse, miks on täielikult või osaliselt jäetud arvestamata maksukohustuslase esitatud tõendid (MKS § 95 lgd 1 ja 2). Maksuotsust tuleb mõista kui maksuhalduri sekkumist maksukohustuslase käitumisse maksukohustuse või maksuseadusest tulenevate teiste kohustuste täitmisel. Selline sekkumine on õigustatud siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2007. a otsus nr 3-3-1-34-07).

Kaebuse esitaja keskse väite kohaselt on maksuotsus õigusvastane põhjusel, et maksuhaldur on omistanud kütuse vastavussertifikaatidele ebaõige tähenduse maksustamise aspektist. Kohus leiab, et see väide ei tugine maksuotsuses tegelikult tuvastatud asjaoludele ning on eksitav. Maksuotsusest ei ole välja loetav arusaam, et täiendava käibeja tulumaksu määramise aluseks on ainult see asjaolu, et vastavussertifikaadid on teiste isikute poolt täidetud puudulikult või et neid ei ole kaebaja poolt säilitatud. Etteheited seoses vastavussertifikaatidega on pelgalt üks tegur paljude seast, mis orienteeris maksuhaldurit järeldusele, et AS Saurix Petroleum ei ole kütust soetanud arvetel näidatud ja raamatupidamises kajastatud isikutelt.

Maksuhaldur on viidanud erinevatest üksteisest sõltumatutest ja eriliigilistest allikatest saadud tõenditele, mis kogumis ja vastastikuses seoses kinnitavad veenvalt, et Vendonis, Bamberon, Univent, Sarneko, Draupnir olid müüjaks üksnes formaalselt arvete järgi. Samas ei ole põhjendatud jätta vastavussertifikaatide vigu või puudumist üldse tähelepanuta. Maksuhaldur on tuvastanud, et tegelikult AS Saurix Setroleum säilitas vastavussertifikaate (vaatamata oma kohtukaebuse väitele, et ta oli kohustatud neid säilitama ainult 45 päeva – mis on kohtu hinnangul iseenesest väär väide, kuna vastavalt majandusministri 7. oktoobri 1998. a määrusele nr 30 kehtestati selle määrusega sertifikaatide kehtivuse, mitte säilitamise 45-päevane tähtaeg), mis tekitab põhjendatud kahtluse maksupettusest nende tehingute osas, mille kohta pole sertifikaate säilitatud, kuna puudub mõistlik põhjus, miks peaks ettevõtja säilitama sertifikaate üksnes valikuliselt.

Maksuhaldur on kogunud hulga andmeid selle kohta, mis tekitavad põhjendatud kahtluse, et OÜ Vendonis ei olnud tegelikult kütuse müüjaks – üheks olulisemaks on sealjuures asjaolu, et sertifikaadid nr 01/1364, 01/1487, 01/1568, 01/1740, 01/1858 ja 01/1906 oli AS Scantrans poolt tellitud kütusele, mis ladustati Tintrade Ltd ja Litasco Ltd poolt ning laos toimus kütuse üleandmine Tintrade Ltd-ilt AS-ile Saurix Petroleum ja temaga seotud AS-ile OW Bunker Estonia; Litasco Ltd poolt ladustatud kütus liikus läbi kolmandate isikute AS-ile Lukoil Eesti, kes omakorda müüs sellest kütusepartiist kütust AS-ile Saurix Petroleum.

Ükski laopidaja ei kinnitanud, et OÜ Vendonis oleks nende ladudes kütust hoiustanud ning puuduvad mistahes usutavad tõendid selle kohta, et kaebaja soetas tegelikult kütuse OÜ-lt Vendonis. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et AS Scantrans ei omanud mingisugust informatsiooni AS Grekond, OÜ Bamberon või OÜ Vendonis kohta, kuigi vastavussertifikaatidel märgitud kütuse liikumise õigsuse korral oleks ta neid pidanud teadma. Oluline on ka see, et OÜ Vendonis seaduslik esindaja on kaebaja kommertsdirektori vend Igor Kozlov, mis on kogumis teiste tõenditega üks kaudne kinnitus võimalikust maksupettusest.

