3-07-1525/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märtsil 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1525

Haldusasi

OÜ Ronette kaebus Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007

määruse

nr

tühistamise

ja

Harjumaa

Keskkonnateenistuse 29.10.2007 maavara kaevandamise

loa nr HARM-079 (L.MK.HA-164166) tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 27. veebruaril 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja OÜ Ronette;

Esindajad Vaike Leedu, Anti Leedu ja Jaanus Silm;

Vastustajad:

Kuusalu Vallavolikogu;

Esindajad Kaimo Räppo ja Hannes Olli;

Harjumaa Keskkonnateenistus;

Esindajad Annemari Vene ja Angela Notton;

Kolmas isik OÜ Kiiu Soon;

Esindajad Margus Mugu, Anto Kasak ja Kadri Jõgi;

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt:

- tühistada Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määrus nr

12 „Rehatse maastikukaitseala kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla võtmine ja

Rehatse kaitseala eeskiri“.

Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista OÜ-lt Ronette (registrikood 10857871) OÜ Kiiu

Soon (registrikood 19452149) kasuks välja menetluskulud

summas 11 900 (üksteist tuhat üheksasada) krooni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonna-kohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

Kaebuse sisu ja taotlused

1. OÜ Ronette on esitanud taotluse Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määruse nr 12 tühistamiseks

(haldusasi nr 3-07-1525; I kd tlk 7-10, edaspidi määrus nr 12 või kaitse-eeskiri) ja Harjumaa

Keskkonnateenistuse 29.10.2007 maavara kaevandamise loa nr HARM-079 (L.MK.HA-164166)

tühistamiseks (haldusasi nr 3-07-2425; II kd tlk 8-10, edaspidi kaevandamisluba). Kohus liitis 07.12.2007

määrusega (I kd tlk 67-68) haldusasjad ühte menetlusse haldusasjana nr 3-07-1525 ja kaasas kolmanda

isikuna menetlusse OÜ Kiiu Soon.

I

2. 22.02.2006 võttis Kuusalu Vallavolikogu vastu otsuse nr 8 (tlk 25), mille punktis 1 otsustati ühegi

erandita mitte toetada Kuusalu valla territooriumil uute uuringute teostamist ja kaevandamislubade

väljaandmist kuni kasutuselolevate maardlate varude ammendamiseni või maavarade kasutusele võtmise

arengukava kehtestamiseni.

3. 06.08.2007 kirjaga nr 30-9-1/39241 (II kd, tlk 11) teatas Harjumaa Keskkonnateenistus OÜ-le

Ronette, et tagastab OÜ Ronette maavara kaevandamise loa taotluse, kuna Kuusalu Vallavolikogu võttis

27.06.2007 vastu määruse nr 12 „Rehatse maastikukaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava

loodusobjektina kaitse alla võtmine ja Rehatse kaitseala eeskiri“ (edaspidi määrus nr 12 või kaitse-

eeskiri), mille § 6 lõike 2 kohaselt on kaitsealal maavarade kaevandamine keelatud.

4. Määrus nr 12 rikub kaebuse esitaja õigusi, piirates ebaproportsionaalselt tema õigust tegeleda

ettevõtlusega, so maavara kaevandamisega. Määrus on vastuolus õiguskindluse ja õiguspärase ootuse

põhimõttega, olles ühtlasi ka sisult õigusvastane looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) sätestatud nõuete

rikkumise tõttu. Määruse nr 12 § 3 sätestatud kaitseala piirid kattuvad kaebuse esitaja poolt maavara loa

objektiks olnud Kuusalu V liivakarjääriga. Kaebuse esitaja taotlusest oli Kuusalu Vallavolikogu teadlik

läbi Harjumaa Keskkonnateenistuse. Kuni nimetatud taotluseni puudus vallal igasugune huvi antud ala

kaitse alla võtmiseks, mida kinnitab ka Kuusalu valla üldplaneering (kinnitatud Kuusalu Vallavolikogu

19.01.2001 otsusega nr 61, täiendavalt heakskiidetud Kuusalu Vallavolikogu 19.04.2006 otsusega nr 16).

Üldplaneering vaidlusalust ala kaitse alla kuuluvaks ei kuuluta, veelgi enam, volikogu on oma 19.04.06

otsusega nr 16 kinnitanud sama üldplaneeringut, seda ajal, mil toimus vaidlusaluse määruse menetlemine.

Määruse nr 12 § 6 lõike 2 punkti 2 järgi on kaitsealal keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandmine.

Vald on üldplaneeringuga loodud õiguskindlust täielikult eiranud, vaidlustatud määrus on vastu võetud

peale kaebuse esitaja poolselt loa taotluse menetluse käivitamist. Kuusalu valla tegevus looduskaitseala

algatamiseks ning hilisema kaitse-eeskirja kehtestamiseks on otseselt ajendatud ja tõusis päevakorda

vahetult peale seda, kui Ronette OÜ oli esitanud vastava taotluse Kuusalu V liivakarjääri mäeeraldise

piires kaevandamisloa saamiseks. Kuusalu vald ei lähtu oma tegudes mitte avalikest huvidest, vaid

eelistab juba tegutsevate liiva kaevandavate ettevõtjate huve. Samas vallas tegutsev OÜ Kiiu Soon sai

oma kaevandusala laiendada sõltumata (I kd, tlk 35) kaevandamise keelamisest. OÜ Kiiu Soon juhatuse

liige ja osanik Enn Aaviksaar on samal ajal Kuusalu Vallavolikogu liige. Konkurentsiseaduse § 4 lõike 1

punkt 3 sätestab, et keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega kooskõlastatud tegevus,

s.h tootmise piiramine.

5. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lõige 1 sätestab, et haldusmenetluses võib piirata isiku

põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Puudus seaduslik alus

algatada vahetult peale kaebuse esitaja esitatud liiva kaevandmise loa taotlust sama maa osas

loodusobjekti kaitse alla võtmise menetlus. HMS § 3 lõike 2 järgi peab halduse õigusakt ja toiming olema

kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Ala looduskaitse alla võtmise algatamisel

peab olema mingi kandev idee. Käesoleval juhul aga on ilmne Kuusalu valla soov eelistada ühe äriühingu,

s.o OÜ Kiiu Soon, huve teiste äriühingute huvidele, eirates igasuguseid halduse tegevuse põhimõtteid.

Jääb arusaamatuks, millist eesmärki kaitsealaga taotletakse ning millise konkreetse LKS sätte valguses.

6. Määrus nr 12 ei vasta formaalse õiguspärasuse nõuetele. Rikutud on kaalutlusõiguse põhimõtteid.

HMS § 56 lõike 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vald ei ole võrrelnud üldplaneeringuga seatud

eesmärke, vaid on kiirustades otsustanud LKS § 4 lõikega 7, §-ga 43 vastuolus asuda reguleerima

kaitse-eeskirjaga riigimaal toimuvat kaevandamistegevust. Kogu valla tegevusest kaitse-eeskirja

kehtestamisel nähtub pelgalt soov piirata kaevandamist, kuid miks ja mis kaalutlustel, seda määrusest

välja ei loe.

7. Täielikult on rikutud HMS § 40 lõikest 1 tulenevat ärakuulamisõigust. Ronette OÜ-le mingeid

vastuväidete ega arvamuse esitamise õiguse teostamist tagatud ei ole, kuigi antud faktide kontekstis on

ilmne, et määruse puhul on tegemist sellise haldusaktiga, mis puudutab avaldaja õigusi vahetult.

