3-08-464/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-464 Haldusasi

M. E.´i kaebus justiitsministri poolt Harju Maakohtu registriosakonna tegevuse üle järelevalve algatamiseks, ametiülesandeid mittenõuetekohaselt täitnud ametnike distsiplinaarkorras karistamiseks; Harju Maakohtu registriosakonna poolt 14.08.2007. a järelevalvemenetluse lõpetamise, 12.09.2007. a esitatud määruskaebusele mittevastamise ja 14.08.2007.a kandeavalduse alusel aadressi muutmise kande tegemise õigusvastaseks tunnistamiseks ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori S. R. distsiplinaarkorras karistamiseks või ametikohalt vabastamiseks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: M. E.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada HkMS § 11 lõike 4 alusel M. E.i kaebus osas, millega taotletakse 14.08.2007. a kandeavalduse alusel tehtud ühistu juriidilise aadressi muutmise kande õigusvastasuse ning Harju Maakohtu registriosakonna poolt 12.09.2007.a määruskaebusele mittevastamise õigusvastasuse tuvastamist.

2. Tagastada HkMS § 11 lõike 31 punkti 5 alusel M. E.i kaebus osas, millega taotletakse justiitsministri kohustamist algatada järelevalve ning karistada distsiplinaarkorras Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 punkti 1 ja § 85 alusel Harju Maakohtu kohtudirektorit, vanemregistrisekretäri T. L.i, kohtunikuabi J. J.t; algatada järelevalve Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori S. R. distsiplinaarkorras karistamiseks või ametikohalt vabastamiseks ATS § 84 punkti 3, § 85 ja § 118 alusel.

3. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale koos riigilõivu tagastamise taotluse vormiga.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8, § 471 lg 2 ja 3).

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 7. märtsil 2008. a M. E.i kaebus Harju Maakohtu registriosakonna ning Registrite ja Infosüsteemi Keskuse direktori S. R. tegevuse peale. Kaebuses taotletakse justiitsministri kohustamist algatada järelevalve ning karistada distsiplinaarkorras Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 punkti 1 ja § 85 alusel Harju Maakohtu kohtudirektorit, vanemregistrisekretäri T. L.i, kohtunikuabi J. J.t; algatada järelevalve Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori S. R. distsiplinaarkorras karistamiseks või ametikohalt vabastamiseks ATS § 84 punkti 3, § 85 ja § 118 alusel; tunnistada õigusvastaseks 14.08.2007. a kandeavalduse alusel tehtud ühistu juriidilise aadressi muutmise kanne; tunnistada Harju Maakohtu registriosakonna poolt 12.09.2007. a määruskaebusele mittevastamine õigusvastaseks. Kaebuse esitaja leiab, et Harju Maakohtu registriosakond ei täida talle seadusega pandud kohustusi ning pole kaebuse esitaja 12.09.2007. a määruskaebusele tänaseni vastanud. Samuti, et „Harju Maakohtu kohtudirektori, T. L.i, J. J. ja S. R. tegevus seaduserikkumise kinnimätsimisel diskrediteerib Justiitsministeeriumi tervikuna ja vähendab kogu ministeeriumi usaldusväärsust“.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HkMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Halduskohtu pädevusse ei kuulu HkMS § 3 lg 2 kohaselt nende avalikõiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HkMS § 4 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

3. Käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses on vaidlustatud 14.08.2007. a kandeavalduse alusel Harju Maakohtu registriosakonna tehtud ühistu juriidilise aadressi muutmise kanne ning M. E.i poolt Harju Maakohtu registriosakonna järelevalvemenetluse (KÜ X XX asjus) lõpetamise peale 12.09.2007. a esitatud määruskaebuse mittelahendamine. Kaebuse esitaja taotleb nimetatud aadressi muutmise kande õigusvastaseks tunnistamist, samuti Harju Maakohtu registriosakonna toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohus leiab, et nimetatud taotluste lahendamine halduskohtu pädevusse ei kuulu.