Väidetaval müüjal reaalse majandustegevuse puudumine ja rahade liikumise skeem variisikute kaudu kinnitab samuti maksupettuse hüpoteesi. Ka OÜ-ga Vendonis sõlmitud leping kui kaebaja enda poolt koostatud dokument pole absoluutse tõeväärtusega kinnitus selle kohta, et tehingud tegelikult toimusid, kui muude asjaoludega nende kogumis on veenvalt tuvastatud, et toime võidi panna maksupettus. Lepingu tõeväärtust kahandab ka asjaolu, et arvete järgi toimusid tehingud terve 2001. aasta vältel, leping aga sõlmiti alles sama aasta juunikuus, mille kohta pole kaebaja esitanud loogilist seletust.

Eeltooduga (OÜ-ga Vendonis) analoogsed puudused on maksuhaldur tuvastanud ka OÜ Bamberon osas. OÜ-de Univent, Sarneko ja Draupnir kohta eksisteerivad kaebaja raamatupidamises ainult arved, vastavussertifikaadid puudusid täielikult, mis koosmõjus asjaoludega, et AS-il Saurix Petroleum oli siiski tavaks sertifikaate säilitada; tegemist on n.ö riiulifirmadega, kelle kaudu rahade liikumise skeem AS-ist Saurix Petroleum välja oli analoogiline, jm maksuotsuses tuvastatud asjaolud, annab aluse põhjendatud kahtluseks, et kütusetehinguid nimetatud isikutega reaalsuses ei teostatudki.

Tähtsust ei oma siinjuures asjaolu, et AS Vendonis revideerimise käigus maksupettust ei tuvastatud, sest maksuhalduri kinnitusel kontrolliti OÜ Vendonis osas ainult arvete vastavust deklareeritule, mitte nende sisulist õigsust ning ühestki seadusest ei tulene keeldu taolises olukorras tuvastada maksupettuse olemasolu teise äriühingu maksude tasumise kontrollimise käigus.

AS Saurix Petroleum ei ole maksuhalduri järeldusi omapoolsete tõenditega kummutanud. Üritatud on isoleeritult leida õigustusi üksikutele aspektidele maksuhalduri tuvastatud kahtlustäratavates asjaoludes, kuid tähelepanuta on jäetud, et maksuamet põhistab oma järeldusi mitte üksikute isoleeritud asjaoludega, vaid kogumis kokkulangevate tõendite ja loogiliste seostega. AS Saurix Petroleum ei ole täitnud oma tõendamiskoormist MKS § 150 lg 1 järgi. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja paljasõnalised väited tehingute toimumise kohta, arvete vormistamine ja tasumine, väidetavate tehingupartnerite tegevusalaks „kütuse müük“ fikseerimine äriregistris ja mõnede lepingute esitamine iseenesest täielikult välistada maksupettuse toimepanemist. Oluline on see, kas maksumenetluses tuvastatud faktiliste asjaolude kohaselt pandi maksupettus toime või mitte, vaatamata maksukohustuslase vastupidistele kinnitustele. Maksukohustuse kindlakstegemisel ei saa lähtuda üksnes maksukohustuslase enda väidetest. Maksuotsuse tegemine ei eelda, et maksumaksja tunnistab maksupettuse toimepanemist, vastupidine seisukoht moonutaks maksu kui avalik-õigusliku kohustuse ning uurimisprintsiibist lähtuva maksumenetluse olemust.