8. Määrus nr 12 ei vasta materiaalse õiguspärasuse nõuetele, olles vastuolus LKS § 10 lõike 7 ja teiste

sätetega. LKS § 10 lõige 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse

kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu

määrusega. Kui objekt võetakse kaitse alla planeeringut koostamata, tuleb kaitse alla võtmisel koostada

kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada ala või maastiku

üksikelemendi kaitse-eeskiri. Määruse nr 12 kehtestamine oleks olnud võimalik ainult läbi

üldplaneeringu muutmise.

9. LKS § 4 lõige 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla

maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või

haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne

kaitsealal. LKS § 7 järgi on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus,

teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.

Määrus nr 12 nimetatud sätete nõuetele ei vasta, on sisuliselt põhjendamata, selle vastuvõtmise vajadus

ebaselge ja akt on vastuolu HMS §-dega 54 ja 56.

10. LKS § 9 lõike 2 järgi algatab loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse kohalik

omavalitsus. LKS § 4 lõige 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks

olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või

haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne

kaitsealal. Millisesse konkreetsesse kategooriasse vaidlustatud määrus on defineeritud, seda määrusest

välja ei loe.

II

12. Harjumaa Keskkonnateenistus on 29.10.2007 väljastanud OÜ-le Kiiu Soon maavara kaevandamise

loa nr HARM-079 L.MK.HA-164166 (edaspidi kaevandamisluba). See luba annab OÜ-le Kiiu Soon

õiguse liiva kaevandamiseks Kuusalu maardlas registrikaardi numbriga 0069 Kuusalu III mäeeraldisel.

Mäeeraldise pindala on 32,41 hektarit. Vaidlusalune kaevandamisluba rikub kaebuse esitaja hinnangul

tema subjektiivseid õigusi, kuna kaebuse esitaja on esitanud taotluse kaevandamise loa saamiseks samale

maardlale, mis on hõlmatud OÜ-le Kiiu Soon väljastatud maavara kaevandamise loaga. Menetlus

kaebuse esitaja taotluses on aga lõpetatud Harjumaa Keskkonnateenistuse 21.02.2006 kirjaga nr 30-9-

1/43-2 (I kd, tlk 12) põhjendusega, et Kuusalu Vallavolikogu algatas Rehatse külas asuva metsaala

kohaliku kaitse alla võtmise menetluse. Tegemist on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega

(Riigikohtu on lahendid haldusasjades nr 3-3-1-61-01 ja nr 3-3-1-65-06). HMS § 54 kohaselt on

haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

Vastustaja Kuusalu Vallavolikogu seisukoht Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määruse nr 12

tühistamise taotluse osas

13. 27.06.2007 määrusega nr 12 kehtestas Kuusalu Vallavolikogu Rehatse maastikukaitseala kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektina kaitse alla võtmise ja Rehatse kaitseala kaitse-eeskirja.

Esiteks leiab vallavolikogu, et kaitse-eeskiri ei ole HKMS § 7 lg 1 alusel halduskohtus vaidlustatav

haldusakt. Tegemist on õigusaktiga HMS § 88 tähenduses. Kuusalu Vallavolikogu määrust kui õigusakti

ei saa HKMS-st tulenevalt vaidlustada samas korras kui haldusakte ja haldustoiminguid. Kuusalu

Vallavolikogu algatas Rehaste külas asuva metsaala kohaliku kaitse alla võtmise menetluse 30.01.2006

otsusega nr 1. Just see otsus oli haldusaktiks, millele oli võimalik HKMS § 7 lg 1 alusel kaebusi esitada.

Seda otsust OÜ Ronette ega ka keegi teine vaidlustanud ei ole. Samuti oli OÜ-l Ronette võimalus

esitada oma arvamusi ja seisukohti Kaitse-eeskirja menetluse vältel, sealhulgas kaitseala avalikul arutelul.

28.03-16.04.2007 toimus kaitse-eeskirja avalik väljapanek ning 18.04.2007 avalik arutelu, mille käigus

Ronette OÜ ei esitanud Rehatse kaitseala loomisele vastuargumente.

14. Teiseks leiab vallavolikogu, et kaitse-eeskiri ei riku OÜ Ronette subjektiivseid õigusi. Ühestki

seadusest või tehingust ei tulene OÜ Ronette vaieldamatut subjektiivset õigust kaevandada maavara

Kuusalu vallas Rehatse külas. OÜ Ronette ei ole kõnealuse maaüksuse omanik, samuti ei ole OÜ

Ronette kasuks seatud kõnealusele maaüksusele mistahes tehingulisi õigusi, OÜ-le Ronette ei kuulu ka

vaidlusalusel territooriumil mingit muud vara. Nimetatud põhjusel ei saanud ega saa OÜ-l Ronette

Kaitse-eeskirjaga hõlmatud ala suhtes olla mingit õiguspärast ootust. Lisaks on kaitse-eeskirja näol

tegemist õigusaktiga, mis on kehtestatud kindla territooriumi, mitte isikute ringi suhtes. Kaitse-eeskiri

seab ühesugused piirangud kõikidele isikutele, kes sellele territooriumile satuvad.

15. Kolmandaks leiab vallavolikogu, et kaitse-eeskiri on õiguspärane ja kooskõlas HMS § 89 lõikega 1.

LKS § 9 lg 2 kohaselt on loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine kohaliku omavalitsuse õigus. Seega

arvestas Kuusalu Vallavolikogu kaitse-eeskirja vastuvõtmisel avalikke huve ja tegi diskretsiooniotsuse

nõuetekohase menetluse ootuspärase järjena. Kaitse-eeskiri kaitseb loodust ja teenib elanikkonna huvi ja

õigust puhtamale ja loodussõbralikumale keskkonnale. Ilma kaitse-eeskirjata saaks senine looduslik

elukeskkond pöördumatult rikutud.

16. Neljandaks leiab vallavolikogu, et ebaõige on kaebuse esitaja väide, nagu oleks kaitse-eeskirja

kehtestamise

tinginud

OÜ

Ronette

poolt

kaevandamisloa

taotluse

esitamine

Harjumaa

Keskkonnateenistusele. OÜ Ronette väide, et Kuusalu valla tegevus looduskaitseala loomise menetluse

algatamiseks ja kaitse-eeskirja kehtestamiseks on otseselt ajendatud ja tõusis päevakorda alles peale seda

kui OÜ Ronette oli esitanud vastava taotluse Kuusalu V liivakarjääri mäeeraldise piires kaevandamisloa

saamiseks, ei vasta tõele. Enne kui OÜ Ronette esitas maavara kaevandamisloa taotluse Kuusalu vallas

Rebaste külas kohaliku tähtsusega Kuusalu V liivakarjääris kaevandamisõiguse saamiseks, oli seda teinud

OÜ Kiiu Soon. Nimelt ilmus 06.12.2005 väljaandes Ametlikud Teadaanded rubriigis kaevandamisloa

taotlused Harjumaa Keskkonnateenistuse teade, et on võetud menetlusse OÜ Kiiu Soon maavara

kaevandamise loa taotlus maavara kaevandamisloa saamiseks Kuusalu vallas Rebaste külas kohaliku

tähtsusega Kuusalu V liivakarjääris. OÜ Ronette poolt kaevandamise loa taotluse esitamise kohta ilmus

välja andes Ametlikud Teadaanded Harjumaa Keskkonnateenistuse teade alles 11.01.2006. Mõlema

ettevõtja taotluses on märgitud taotletava mäeeraldise pindalaks praktiliselt sama maa-ala (OÜ Kiiu

Soon 81,53 ha; OÜ Ronette 81,8 ha). Seega tingis Rehatse maastikukaitseala moodustamise vajaduse

OÜ Kiiu Soon maavara kaevandamise loa taotluse esitamine, mitte OÜ Ronette oma. Rehatse

maastikukaitseala loomine kerkis Kuusalu vallas päevakorda 2005.a lõpus, kui avalikustati Kuusalu III

liivakarjääri keskkonnamõju hindamise tulemused. Rehatse maastikukaitseala loomise põhjuseks oli

Kuusalu aleviku vahetus läheduses olevate metsa- ja sookoosluste, esteetiliste väärtuste ning

metsamaastiku hoidmine.