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) XI osa reguleerib tsiviilasjade hagita menetlust ning näeb §-s 475, milline loetleb hagita asjana sätestatud tsiviilasjad , lõikes 1 punktis 10 hagita tsiviilasjana ette registriasjad. TsMS 48. peatükki on koondatud hagita tsiviilasjade üldsätted, TsMS 58.peatükk reguleerib erisätetega registriasjade menetlust ( §-d 591-601).

TsMS § 596 lõike 1 kohaselt lahendatakse registriasjas avaldus kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne. TsMS § 599 annab õiguse avaldajal esitada määruskaebus kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 600 lõike 1 kohaselt ei saa kande peale kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. TsMS § 601 lõike 1 kohaselt kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Sama sätte lõike 4 kohaselt, kui kohus peab esitatud vastuväidet põhjendatuks, tühistab ta oma varasema määruse. Seega on registriasjad hagita tsiviilasjadeks ning nende asjade, sealhulgas registrikande muutmise, järelevalvemenetluse ning sellega seonduvate määruskaebuste lahendamise kord on ette ettenähtud TsMS-s. TsMS § 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5. Kuivõrd nähtuvalt kaebusest on määruskaebus esitatud registriosakonna otsuse peale, mille peale määruskaebuse esitamise õigust TsMS ette ei näe, siis tuleb esitatud määruskaebust käsitleda kui kandeavaldust – nõutakse registrist S. R. ja R. R. juhatuse liikmete hulgast kustutamist ning et registriosakond nõuaks juhatuselt põhikirja vastavusse viimist üldkoosoleku otsustega ja valeandmete esitajate trahvimist. Seega kohalduvad ka sellele eespool toodud TsMS-i sätted. Järelikult ei kuulu kaebuse lahendamine osas, millega taotletakse 14.08.2007. a kandeavalduse alusel tehtud ühistu juriidilise aadressi muutmise kande õigusvastasuse ning Harju Maakohtu registriosakonna poolt 12.09.2007.a määruskaebusele mittevastamise õigusvastasuse tuvastamist halduskohtu pädevusse.

6. Vastavalt HkMS § 11 lõikele 4 tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebus registrikande ning esitatud määruskaebuse osas kuulub tagastamisele pädevuse puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal registrikande muutmiseks võimalus pöörduda Harju Maakohtu registriosakonna poole. Siinkohal märgib kohus ka, et kui kandeavalduse lahendamine eeldab õigussuhte üle tõusetunud vaidluse lahendamist, toimub see samuti tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras hagimenetluses.

7.Kuivõrd kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja juba kasutanud võimalust pöörduda registrikande muutmiseks Harju Maakohtu registriosakonna poole ,on kaebuse esitaja oma eesmärgi saavutamiseks taotlenud kohtult justiitsministri kohustamist algatada nimetatud asjas järelevalve ning karistada distsiplinaarkorras ATS § 84 p 1 ja § 85 alusel Harju Maakohtu kohtudirektorit, vanemregistrisekretäri T. L.i ning kohtunikuabi J. J.. Samuti taotleb kaebuse esitaja, et justiitsminister algataks järelevalve Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori S. R. distsiplinaarkorras karistamiseks või ametikohalt vabastamiseks ATS § 84 p 3, § 85 ja § 118 alusel.