Ebaõige on kaebaja väide, et maksu määramine on alusetu, kuna maksuhaldur möönab, et AS Saurix Petroleum on kütuse reaalselt saanud ja ettevõtluses kasutusse võtnud. Kohus leiab, et antud asjas on kaasuste analoogsuse tõttu kohane viidata Riigikohtu halduskolleegiumi 5. juuni 2006. a otsusele nr 3-3-1-34-06, milles leiti: „AS XXXXX XXXXXX käibemaksukohustuse kindlakstegemiseks olulist asjaolu - kes on tegelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane - pole osutunud võimalikuks tuvastada ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses. Seejuures on AS XXXXX XXXXXX eiranud hoolsusnõuet ja ostnud vedelkütust saamata kaasa nõutavat vastavussertifikaati, mis võimaldaks muuhulgas tuvastada ka tegelikku müüjat. Neil asjaoludel ei võinud AS XXXXX XXXXXX põhjendatult eeldada, et OÜ Martecom on vaidlusaluse vedelkütuse tegelik müüja. Rahapesu tõkestamise seaduse (nüüd Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus) nõuete rikkumine ei ole selles asjas oluline, sest tasumine toimus sularahata arvelduse teel maksuarvestuses näidatud müüja pangakontole.” Käibemaksu osas on kohane viidata veel Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-97-07, milles leiti: ”Käibemaksu puhul on müüja isiku tuvastamine oluline kõigepealt seepärast, et ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Teiseks tasub ostja koos kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Müüja on käibemaksu riigile tasumisel vahendaja rollis. Seega ei tule ostjal tasuda kauba hinnale lisatud käibemaksu ükskõik millisele müüjale, vaid ainult käibemaksukohustuslasele. Kuna käibemaksu ja tulumaksu tasumine toimub põhimõtteliselt erinevatel alustel ja erineval viisil, siis on võimalik, et tulumaksuarvestuses ja käibemaksuarvestuses käsitletakse ettevõtluses toimunud majandustehingut erinevalt.“

Ebaõige on kaebaja väide, et maksuhaldur oleks võinud käesoleval juhul AS Saurix Petroleum poolt kütuse omandamiseks (kütuse saamine pole vaidluse all) tehtud kulutused määrata hindamise teel MKS § 94 alusel. See eeldaks maksukohustuslase poolset ulatuslikku kaasaaitamiskohustuse täitmist, mida kaebaja antud juhul pole teinud (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-47-06). Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlus, mida maksukohustuslane pole kõrvaldanud, tähendab, et ta pole järginud kaasaaitamiskohustust ega arvestanud talle langeva tõendamiskoormusega.

Maksupettuse puhul on tegemist alati tahtliku maksuõigusrikkumisega, mistõttu ei tõusetu küsimust kolmeaastasest aegumistähtajast.

Nõustuda tuleb vastustaja seisukohtadega, et AS Saurix Petroleum väited tema heausksuse kohta on ebaõiged tulenevalt maksuotsuses tuvastatud faktilistest asjaoludest. Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei kehti juhtudel, kui maksumaksjat on põhjendatud alus seostada maksupettuse toimepanemisega. Kui ostja teadis või pidi teadma, et tegemist pole tegeliku müüjaga, on tehtud väljamakse ettevõtlusega mitteseotud kulutus. Kohus tugineb Riigikohtu alljärgnevates lahendites väljendatud seisukohtadele:

2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-50-03, p 11: "Tulumaksuarvestuses peab kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksega on tegemist näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest ja kellele maksti. Kuna tulumaksuarvestus erinevalt käibemaksuarvestusest on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel.

Käesolevas haldusasjas on tulumaksu osas ettekirjutuse aluseks mitte puudused kuludokumentides, vaid lõppkokkuvõttes asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust." 20. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-3-1-48-04, p 14: "Selles haldusasjas on maksuhalduri ettekirjutuse aluseks tulumaksu puudutavas osas sisuliselt asjaolu, et väljamakseid on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud müüjaga ei ole leidnud kinnitust.

Õige on maksuhalduri ja kohtute seisukoht, et kuna juriidiliste isikute kasumit ei maksustata, siis on tundmatule isikule tehtud väljamaksed maksuobjektiks TuMS § 51 järgi.” 5. juuni 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-34-06, p-d 13-15: "TuMS § 51 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb residendist äriühingul maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sellisteks kuludeks on ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub nõuetele vastav algdokument. Vaidlus käib lõppkokkuvõttes selle üle, kas olukorras, kus hiljem selgub, et tulumaksuarvestuses märgitud isik ei ole tegelik müüja, tuleb sellisele isikule kauba eest tasuna tehtud väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, mis kuulub tulumaksuga maksustamisele. [---] Kui AS XXXXX XXXXXX teadis või pidi teadma, et OÜ Martecom pole tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus tulumaksukohustuse osas õige.