17. Viiendaks leiab vallavolikogu, et loodusobjekti kaitse alla võtmine ei nõua valla üldplaneeringu

muutmist. LKS § 10 lg 7 sätestab, et kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse

kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu

määrusega. Kui objekt võetakse kaitse alla planeeringut koostamata, tuleb kaitse alla võtmisel koostada

kaitstava maa-ala piirikirjeldus või maastiku üksikelemendi asukoha kaart ja kinnitada ala või maastiku

üksikelemendi kaitse-eeskiri. Sellest tulenevalt ei oma asjas tähtsust see, et Rehatse maastikukaitseala ei

ole kantud sisse valla üldplaneeringusse.

18. Kuuendaks leiab vallavolikogu, et kaitse-eeskirja § 3, § 6 lg 2 p 2 tühistamise nõude rahuldamise

korral kaotaks kogu Kaitse-eeskiri oma eesmärgi. Kaitse-eeskirja §-s 3 on sätestatud kaitseala piirid.

Kaitse-eeskirja § 6 lg 2 p 2 järgi on kaitsealal keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandmine. Maavara

kaevandamine on enim senist maastikupilti ja looduskeskkonda kahjustav tegevus üldse.

Kaitse-eeskirja § 6 lg 2 punkti 2 tühistamise korral muutuks kogu Kaitse-eeskiri mõttetuks, kuna

kaitsealal maardla avamise korral hävineks pöördumatult kõik looduslik ja elav ning sisuliselt kaoks see

koht Kuusalu valla elanike jaoks täielikult ning teeniks vaid Ronette OÜ kitsast huvi, milleks on

omanikele majandusliku tulu teenimine. Kaebuse sisuks on nõudmine, et Kuusalu vald peaks kaotama

kogu elanikkonnale olulise roheala, et OÜ Ronette omanikel oleks võimalik veel rikkamaks saada.

Vastustaja

Harjumaa

Keskkonnateenistuse

seisukoht

Harjumaa

Keskkonnateenistuse

29.10.2007 maavara kaevandamise loa nr harm-079 (l.mk.ha-164166) tühistamise nõude osas

19. Harjumaa Keskkonnateenistus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata.

20. Esiteks leiab keskkonnateenistus, et vaidlustatud kaevandamisluba ei riku OÜ Ronette subjektiivseid

õigusi. Luba on väljastatud erinevasse asukohta kui OÜ Ronette taotlus ning loaga hõlmatud piirkonnas

ei ole algatatud kohaliku kaitseala moodustamist. Vaidlustatud kaevandamisluba on antud Kuusalu III

mäeeraldisele. OÜ Kiiu Soon esitas Harjumaa keskkonnateenistusele 21.03.2005 maavara kaevandamise

loa taotluse kaevandamiseks Kuusalu III mäeeraldisel. Kuusalu III mäeeraldis ja selle teenindusmaaga

määratud maa-ala asub Harjumaal, Kuusalu vallas Rehatse külas Kuusalu liivamaardla V bloki

lääneservas. OÜ Ronette ei ole Kuusalu III mäeeraldisele kaevandamisloa taotlust esitanud.

21. Mis puutub kaevandamisloa õiguspärasusse, leiab keskkonnateenistus järgmist. Maapõueseaduse

(edaspidi MaaPS) § 75 lõike 2 alusel kohaldatakse maavara kaevandamisloa taotlusele menetlusse

võtmise ajal kehtinud õigusnorme. OÜ Kiiu Soon esitas maavara kaevandamise loa taotluse enne

01.04.2005 jõustunud MaaPS-i ning maavara kaevandamiseloa taotlust menetleti menetlusse võtmise ajal

kehtinud maapõue seaduse kohaselt. Kuna Kuusalu III mäeeraldis on suurem kui 25 ha, siis vastavalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse § 3 lõikele 1 algatati 18.04.2005 kirjaga nr 30-

12-1/1375-3 (I kd, tlk 94) keskkonnamõju hindamine, mille aruanne on heaks kiidetud 02.05.2006

kirjaga nr 30-12-1/948-2 (I kd, tlk 103-104). Harjumaa keskkonnateenistus küsis 07.06.2006 kirjaga nr

30-9-1/1375-4 Kuusalu Vallavalitsuse seisukohta maavara kaevandamise loa väljastamise võimalikkuse

kohta. Kuusalu Vallavolikogu nõustus 13.06.2006 kirjaga nr 9-6/1999-1 (kd I, tl 105) OÜ-le Kiiu Soon

maavara kaevandamise loa väljastamisega Kuusalu III mäeeraldisele. Taotlus läbis kõik vajalikud

menetlustoimingud ning kuna loa väljastamise keeldumise alused puudusid, siis väljastas Harjumaa

keskkonnateenistus

OÜ-le

Kiiu

Soon

24.10.2007

maavara

kaevandamise

loa

HARM-079.

22. OÜ Kiiu Soon esitas keskkonnateenistusele 21.11.2005 maavara kaevandamise loa taotluse Kuusalu

V mäeeraldisele (I kd, tlk 90). OÜ Ronette esitas osaliselt samale alale maavara kaevandamise lao

taotluse 03.01.2006. Kuusalu V mäeeraldis paikneb Harjumaal Kuusalu vallas Rehatse külas Koiga

metskonna metskonnamaatükil nr 54. Maa-ala omab katastritunnust nr 35203:004:0132 ja riigivara

registreerimisnumbrit 01016115. Seega ei ole tegemist sama alaga, kuhu väljastati OÜ Kiiu Soon

kaevandamisluba HARM-079 ning kaebuses esitatud väited on seega ebaõiged.

23. Kaebuse esitaja poolt kaebusele lisatud 06.08.2007 kirjas nr 30-9-1/39241 teatab Harjumaa

Keskkonnateenistus kaebajale, et on lõpetanud viimase taotluse menetlemise Kuusalu V liivakarjääris

(mäeeraldisel). Kuusalu Vallavolikogu otsustas 30.01.2006 otsusega nr 1 algatada Kuusalu vallas Rehatse

külas asuva metsaala (Kuusalu aleviku roheala) kohaliku kaitse alla võtmise menetluse, millest teavitati

kirjalikult nii OÜ-d Ronette (21.02.2006 kiri nr 30-9-1/43-2 (I kd, tlk 101)) kui ka OÜ-d Kiiu Soon

(21.02.2006 kiri nr 30-9-1/5085-2 (I kd, tlk 102)). Kavandatud Rehatse maastikukaitseala ei kattunud

Kuusalu III mäeeraldisega, mistõttu jätkati Kuusalu III mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse

menetlemist (OÜ Kiiu Soon taotlus). Kuusalu Vallavalitsus edastas 02.07.2007 keskkonnateenistusele

kaitse-eeskirja, mille § 6 lõike 2 punktis 2 on sätestatud, et kaitsealal on keelatud maavarade ja maa-

ainese kaevandamine. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes MaaPS-i § 34 lõike 1 punktile 2 lõpetas

keskkonnateenistus 06.08.2007 kirjaga nr 30-9-1/39241 (kd I, tl 107) OÜ Ronette ning kirjaga nr 30-9-

1/39239 (I kd, tlk 108) OÜ Kiiu Soon poolt esitatud Kuusalu V maavara kaevandamise loa taotluste

menetlemise.