8. Tulenevalt Kohtute seaduse § 45 lõikest 3 teostavad kinnistusosakonna, registriosakonna ja kriminaalhooldusosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor ja justiitsminister. Sama sätte teise lause kohaselt teostab kohtudirektori üle järelevalvet justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 10. aprilli 2003. a määruse nr 28 „Esimese ja teise astme kohtu üle teostatava järelevalve kord“ (Kord) § 4 lõikele 1 on Justiitsministeeriumi teostatava järelevalve eesmärk tagada kohtu allüksuste ja haldusdirektori tegevuse seaduslikkus ja otstarbekus. Korra § 5 lg 2 sätestab, et kohapealne järelevalve on korraline või erakorraline, sealjuures sama paragrahvi lõike 4 kohaselt teostatakse erakorralist järelevalvet justiitsministri käskkirja alusel ja viidatud paragrahvi lõike 5 kohaselt annab justiitsminister erakorralise järelevalve teostamiseks korralduse, kui: 1) on teatavaks saanud kohtu allüksuse või haldusdirektori töövaldkonda reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) on esitatud kaebus kohtu allüksuse või haldusdirektori töökorralduse kohta; 3) on vaja hinnata kohtu haldusdirektori töötulemusi seoses tema katseaja lõpetamisega. Seega on kaebuse esitajal võimalik pöörduda taotlusega teenistusliku järelevalve teostamiseks justiitsministri, mitte halduskohtu poole.

8. HkMS § 7 lõike 1 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuivõrd järelevalve algatamise taotluse näol on tegemist kohustamiskaebusega, siis HkMS § 9 lõige 2 sätestab üheks kohustamiskaebuse halduskohtule esitamise eeltingimuseks just nimelt, et eelnevalt oleks kaebuse esitaja pöördunud vastava taotlusega haldusorgani poole haldusakti väljaandmiseks või toimingu sooritamiseks. Käesoleval juhul puudub kaebuse esitaja ning justiitsministri vahel avalik-õiguslik vaidlus, kuid halduskohtu pädevuses on just avalikõiguslike vaidluste lahendamine. Samas ei saa avalik-õigusliku vaidluse puudumisel olla rikutud ka kaebuse esitaja õigusi või piiratud tema vabadusi kaebusega seotud mõne justiitsministri haldusakti või toiminguga. Kuigi kaebusele lisatud õiguskantsleri 22. veebruari 2007. a kirjast nr 7-4/070385/00705756 kaebuse esitaja 7. veebruari 2007. a avaldusele nähtuvalt on õiguskantsler justiitsministrilt teabenõude korras taotlenud seisukohta Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätete tõlgendamise kohta, ei ole pöördujaks olnud kaebuse esitaja. Samuti oli tegemist teabenõudega, mitte kaebusega või taotlusega viia läbi teenistuslik järelevalve. Lähtudes eeltoodust puudub kaebuse esitajal kaebeõigus taotluste osas, millega kohustatakse justiitsministrit algatama teenistuslik järelevalve ning karistama distsiplinaarkorras vastavaid ametnikke. Kohus selgitab siinkohal, et kohustamiskaebusega on halduskohtu poole kaebuse esitajal õigus pöörduda siis, kui kaebuse esitaja on sellise taotlusega , s.o. teenistusliku järelevalve algatamiseks justiitsministri poole pöördunud ning minister on järelevalvest keeldunud. Sellisel juhul on isikul õigus vaidlustada toimingu sooritamisest keeldumine ja taotleda samas selle toimingu sooritamiseks kohustamist.

9. HkMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kohustamiskaebus kuulub selle esitajale tagastamisele.

10. Tulenevalt HkMS § 84 lg 4 punktist 2 tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kaebuse esitaja on tasunud 7. märtsil 2008. a riigilõivu summas 80 krooni. Käesoleval juhul kuulub kaebus tagastamisele nii pädevuse puudumise tõttu kui ka osaliselt ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õiguse puudumise tõttu. Kohus leiab, et kuivõrd kaebuse tagastamise alus ei ole kogumahus HkMS § 11 lg 31 p 5, on kaebuse esitajal võimalik taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Rahandusministri 29. detsembri 2006. a määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 10 kohaselt on isikul õigus esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Riigilõivu tagastamise taotlemise lihtsustamiseks edastab kohus kaebuse esitajale koos käesoleva määrusega riigilõivu tagastamise taotluse vormi.

Lea Kuuse Kohtunik