Tingimus "pidi teadma" tähendab, et AS-l XXXXX XXXXXX oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et OÜ Martecom polnud tegelik müüja. Kui AS XXXXX XXXXXX põhjendatult eeldas, et OÜ Martecom on tegelik müüja, siis on maksuhalduri maksuotsus alusetu.” Kaebaja ei saa põhistada seda, miks ta põhjendatult eeldas, et OÜ-d Vendonis, Bamberon, Univent, Sarneko, Draupnir, Loverprix, Sandercom olid tegelikud müüjad, pelgalt väidetega, et need isikud esitasid arved ja kaebaja kontrollis nende registreeritust käibemaksukohustuslaste registris.

Maksuamet on maksuotsuses veenvalt ja piisava põhjalikkusega motiveerinud, et kaebaja on tahtlikult esitanud valeandmeid 2001. aastal osaühingutelt Vendonis, Bamberon, Univent, Sarneko, Draupnir soetatud kütuse kohta. AS Saurix Petroleum poolt raamatupidamis-dokumentatsioonis kajastatud tehingupartnerite analüüsimisel ning tehingupartnerite kohta kogutud faktide osas leidis tõendamist asjaolu, et ükski nimetatud äriühing ei teostanud ega saanudki teostada tehinguid mistahes teiste äriühingutega ning äriühingute nimel esitatud arveid kasutas AS Saurix Petroleum oma raamatupidamise arvestuses kulude suurendamiseks ning tasumisele kuuluva käibemaksu vähendamiseks.

Eelpoolnimetatud äriühingud ei ole AS-ile Saurix Petroleum kütust müünud ega muid arvetel mainitud teenuseid osutanud. Tuvastatud seotus maksukohustust alusetult vähendava skeemiga, millest AS Saurix Petroleum ei saanud olla mitte teadlik, välistab antud juhul tulumaksu määramata jätmise.

Seoses tehingutega OÜ-dega Loverprix ja Sandercom on kaebuse põhiväited lisaks eriarvamuses esitatule järgmised. Maksuhalduri väitel ei saa kaebaja OÜ-lt Loverprix soetatud remonditeenuse eest esitatud arvete alusel tasutud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt maha arvata põhjusel, et OÜ-l Loverprix pole tegevuslitsentsi ehitusvaldkonnas. Pole välistatud, et remonditööde tegemiseks (vaidlust pole selles, et remont on tehtud) kasutas OÜ Loverprix alltöövõttu. Kuivõrd kaebaja põhitegevusalaks on kütuse vahendamine, siis on arusaadav, miks ainuke juhatuse liige A. Morozov ei suuda meenutada üksikasjalikult iga hankijat ja nende esindajaid. Asjaolu, et lepingu kuupäev ei ühti teise poole esindaja piiriületustega, võib olla seletatav sellega, et allkirjastamine võis toimuda mõnel teisel päeval ning see ei muuda tehingut fiktiivseks. Arusaamatuks jääb kaebaja maksukohustuse seos asjaoluga, et OÜ-st Loverprix ja Sandercom liikusid rahad edasi madala maksumääraga territooriumil registreeritud ettevõteteni, et nad omasid ühte töötajat, et nende juhatuse liikmed olid VF kodanikud, et äriühingud ei asu registreeritud aadressil, et nad ei tee majandustegevusele tavapäraseid väljamakseid. Kaebaja arusaamise kohaselt ei aktsepteeri maksuhaldur OÜ Loverprix ja OÜ Sandercom osutatud marketingiteenuseid põhjusel, et teenus oli seotud kaebuse esitajaga ühte kontserni kuuluvate ettevõtete (O.W.Riga Bunkering) arendamiseks. Kaebaja on põhjendanud marketingiteenuse vajalikkust seoses sooviga suurendada müügimahtusid väljaspool Eestit ning müügimahud kasvasidki oluliselt marketingiteenuste tulemusel.

Hinnates tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses on maksuhaldur jõudnud õigele järeldusele, et marketingiteenuse saamine OÜ-delt Loverprix ja OÜ Sandercom ja üldse vajadus teenuse järele ei ole tõendatud. Väited, et AS-i Saurix Petroleum käive suurenes nimelt OÜ Loverprix ja OÜ Sandercom marketingija vahendusteenuse tulemusel, on paljasõnalised. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et maksuotsuses on marketingiteenuse mittesaamist ja mittevajalikkust põhistatud erinevate asjaoludega nende kogumis. Kaebuse esitaja on keskendanud oma kaebuses üksikute väidete kahtluse alla seadmisele ja nendele võimalike õigustuste leidmisele.