Kolmanda isiku OÜ Kiiu Soon seisukoht kaevandamisloa õigusvastasuse osas

24. Kolmas isik OÜ Kiiu Soon leiab, et kaebus maavara kaevandamisloa tühistamise nõudes on

täielikult aluseta ja palub jätte selle rahuldamata. Kaebusest maavara kaevandamisloa tühistamiseks

nähtub, et kaebuse esitaja on esitanud taotluse maavara kaevandamiseks Kuusalu V liivakarjääri

mäeeraldisel, samas on aga vaidlustatud kaevandamisluba välja antud kaevandamiseks Kuusalu III

liivakarjääri mäeeraldisel. Kuusalu III mäeeraldis asub tervikuna lääne pool Kuusalu-Rehatse teed ning

Kuusalu V mäeeraldis asub täielikult ida pool nimetatud teed (I kd, tlk 79). Ka Rehatse maastikukaitseala

asub täielikult ida pool Kuusalu-Rehatse teed. Kaebuse esitaja ei ole kunagi taotlenud kaevandamise luba

Kuusalu III mäeeraldisel, kuid vaatamata sellele vaidlustab ta kolmandale isikule antud kaevandamise

luba võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise tõttu. Vaidlustatud kaevandamisoa tühistamiseks puudub

kaebuse esitajal halduskohtusse pöördumise õigus, kuna pole rikutud kaebuse esitaja õigusi ja

põhjendamata on tema huvi kaevandamise tühistamise asjus.

26. Kaebuse esitajat ja kolmandat isikut on koheldud võrdselt, sest ka kolmas isik taotles kaevandamise

luba Kuusalu V mäeeraldisel, kuid sellest keelduti samaaegselt ja samadel alustel kaebuse esitaja

taotlusest keeldumisega.

Kaebuse esitaja täiendavad seisukohad kaevandamisloa õigusvastasuse osas

27. Harjumaa Keskkonnateenistus ja kolmas isik on ekslikul seisukohal nagu omaks tähendust asjaolu,

millisele konkreetsele mäeeraldisele on kaevandamisloa taotlus esitatud. Antud vaidluse lahendamisel

tuleb lähtuda MaaPS-is nimetatud terminitest. Sellist terminit nagu „liivakarjäär“ või „plokk“ seadus ei

sisalda. Asjast nähtub, et OÜ-le Kiiu Soon annab vaidlustatud õiguse liiva kaevandamiseks Kuusalu

maardlas registrikaardi numbriga 0069 Kuusalu III mäeeraldisel. Samas defineerib MaaPS § 2 punkt 5, et

maardla on üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning

keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele

kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega. Käesolevas asjas on selge,

millisest maardlast on OÜ Ronette ja OÜ Kiiu Soon soovinud liiva kaevandada. MaaPS § 2 punkt 11

sätestab, et mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa. Seega ei

saa loa taotlemise menetluses olla mingit mäeeraldist, sest seaduse järgi tekib mäeeraldis alles loa

andmisel.

28. Sõltumata eeltoodust on kaevandamisloa andmine OÜ-le Kiiu Soon sama maardla piires vastuolus

11.02.2006 Kuusalu Vallavolikogu vastu otsusega nr 8, mille punktis 1 otsustati ühegi erandita mitte

toetada Kuusalu valla territooriumil uute uuringute teostamist ja kaevandamislubade väljaandmist kuni

kasutusesolevate maardlate varude ammendamiseni või maavarade kasutusele võtmise arengukava

kehtestamiseni. Osundatud volikogu otsusega tuleb arvestada ka juhul, kui kohus leiab, et võrdse

kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud.

Vastustaja

Harjumaa

Keskkonnateenistuse

seisukoht

kaebuse

esitaja

täiendavatele

seisukohtadele kaevandamisloa õigusvastasuse osas

29. Ekslikud on kaebuse esitaja seisukohad, et antud asjas ei oma tähendust, millisele mäeeraldisele on

kaevandamisloa taotlus esitatud ning et MaaPS ei tunne termineid “liivakarjäär” või “plokk”.

Kaevandamisloa taotlus koosneb nii seletuskirjast kui ka graafilisest lisast ning peab muuhulgas

sisaldama andmeid ka mäeeraldise ja selle geoloogilise uurituse ning mäeeraldise teenindusmaa kohta.

MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt koosneb graafiline lisa taotletava mäeeraldise plaanist ja geoloogilistest

läbilõigetest. Peale selle on keskkonnaminister 06.05.2005 vastu võtnud määruse nr 36 „Maavara

kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad

täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute

tähtajad ja kaevandamisloa vorm“, millega on kehtestatud täpsemad nõuded maavara kaevandamise loa

taotluse seletuskirjale ning graafilisele lisale. OÜ Kiiu Soon esitas maavara kaevandamise loa taotlused

Kuusalu III ning Kuusalu V mäeeraldisele (Mäeeraldistele pandud numbrid tulenevad järjekorra

numbrist, st. Kuusalu I ja Kuusalu II mäeeraldisele on maavara kaevandamise luba väljastatud, Kuusalu

IV on väljastatud geoloogilise uuringuluba, seega tulenevadki Kuusalu III ja Kuusalu V).

30. OÜ Ronette esitas maavara kaevandamise loa taotluse Kuusalu V mäeeraldisele. Antud maavara

kaevandamise loa taotluste graafilistel lisadel on toodud mäeeraldise teenindusmaa ning mäeeraldise

piiripunktide koordinaadid, millest nähtub, et OÜ Ronette poolt taotletud mäeeraldis ei kattu OÜ-le

Kiiu Soon maavara kaevandamise loas väljastatud Kuusalu III mäeeraldisega.

31. Kaebuse esitaja väited on vastuolus ka tema enda käitumisega: kaebuse esitaja on oma

kaevandamisloa taotluses märkinud mäeeraldise andmed ning lisatud plaanil esitanud ka andmed

kaevandamiseks soovitava ala paiknemise kohta ning selleks ei ole määratud terve maardla vaid

konkreetne osa sellest. Keskkonnateenistus ei välju kaevandamisloa andmise menetluses isiku esitatud

taotlusest, on vaid võimalus, et taotletav mäeeraldis saadakse väiksemas pindalas. MaaPS ning sellest

tulenevate õigusaktide regulatsioon on suunatud sellele, et taotlus oleks koostatud võimalikult täpselt,

hõlbustamaks hilisemat kaevandamisloa andmist, sh keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle

otsustamist, maakasutusõiguse olemasolu kontrollimist, kooskõlastusvajaduse hindamist, loa andja

määramist (MaaPS § 28 lõige 4) jms.