Maksuotsuses tuvastatud asjaoludel – ligi 2,5 miljoni krooni tasumine isikule, keda juhatuse liige ei suutnud maksumenetluses meenutada; lepingudokumentide allkirjastamine päevadel, mil teise poole esindaja ei viibinud Piirivalveameti andmetel Eestis; lepingute sõlmimine keeles, mida teise poole esindaja ei valda; nähtava vajaduse ja motiivi puudumine marketingiteenuse saamiseks olukorras, kus välispartneritega on kontaktid juba olemas ja lepingud sõlmitud; asjaolu, et A. Morozov on ühe marketingiteenuse abil väidetavalt leitud äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühingu Eesti haru juhatuse liige; koostatud arvete ja lepingudokumentide kohaselt on väljamakseid tehtud topelt, ebausaldusväärsed selgitused müügimahtude erinevuse kohta marketingiteenuste üleandmisaktides ja kontrollimiseks esitatud dokumentides; raha tasumine ja liikumine kütusetehingutega (mille puhul on tuvastatud maksupettus) analoogse skeemi järgi madala maksumääraga territooriumidel asuvate ettevõteteni;

OÜ Loverprix ja OÜ Sandercom tegevus ei vasta tavapärast majandustegevust omava ettevõtte tunnustele ja sarnaneb riiulifirmaga, mille kaudu liigutatakse ainult arveid ja raha; annavad kogumis ja vastastikuses seoses põhjendatud aluse arvata, et kaebaja ei ole tegelikult neid teenuseid saanud. Kohus leiab, et AS Saurix Petroleum ei ole maksuega kohtumenetluses nõuetekohaselt täitnud oma tõendamiskohustust. Kõik tõendiallikad, mis justkui kinnitavad tehingute toimumist ja S. F.i poolt marketingiteenuse reaalset osutamist, on otse või kaude seotud kaebaja endaga (nii tunnistajad kui dokumendid, mille üks osapool oli kaebaja).

Objektiivseid, kaebajast sõltumatuid tõendeid selle kohta, et S. F. tegelikult Lätis ja Leedus kaebaja huvides teenuseid osutas, ei ole, ehkki paberite järgi suhteliselt intensiivne vahendustegevus peaks jätma mingisugusedki objektiivsed ja tagantjärgi tuvastatavad jäljed. Kohtumenetluse käigus võimendus see järeldus seoses kohtu algatusel Läti ja Leedu maksuametitele tehtud järelpärimistega, millest nähtub, et AS-iga Saurix Petroleum mitteseotud kütuseettevõtjad ei teadnud midagi S. F.ist ja suhtlesid tehingute tegemisel kas A. Morozovi või teiste kaebaja esindajatega otse.

Teisisõnu, väidetav marketingiteenuse osutaja S. F. pole kaebaja väidetud iseenesest suuremahuliste tehingute juures maha jätnud ühtegi „jälge“, mis oleks tuvastatav kaebajaga mitteseotud allikate kaudu. See muudab kaebuse esitaja versiooni asjade käigust kohtu jaoks väheveenvaks ja -usutavaks. Ehkki teoreetiliselt on võimalik ka versioon, mille kohaselt kaebajale osutati marketingiteenuseid, oleks see käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades objektiivse kõrvaltvaataja jaoks nii ebaharilik ja ebatõenäoline, et kaebuse esitaja tõendamiskoormus muutub kõrgendatuks ning ta peab enda versiooni maksuhalduri ja kohtu jaoks usutavaks tegemiseks olema eriti aktiivne tõendite esitamisel ja omavahelisel seostamisel.