32. Kaebuse esitaja väidab ka, et kaevandamisloa andmine OÜ-le Kiiu Soon on vastuolus 22.02.2006

Kuusalu Vallavolikogu otsusega nr 8. OÜ Ronette jätab aga tähelepanu pööramata otsuse punktile nr 2,

mis sätestab, et punktis 1 sätestatut ei rakendata Kuusalu Vallavalitsuse poolt käesoleva otsuse

jõustumise hetkeks antud nõusolekutele ja nende alusel väljastatud uuringulubadele. Selle sätte sisu

selgitab täiendavalt otsuse seletuskiri (I kd, tlk 141-143), mille kohaselt ei piira otsus aktiivses kasutuses

olevatest mäeeraldistest liiva, turba, paekivi kaevandamist ning ei taksita juba uuritud (ja juba väljastatud

uuringulubadega) alade kasutusele võtmist Kuusalu vallas. Seega ei laiene vallavolikogu otsus Kuusalu

liivamaardlas uuritud ja aktiivsena kinnitatud varule.

Kolmanda

isiku

OÜ

Kiiu

Soon

seisukohad

kaebaja

täiendavatele

seisukohtadele

kaevandamisloa õigusvastasuse osas

33. Ainetu on kaebuse esitaja väide, nagu esitataks maavara kaevandamise loa taotlus ainult terve

maardla kohta ning nagu oleks taotluse esitamine maardla mäeeraldise kohta ebaõige halduspraktika.

MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt koosneb kaevandamisloa taotluse graafiline lisa taotletava mäeeraldise

plaanist ja geoloogilistest läbilõigetest. Ka kaevandamise loa taotluse vorm sisaldab punktis 3

(Mäeeraldis) viit alapunkti, mis kõik käsitlevad mäeeraldist. Seega on kaevandamisloa taotluse esitamisel

ja selle menetlemisel otseselt nõutud maardlas mäeeraldiste eristamine.

34. Ekslik on ka viide Kuusalu Vallavolikogu 22.02.2006 otsusele nr 8, sest nimetatu punkt 1 keelab küll

valla territooriumil uute maavara uuringute tegemise, kuid punkt 2 välistab otsuse rakenduse juba

väljaantud nõusolekute ja uuringulubade korral.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Kohus, tutvunud asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et

kaebus on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kuusalu Vallavolikogu

27.06.2007 määrus nr 12 „Rehatse maastikukaitseala kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava

loodusobjektina kaitse alla võtmine ja Rehatse kaitseala eeskiri“ tuleb tühistada. Samas tuleb jätta

rahuldamata taotlus Harjumaa Keskkonnateenistuse 29.10.2007 maavara kaevandamise loa nr HARM-

079 (L.MK.HA-164166) tühistamiseks, kuna nimetatud kaevandamisluba ei riku kaebuse esitaja OÜ

Ronette subjektiivseid õigusi. Kolmanda isiku kantud menetluskulud tuleb kaebuse esitajalt osaliselt

välja mõista. Kohtu põhjendused on järgmised.

36. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja ei ole kunagi esitanud taotlust Kuusalu maardlas

registrikaardi numbriga 0069 Kuusalu III mäeeraldisel kaevandamistööde tegemiseks. Kaebuse esitaja

taotles kaevandamistööde tegemist Kuusalu V mäeeraldisel.

37. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määrus nr 12 on halduse

üksikakt või üldakt; kas see määrus rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi; kas määrus on kooskõlas

vorminõuetega: kas see on piisavalt põhjendatud (on selge ala looduskaitse alal võtmise vajadus ja selle

piirid); kas määrus on kooskõlas menetlusnõuetega: kas kaebuse esitajale oli tagatud ärakuulamisõigus;

kas määrus on kooskõlas LKS § 10 lõikega 7; kaebaja teise taotluse osas on põhiliseks

vaidlusküsimuseks, kas kolmandale isikule väljastatud kaevandamisluba üldse rikub kaebuse esitaja

subjektiivseid õigusi.

I

38. Esiteks leiab kohus, et Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007 määrus nr 12 on halduse üksikakt, mida

saab halduskohtus vaidlustada. Nimetatud volikogu määrust tuleb vaadelda üldkorraldusena HMS § 51

lg 2 mõistes. HKMS § 6 lg 2 p 1 kohaselt saab halduskohtult taotleda haldusakti (halduse üksikakti) või

selle osa tühistamist. Halduse üldakti (määruse) vaidlustamine on HKMS § 3 lg 2 ning

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 lg kohaselt võimalik põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluses, mille algatamise võimalust isiku individuaalse kaebuse alusel ette nähtud ei

ole. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud kaebus kohaliku omavalitsuse volikogu määruse

tühistamise nõudes. Kõnealuse määruse andmisel näib vallavolikogu olevat toiminud nõnda, nagu

tavaliselt toimitakse üldakti andes, eelkõige on akt nimetatud määruseks ja see on avaldatud Riigi

Teatajas. Samas on kohtupraktikas juurdunud seisukoht, et üld- ja üksikaktide eristamine ei saa toimuda

mitte akti formaalsetest tunnustest, vaid materiaalsest sisust lähtuvalt (Riigikohtu määrus haldusasjas nr

3-3-1-31-03 ja otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-4-02).

39. Halduskohtu hinnangul tuleb LKS § 10 lg 7 alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrust

käsitleda materiaalses mõttes halduse üksikaktina. HMS § 51 lõikes 2 nimetatakse haldusakti eriliigina

üldkorraldust, mida defineeritakse samas kui üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja

avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakti. Vaidlusaluse volikogu määruse sisuks on

konkreetselt piiritletud maa-ala piiranguvööndina (LKS § 31) kaitse alla võtmine. Kaitse alla võetud

territoorium jaguneb aga konkreetselt piiritletud kinnisasjadeks ning kohtu hinnangul tuleb kaitserežiimi

sisuks olevaid kohustusi ja kitsendusi vaadelda eelkõige just omandikitsendustena. Asjaõigusseaduse

§ 68 lg 1 kohaselt hõlmab omand teatavasti omaniku õigust oma asja vallata, kasutada ja käsutada.

Halduskohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas vaidlustatud akti eesmärk piirata avalik-õigusliku

iseloomuga kitsenduste teel kaitsealasse jäävate kinnisasjade kasutamist. Seega on määrus suunatud asja

avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kuigi vaidlustatud määruses ei ole kehtestatava kaitserežiimiga

hõlmatud kinnisasju individuaalselt üles loetletud, ei saa sellest järeldada, et määruse sisuks olev avalik-

õiguslik regulatsioon puudutaks konkreetsete tunnuste alusel määratlemata asju. Olulisimaks kinnisasja

identifitseerimist võimaldavaks tunnuseks on selle kinnisasja asukoht looduses, mistõttu on ilmne, et

teatud maa-alal asuvate kinnisasjade kasutamise avalik-õiguslikule reguleerimisele suunatud akt on

suunatud kõigi selle maa-alaga hõlmatud ning katastrikaartide ja kinnistusraamatu kaudu eksimatult ja

üksikult identifitseeritavate kinnisasjade avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Kindlalt piiritletud maa-

ala kaitse alla võtmine puudutab konkreetseid kinnisasju ja nende kasutamist ning seega ei saaks väita, et

kitsendused oleksid liialt abstraktsed. Looduskaitseliste piirangute eesmärgiks ongi vältida kaitse alla

võetava ala piiresse jäävatel kinnisasjadel igasugune selline tegevus, mida vastasel juhul ei oleks põhjust

keelata. Muuhulgas tuleb kohtu hinnangul just omandikitsendusena vaadelda ka LKS § 32 lõikes 2

sätestatud üldist kahjustamiskeeldu. Asjaolu, et kaitsealasse jäävad maatükid on riigi omandis, ei ole

omandikitsenduste seisukohalt käesoleval juhul oluline.

40. Lisaks eeltoodule tuleb käesolevas haldusasjas vaidlustatud volikogu määrust halduskohtus

vaidlustatava üksikaktina käsitleda ka vajaduse tõttu tagada isikutele tõhus õiguskaitse. Nagu eelpool

märgitud, kaasnevad kinnisasja paiknemisega kaitsealal konkreetsed avalik-õiguslikud kohustused ja

kitsendused kinnisomandi kasutamisel ning lisaks on maatüki paiknemine kaitsealal peamiseks eelduseks

paljude konkreetsete piirangute kehtestamiseks edaspidi (näiteks keeldumine nõusolekust ehitusloa

andmiseks LKS § 14 lg 1 p 8 ja sama paragrahvi lg 2 alusel). Tõhus õiguskaitse tähendab muuhulgas

seda, et isikul peab olema võimalus asuda oma õiguste kaitseks tegutsema võimalikult varakult. Seega

saab volikogu määrust nr 12 halduskohtus vaidlustada.

41. Kohus leiab ka, et vaidlustatud volikogu määrus rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Iseenesest on õige Kuusalu Vallavolikogu väide, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust kaevandada

maavara Kuusalu vallas Rehatse külas. Ka ei ole vaidlust selles, et OÜ Ronette ei ole kõnealuse maa

omanik ega rentnik, maatükk kuulub riigile. OÜ Ronette esitas 03.01.2006 Harjumaa

keskkonnateenistusele taotluse Kuusalu V liivakarjääris ehitusliiva kaevandamiseks (II kd tlk 98). Kaitse-

eeskirja § 6 lõike 2 kohaselt on kaitsealal (mis hõlmab Kuusalu V liivakarjääri) maavarade kaevandamine

keelatud. Kuusalu Vallavolikogu algatas Rehaste külas asuva metsaala kohaliku kaitse alla võtmise

menetluse 30.01.2006 otsusega nr 1, seega peale seda, kui kaebuse esitaja oli esitanud maavara

kaevandamise loa taotluse. Haldusasja materjalidest ei nähtu küll, kas Kuusalu vallavolikogu oli

30.01.2006 otsuse vastuvõtmise hetkeks OÜ Ronette esitatud maavara kaevandamise loa taotlusest

teadlik, kuid kohus leiab, et see ei oma kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumise

kindlaksmääramisel tähtsust. Oluline on, et kaevatud määrus nr 12 tegi võimatuks kaevandamisloa

saamise Kuusalu V liivakarjääris. Kaevandamisloa saamise korral saaks kaebuse esitaja taotleda riigilt kui

kinnisasja omanikult talle kuuluval maatükil kaevandamise luba, mis üldjuhul ka antakse. Seega rikkus

määrus kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja tal on tulenevalt HKMS 7 lõikest 1 õigust nimetatud

määrust halduskohtus vaidlustada ja kohus vaatab määruse nr 12 tühistamise taotluse läbi sisuliselt.

42. Kohus meenutab, et tühistamistaotlus hõlmab määrust tervikuna, mitte vaid kaebuse esitaja huve

rikkuvaid määruse § 3, § 6 lg 2 p 2. Esiteks on kohus peale kaebuse käiguta jätmist ja kaebaja poolt

tühistamistaotluse muutmist võtnud kaebuse menetlusse määruse nr 12 tervikuna tühistamise nõudes,

põhjendades seda õigusselguse vajadusega. Ka on vastustaja leidnud, et määruse § 3, § 6 lg 2 p 2

tühistamisel kaotaks määrus mõtte, kuna nimelt need sätted annavad määrusele regulatiivse sisu. Seega

on õigusselgusega kooskõlas tühistada määruse § 3, § 6 lg 2 p 2 õigusvastasuse korral kogu määrus.

43. Määruse nr 12 tühistamistaotluse sisulise läbivaatamise osas analüüsib kohus esmalt, kas määrus on

kooskõlas vorminõuetega, eelkõige, kas see on piisavalt põhjendatud (on selge ala looduskaitse alal

võtmise vajadus ja selle piirid). Kuivõrd volikogu määrust nr 12 tuleb vaadelda üldkorraldusena HMS

§ 52 lg 2 mõistes, siis saab see HMS § 54 kohaselt õiguspärane olla juhul, kui see on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Sellisele üldkorraldusele laieneb kahtlemata ka HMS §-s 56

sätestatud põhjendamiskohustus. Viidatud paragrahvi 1. lõike kohaselt peab kirjalik haldusakt olema

põhjendatud ning põhjendused tuleb esitada kas haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuleb põhjenduses

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.

44. Halduskohtu hinnangul on volikogu määruse nr 12 põhjendused ilmselgelt puudulikud määruse

andmise faktilise aluse osas. Kaevatavast aktist ei selgu, millistele faktilistele asjaoludele tuginedes on see

antud ega seda, kuidas vastavad faktilised asjaolud on tuvastatud, mistõttu ei ole võimalik kontrollida,

kas seda on tehtud õigesti. LKS § 2 lõike 1 kohaselt kaitstakse loodust looduse säilitamise seisukohalt

oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku

isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate toimingute reguleerimisega ning

loodushariduse ja teadustöö soodustamisega. Vastavalt LKS §-le 43 on looduskaitse eesmärk kohaliku

omavalitsuse tasandil piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike

maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse

poolt. Vaidlustatud määruse § 2 lõike 1 kohaselt on maastikukaitseala kaitse eesmärk „kaitsta metsa- ja

sookooslusi, kaitsealuste linnuliikide elupaiku ning metsamaatükke.“ LKS § 7 järgi on loodusobjekti

kaitse alla võtmise eeldus selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või

esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Ala kaitse alal võtmine on

kaalutlusotsus,

mis

seab

põhjendamiskohustusele

eriti

kõrged

nõuded.

Määrus

nr

põhjendamiskohustuse nõuetele ei vasta, on sisuliselt põhjendamata, selle vastuvõtmise vajadus ebaselge.

45. Teiseks määruse põhjendamisega seonduvaks probleemiks on kaitseala territoriaalse piiritlemise ning

valiku põhjendatus ehk teisisõnu küsimus, kas ja millega on põhjendatud kaitseala piiride määramine

selliselt, nagu see määruse §-s 3 määratletud on. Selles osas oleks asjakohased põhjendused, millest

nähtuks eelkõige see, miks on kaitseala piir seatud just sellesse kohta ning mitte kuhugi mujale. On

ilmne, et kaitseala piire ei ole võimalik vaieldamatult määrata meetri ja ehk mitte ka saja meetri täpsusega

ning seetõttu ei saa nõuda, et vastustaja tõendaks objektiivselt mõne elupaiga kaitsevajadust just

konkreetse piirini. See ei tähenda siiski, et kaitseala piire võiks määrata meelevaldselt. Ilmselt oleks

võimalik piiri kulgemist põhjendada mingisuguste looduslike tingimustega (näiteks kaitstava liigi leviku

ala, pinnavormid, teed, sihid, mullastik, taimestik, veekogude piirid jne) või mingisuguste teaduslikul

teadmisel põhinevate seisukohtadega, ent käesoleval juhul seda tehtud ei ole.