Seda ei ole aga AS Saurix Petroleum menetluse käigus teinud, rajades oma kaebuse sisuliselt väitele, et pooled kinnitavad tehingute toimimist, on koostanud vastavasisulised dokumendid ning mistahes kahtlustäratava asjaolu väljatoomine ei anna eraldivõetult alust süüdistada kaebajat maksuseaduste rikkumises. Kohus selgitab, et maksuotsuses tuvastatud asjaolusid arvestades on see selgelt ebapiisav. Ühestki seadusest ei tulene, et maksukohustuslase poolt tehingu toimumise kinnituseks esitatud kirjalik lepingudokument tõendab absoluutse kahtlusteta, et tehing tegelikult toimuski.

Eriti hoolikalt ja kriitiliselt tuleb tõendi (antud juhul kaebajaga majandusliku huvi kaudu otseselt seotud tunnistaja A. Morozovi ütluste) usaldusväärsusesse suhtuda juhul, kui hiljem kohtus räägitav jutt erineb oluliselt maksumenetluses antud selgitustest – kui A. Morozov väitis maksumenetluses, et ta ei tea S. F.ist midagi, ei saa pidada usaldusväärseks tema poolt kohtus aastaid hiljem antud üsna detailseid ütlusi selle kohta, milline S. F. välja nägi, kui tihti temaga kohtuti ja millisel moel asju aeti. Usaldusväärsed pole ka tunnistaja V.

N. ütlused, kuna ka tema on kaebajaga otseselt seotud isik ning tema ütlused ei haaku teiste kohtumenetluses kogutud tõenditega, mille tõepärasuses pole kohtul alust kahelda, nt V kd tlk 12-17: UAB Medvegalis direktori Algirdas Jurkšaitise ütlused, mille kohaselt oli Saurixi kohapealne esindaja, kes tegeles kõikide temaga seotud küsimustega, V. N., mitte S. F., keda ta ei tunne; ka UAB Agrosila direktor Antanas Gedvilas kinnitas, et asju aeti üksnes N. V.ega ning S. F.i ei tunne (kohus märgib, et kui S. F.i teeneks oli tõepoolest tulusate uute kontaktide loomine, pidanuksid ka need isikud ise olema loogiliselt võttes vähemalt teadlikud S. F.i olemasolust).

Nagu eespool öeldud, on sümptomaatiline, et kaebajaga mitteseotud Läti ja Leedu kütuseettevõtted said kontakti kaebajaga alati mitte S. F.i vahendusel, mis teeb äärmiselt ebausutavaks väite, et kontaktide loomisel oli roll S. F.il – vt V kd tlk 26-29 SIA Gulbenes Degviela ja SIA Latelektro- Gulbene kinnitused, mille kohaselt said mõlemad äriühingud informatsiooni AS Saurix Petroleum kohta reklaamkuulutuse kaudu, läbirääkimised toimusid telefoni teel A. K.iga, S. F.iga puuduvad mistahes sidemed, V kd tlk 96-98 AS Kurzemes Degviela kinnitab, et kontaktid olid otse kaebaja esindajate ja omanikega, S. F.i ei tunne.

Ehkki O.W.Riga Bunkering kinnituse kohaselt oli S. F. seotud kaebaja esindamisega, on see kinnitus võrreldes teiste Läti ja Leedu äriühingutega vähemusaldusväärne, kuna tuvastatud on selle isiku seotus A. Morozoviga, lisaks antakse äriühingu kinnituskirjas vastuolulist informatsiooni, justkui osales S. F. 1999. aastal A. Morozovi poolt kaebaja nimel sõlmitud lepingu sõlmimise ettevalmistamisel – kummaline ja vastuoluline on nii see, et S. F. osutas ju kaebaja enda andmete kohaselt kaebajale teenust märksa hiljem sõlmitud lepingu alusel ja ka väidetav tasu maksti hiljem, samuti see, kuidas kaebaja juhatuse liige A.

Morozov siiski ei suutnud maksumenetluses meenutada nii olulist kontakti äriühinguga O.W.Riga Bunkering ärikontaktide loomisel.