46. Hindamaks seda, kas kaitseala piiri asukoht on põhjendatud, peaks olema võimalik saada teavet ka

sellest kehtestatud piirist mõnevõrra väljapoole jääva keskkonna kohta. Nimelt juhul kui peaks ilmnema,

et sarnased kooslused, nagu on tuvastatud kaitse alla võetud territooriumi piires, kulgevad ka väljapoole

seda piiri, siis tõusetub paratamatult põhjendatud vastust vajav küsimus, miks on piir paigutatud just

konkreetsesse kohta. Kaitseala kujutavalt kaardilt (II kd tlk 165, 166) nähtub, et Rehatse kaitseala

hõlmab tervikuna Kuusalu V liivakarjääri, ei hõlma aga kohe sellega piirnevat Kuusalu III liivakarjääri.

Samas kulgeb Kuusalu III liivakarjäärist teisel pool Võllaskatku kaitseala, kus on metsise püsielupaik.

Nimetatud kaardimaterjal tekitab seda enam küsitavust, mille alusel Rehatse kaitseala piirid on

määratletud ja ega ei ole tegemist piiri meelevaldse tõmbamisega.

47. Kohtuistungil esitas vallavolikogu esindaja piiri kulgemise põhjendusena 27.11.2007 Kuusalu

Vallavolikogu keskkonnakomisjoni koosolekuprotokolli (II kd tlk 167-168) ja väitis, et koosolekul

arutati kaitseala piiri küsimust. Volikogu esindaja kinnitusel lähtuti piiride määramisel metsasihtidest ja

seal asuvast gaasitrassist ning selle kohta on protokollis märkused. Samuti ei hakatud kahte kaitseala

kunstlikult kokku vedama. Kohus leiab, et esitatud protokollist ei nähtu ühtegi adekvaatset põhjendust

piiri kulgemise kohta. Protokollist on küll näha, et päevakorras oli muuhulgas punkt „Rehatse kaitseala,

välispiiri kirjeldus ning edasine menetlus“, kuid seda, millistel kaalutlustel just määruse §-i 3 kirjapandud

piirid kehtestati, protokollist välja lugeda ei õnnestu. Arvestades aga seda, et kaitsealade kehtestamine on

oma olemuselt omandikitsendus, peavad kaitseala piirid olema väga hoolikalt põhjendatud.

Põhjendustest peaks nähtuma see, milliseid ekspertiise ja uuringuid on kogu alal tehtud, millised

asjaolud on tuvastatud ja milliseid järeldusi nendest tehtud. Need asjaolud ei ole aga käesoleval juhul ka

kohtumenetluse käigus piisavat põhjendamist leidnud.

48. Haldusakti põhjendamine on vajalik eelkõige selleks, et nii akti adressaadil kui vajadusel hiljem ka

kohtul, oleks võimalik hinnata akti õiguspärasust. On võimalik kasutada ka HMS § 56 lg 1 teise lauses

sätestatud põhjenduste esitamise alternatiivset võimalust, see tähendab esitades põhjendused

menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Viimasel juhul tuleb

haldusaktis siiski viidata konkreetsele dokumendile, kus haldusakti põhjendus on esitatud kompaktselt ja

selgelt, nõnda, et huvitatud isikul on võimalik viidatud dokumendiga tutvudes mõista, miks on sellise

sisuga haldusakt antud, millistest asjaoludest on selle andmise puhul lähtutud ning milliseid huve ja

kuidas kaalutud. Mõeldamatu oleks abstraktne viide menetluse käigus kogutud dokumentidele või

konkretiseerimata ekspertide arvamustele üldiselt. Haldusakti põhjendusena ei saaks aktsepteerida ka

viitamist pelgalt kogutud andmetele, ilma et nähtuks, miks ja milliseid järeldusi on otsuse teinud

haldusorgan nende andmete pinnalt teinud. Samas ei nähtu käesoleval juhul ka haldusasja kirjalikest

materjalidest, milliseid konkreetseid taime või loomaliike kaitstakse ja miks leitakse, et neid esineb just

määruse §-ga 3 piiritletud maa-alal.

49. Käesoleval juhul vaidlusaluses volikogu määruses ühtegi asjakohast põhjendust ei sisaldu. Samuti ei

ole selles vähimatki viidet mõnele muule dokumendile, kus kõnealused põhjendused sisalduda võiksid.

Seega on haldusakti andmisel HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustust ilmselgelt rikutud.

50. Kohtupraktikas on üldiselt asutud seisukohale, et kohtumenetluse käigus on haldusakti

põhjendamispuudusi võimalik heastada ning haldusaktis esitatud põhjendusi täiendada või korrigeerida.

Tuleb tõdeda, et haldusakti põhjenduste tagantjärele täiendamist tuleb pidada seda keerukamaks, mida

vähem on asjakohaseid põhjendusi esitatud haldusaktis endas. Põhimõtteliselt peaks kohus haldusakti

põhjendustena arvesse võtma selliseid vastustaja poolt hiljem välja toodud põhjendusi, mille puhul

tõepoolest nähtub, et asjaolud, millele need põhjendused tuginevad, olid olemas haldusakti andmise ajal

ning et haldusorgan neist asjaoludest ja põhjendustest haldusakti andmisel ka tõepoolest lähtus. Selline

haldusakti hilisemalt esitatud põhjenduste arvestamine teenib peamiselt tõhususe eesmärki, võimaldades

kohtul jätta põhjendamispuudustega vormistatud haldusakt kehtima, kui täiendavalt esitatud

põhjendustest nähtub ilmselt, et haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest

ning tuvastanud vajalikud asjaolud õigesti, ent jätnud vastavad põhjendused HMS § 56 sätteid rikkudes

haldusakti tekstis kajastamata. Sel teel on võimalik vältida sellise haldusakti tühistamist, millele järgneks

vältimatult samasisulise haldusakti uuesti väljaandmine. Käesoleval juhul oleks põhjust põhjenduste

hilisemat esitamist seda enam aktsepteerida, et ilmselt lastes end eksitada LKS § 10 lõikes 7 sätestatud

akti vormi määratlusest, on volikogu ilmselgelt vormistanud otsustuse määrusena (üldaktina), milles

haldusaktile sarnaselt põhjenduste esitamine teatavasti vajalik ega ka tavaks ei ole. Küll aga leiab kohus,

et käesoleval juhul ei ole kohtumenetluse käigus esitatud põhjendused kaugeltki piisavad veendumaks, et

Rehatse piirkonna kaitse alla võtmisel ning eelkõige selle ala piiritlemisel on volikogu tuvastanud

tähtsust omavad asjaolud ning teinud neist õiged järeldused.

51. Kuivõrd kohus leiab, et vaidlustatud volikogu määrus tuleb tühistada põhjendamispuuduste tõttu,

siis ei ole vajalik põhjalikult käsitleda kaebuses esitatud muid argumente.