Kaebaja väitis kaebuses, et marketingiteenus oli vajalik seoses sooviga suurendada müügimahtusid väljaspool Eestit ning müügimahud kasvasidki oluliselt marketingiteenuste tulemusel. Vaatamata kohtu poolt tähtaja andmisele kaebaja ei esitanud vastavaid arvestusi müügimahtude suurenemise kohta konkreetsetele Läti ja Leedu äriühingutele tulenevalt S. F.i (tema firmade) vahendustegevusest. Seetõttu on väide paljasõnaline ega anna alust pidada marketingitehinguid tegelikult teostatuks. A. Morozovi ütlustest selgus, et AS Saurix Petroleum pole rohkem analoogilisi marketingiteenuseid tellinud, mis on jällegi kaudne kinnitus sellest, et kaebajal kui Baltikumi kontekstis väga suurel kütusemüüjal polnud vaja vahendajaid, eriti selliseid, keda enamik Läti-Leedu ettevõtjaid, kes pole kaebajaga otseselt ega kaudselt seotud, ei teadnud midagi, sest on eelduspärane, et kütuseturul tegevate olulisemate vahendajate ring on kütuseturul tegevatele isikutele siiski teada.

Kohus märgib, et marketingiteenuse osas on tulumaksu määramine igal juhul õige, sest on tuvastatud teenuse ettevõtlusesse mittesaamine ning tehtud väljamaksed on igal juhul ettevõtlusega mitteseotud, s.o ei tõusetu küsimust sellest, et teenused on reaalselt saadud ja ettevõtluses kasutusse võetud, kuid teadmata on teenuse osutaja isik.

Kuna S. F.i osalus marketingiteenuste osutamisel on kohtumenetluse käigus lõplikult välistatud, muudab see ühtlasi täielikult usutavaks maksuameti järeldused seoses Tõnismägi 7 remonditeenuste teostamisega S. F.i firmade poolt. Rahad liikusid sama skeemi järgi. Etteheited tõendamiskoormuse mittetäitmisele on sama asjakohased nii marketingiteenuse kui remonditeenuse osas. Vaatamata asjaolule, et puudub vaidlus selles, et remont on kellegi poolt tehtud, ei saa maksuotsuses tuvastatud põhjendatud kahtlusi arvestades kuidagi väita, et remondi tegi OÜ Loverprix. Väide, et OÜ Loverprix võis kasutada allhankijaid, on paljasõnaline ja eeldaks kaebajalt aktiivselt tõendite esitamist selle kohta, kes konkreetselt (nimeliselt) objektil töid teostasid, kuna need pidid olema kaebajale teada kui mitte juhatuse liikme vahendusel (kes väidetavalt ei mäletanud asjaolusid), siis vähemalt nende kaebaja töötajate vahendusel, kes omalt poolt remonttäid kureerisid ja järelevalvet teostasid – kui juhatuse liige väidab, et tema äriühingu ainsa liikmena ei tea kõikide suurfirma tehingute üksikasju, võib see olla mõistlik seletus juhul, kui kaebajal on ette näidata reaalselt inimesed, kes vastava teemaga ettevõttes tegelesid. Kaebaja ei ole täitnud oma MKS § 150 lg 1 tulenevat tõendamiskoormust ning kaebus tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.

AS Saurix Petroleum väited ei anna järelikult alust kaevatava maksuotsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebuse esitaja menetluskulud jäävad HKMS § 92 lõike 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja palub kaebuse esitajalt välja mõista tõlkekulud. Vaatamata asjaolule, et esitatud on kuludokumendid, pole kohtule ei esitatud enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirja, mistõttu jääb taotlus rahuldamata HKMS § 93 lg 1 alusel.

Villem Lapimaa

TALLINNA RINGKONNAKOHTU RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Saurix Petroleum apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-388 osas, milles kohus jättis rahuldamata AS Saurix Petroleum kaebuse Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 24. jaanuari 2006. a maksuotsuse nr 12-5/30 tühistamiseks osaühingutega Sarneko ja Bamberon tehtud tehingutelt käibeja tulumaksu määramise osas. 3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada AS Saurix Petroleum kaebus osaliselt ja tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 24. jaanuari 2006. a maksuotsus nr 12-5/30 osaühingutega Sarneko ja Bamberon tehtud tehingutelt käibeja tulumaksu määramise osas. 4. Ringkonnakohtus asja uuel läbivaatamisel kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 5. Ülejäänud osas on AS Saurix Petroleum apellatsioonkaebus ning menetluskulude väljamõistmise taotlus lahendatud Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2009. a otsusega haldusasjas nr 3-06-388.