II

52. Harjumaa Keskkonnateenistuse 29.10.2007 maavara kaevandamise luba nr HARM-079 (L.MK.HA-

164166) annab OÜ-le Kiiu Soon õiguse liiva kaevandamiseks Kuusalu maardlas registrikaardi numbriga

0069 Kuusalu III mäeeraldisel. Eelnevalt märkis kohus, et haldusasjas ei ole vaidlust selles, et kaebuse

esitaja ei ole kunagi esitanud taotlust Kuusalu maardlas registrikaardi numbriga 0069 Kuusalu III

mäeeraldisel kaevandamistööde tegemiseks. Kaebaja on 2005 esitanud keskkonnateenistusele taotluse

kaevandamiseks Kuusalu vallas, Rehatse külas Kuusalu V liivamaardlas. Kohus nõustub Harjumaa

Keskkonnateenistusega selles, et ekslikud on kaebuse esitaja seisukohad, et nagu ei omaks antud asjas

tähendust, millisele mäeeraldisele on kaevandamisloa taotlus esitatud ning et MaaPS ei tunne termineid

“liivakarjäär” või “plokk”. MaaPS § 27 lõige 1 määrab, mida peab sisaldama kaevandamisloa taotlus.

Kaevandamisloa taotlus koosneb nii seletuskirjast kui ka graafilisest lisast ning peab muuhulgas

sisaldama andmeid ka mäeeraldise ja selle geoloogilise uurituse ning mäeeraldise teenindusmaa kohta.

MaaPS § 27 lõike 3 kohaselt koosneb graafiline lisa taotletava mäeeraldise plaanist ja geoloogilistest

läbilõigetest. Lisaks kehtestab täpsemad nõuded 06.05.2005 keskkonnaministri määrus nr 36 „Maavara

kaevandamisloa taotluse vorm, kaevandamisloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele lisale esitatavad

täpsustatud nõuded, kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute

tähtajad ja kaevandamisloa vorm“. Nii OÜ Kiiu Soon kui ka OÜ Ronette on esitanud

keskkonnateenistusele eelpool nimetatud seadusele ning määrusele vastavad maavara kaevandamiseloa

taotlused. OÜ Ronette esitas maavara kaevandamise loa taotluse Kuusalu V mäeeraldisele. Antud

maavara kaevandamise loa taotluste graafilistel lisadel on toodud mäeeraldise teenindusmaa ning

mäeeraldise piiripunktide koordinaadid, millest nähtub, et OÜ Ronette poolt taotletud mäeeraldis ei

kattu OÜ-le Kiiu Soon maavara kaevandamise loas väljastatud Kuusalu III mäeeraldisega.

53. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik,

kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab

osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab

oluliselt õiguse kasutamist. Kolmandale isikule väljastatud kaevandamise luba nr HARM-079

(L.MK.HA-164166) ei riku aga kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna selle väljastamisega ei

muutunud kaebuse esitaja olukord kuidagi halvemuse poole. Eeltoodust tulenevalt ei asu kohus vaatama

läbi kaebaja esitatud eelnimetatud kaevandamisloa õigusvastasust puudutavaid väiteid ja jätab kaebuse

nimetatud taotluse osas rahuldamata.

Menetluskulud

54. Kolmas isik on esitanud taotluse kaebuse esitajalt menetluskulude summas 33 562,50 krooni (ilma

käibemaksuta) väljamõistmiseks. HKMS § 92 lg 7 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema

poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kaebuse esitajal ei olnud menetluskuludele

vastuväiteid. Kolmas isik on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et menetluskulu näol on

tegemist õigusabikuluga. Seega on kolmanda isiku esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlus HKMS

§ 83 järgi lubatav. Kolmas isik on esitanud advokaadibüroo kinnituse (III kd, tlk 19) ja internetipanga

väljatrüki (III kd, tlk 20), mille kohaselt OÜ Kiiu Soon on tasunud AB Luiga Mody hääl Borenius

arvelduskontole 12.02.2008 39 603,75 krooni (õigusabikulud koos käibemaksuga). Seega on tegemist

reaalselt kantud menetluskuluga. HKMS § 92 lõike 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise

korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus kaasas OÜ Kiiu Soon kolmanda

isikuna menetlusse mõlemas kaebuses: nii vaidluses määruse nr 12 õiguspärasuse kui OÜ-le Kiiu Soon

väljastatud kavandamisloa õiguspärasuse üle. Kolmas isik esitas kohtule vastuväiteid vaid seoses

vaidlusega neile väljastatud kaevandamisloa õiguspärasuse üle käivas vaidluses. Seega leiab kohus, et

HKMS § 92 lõike 2 kohaselt tuleb arvestada kolmanda isiku menetluskulusid tervikuna kaevandamisloa

õiguspärasuse üle käiva vaidlusega seotuteks.

55. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt mõistab kohus välja ainult vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohus leiab, et kolmanda isiku esitatud kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud osaliselt.

Kulude väljamõistmise taotluses on märgitud õigusabi osutamise mahuks 14,25 tundi, mis teeb seega

ühe tunni hinnaks 33 562,50 : 14,25 = 2355,26 krooni. Esiteks on tegemist keskmisest turuhinnast (ca

1700 krooni) oluliselt kõrgema tunnihinnaga. Teiseks leiab kohus, et õigusabi osutamine 14,25 tunni

ulatuses ei olnud põhjendatud. Kolmanda isiku põhiväide – et kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi neile

väljastatud kaevandamisluba ei puuduta – leidis küll kohtumenetluses kinnitamist, kuid selle argumendi

formuleerimine ei tohtinuks võtta aega 14.25 tundi. Kolmas isik on esitanud kohtule 14.01.2008

kaheleheküljelise seisukoha kaebuse osas, milles esitas taotluse jätta asi läbi vaatamata, lisaks 19.02.2008

täiendavalt kaheleheküljelise seletuse, milles põhiliselt kordab üle oma varasemad seisukohad. Kohus ei

arvesta siin mitte kirjalike seisukohtade kvantiteeti, vaid nendes esitatud argumente. Sellest tulenevalt

leiab kohus, et põhjendatud õigusabi käesolevas haldusasjas oli seitse töötundi arvestatuna tasuga 1700

krooni ehk 7 x 1700 = 11 900 krooni, mis tuleb OÜ-lt Ronette OÜ Kiiu Soon kasuks välja mõista.

Kadriann Ikkonen

Kohtunik

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2009. a, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1525

Haldusasi

OÜ Ronette kaebus Kuusalu Vallavolikogu 27.06.2007

määruse nr 12 ja Harjumaa Keskkonnateenistuse

29.10.2007 maavara kaevandamise loa nr HARM-079

(L.MK.HA-164166) tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – OÜ Ronette

Vastustajad – Kuusalu Vallavolikogu ja Keskkonnaamet

(Harjumaa Keskkonnateenistuse menetlusõigusjärglane)

Kolmas isik – OÜ Kiiu Soon

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Ronette ja Kuusalu Vallavolikogu

apellatsioonkaebused

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2008. a otsus

Asja läbivaatamise kuupäev

24. september 2009. a

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. märtsi 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1525 osas,

millega halduskohus rahuldas OÜ Ronette kaebuse ja tühistas Kuusalu Vallavolikogu

27.06.2007 määruse nr 12. Teha selles osas uus otsus, millega jätta OÜ Ronette kaebus

rahuldamata. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

Rahuldada Kuusalu Vallavolikogu apellatsioonkaebus ja jätta OÜ Ronette

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Mõista OÜ-lt Ronette välja apellatsiooniastme menetluskulu OÜ Kiiu Soon kasuks summas

12 390 (kaksteist tuhat kolmsada üheksakümmend) krooni ja Kuusalu Vallavolikogu

kasuks 9 520 (üheksa tuhat viissada kakskümmend) krooni.

Lauri Madise

Lilianne Aasma

Ruth Virkus