2-07-31115/19 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-31115

Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2008, Jõhvi

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Marge Tamme

Kohtuasi A P´i hagi V P´i vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg 28. veebruar 2008

Menetlusosalised Hageja A P (IK xxx)

Kostja V P (IK xxx)

Kolmas isik J P (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada täielikult.

2. Välja mõista kostjalt V P´lt A P (sünd. xxx) kasuks elatis alates 10. aprillist 2007 kuni 31. detsembrini 2007 igakuise elatusrahana 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01. jaanuarist 2008 kuni kesk-üldhariduskooli lõpetamiseni 20. juunil 2008 igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.

3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja esitab apellatsioonkaebuse ja ei taotle selle lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2(4)

ASJAOLUD

Hageja on esitanud kohtule avalduse peale tema täisealiseks saamist oma isalt V P´ilt elatise nõudes, sest hageja jätkas täisealiseks saades õpinguid kesk-üldhariduskoolis. Hageja ema J P on kaasatud kohtumenetlusse kolmanda isikuna. Hageja vanemad on lahutatud 22 .märtsil 1993 Jõhvi Vallavalitsuse registriteenistuse andmetel on hageja elukohaks tema ema J P elukoht xxx xxx. Hageja on tõendanud, et õpingute ajal elab ta ajutiselt Sankt - Peterburgis.

Hagejal ei ole iseseisvaid sissetuleku allikaid, ema J P peab hagejat tema koolis käimise ajal üleval. Hageja õppeasutuseks on Sankt - Peterburgi Ametiühingute Humanitaarülikool, kus ta omandab EV haridussüsteemi õppekava mõistes üld-(kesk)haridust. Kuni hageja täisealiseks saamiseni, so. kuni 10. aprillini 2007 maksis kostja hageja ülalpidamiseks elatist ¼ suuruses oma töötasust, mille oli temalt välja mõistnud alates 04. veebruarist 1993 Kohtla-Järve Linnakohus. Kohtule on esitatud Kohtla-Järve Linnakohtu täiteleht 2-306 22.02.1993. Peale hageja täisealiseks saamist kostja hagejale ise vabatahtlikult elatist ei ole maksnud. Elatise maksmise kohustamiseks pöördus hageja kohtu poole.

Kostja vastus

Kostja hagi ei tunnista, kuid kohtukulusid on nõus kandma kui selleks võimalus avaneb. Kostja märgib oma vastuses, et lapse ülalpidamisest peavad osa võtma mõlemad vanemad, kuid kulutustest kannab see vanem suurema osa, kelle varaline olukord on parem. Kostja soovib tutvuda hageja tõendiga tema õppimise koha kohta ning hageja ema sissetulekuid tõendavate dokumentidega. Kostja märgib, et on maksnud hageja emale hageja ülalpidamiseks elatist kuni hageja 18-aastaseks saamiseni 10.aprillil 2007 1/4 oma töötasust. Kostja ei märgi, et ta oleks peale hageja täisealiseks saamist temale elatisraha andnud või teda mõnel muul moel toetanud.

KOHTUISTUNG

Hageja soovib saada elatist miinimummääras ka peale täisealiseks saamist, kuna ta õpib. 10. jaanuaril 2008 toimunud kohtuistungil ütleb kostja, et on nõus maksma hagejale elatist 500 krooni kuus. 28. veebruaril 2008 toimunud kohtuistungil ütleb kostja, et on nõus maksma elatist kuni 1000 krooni kuus. Ta ütleb, et ei ole enam töötuna arvel, kuid töökohta tal ei ole. Seda, et ta töötab, peab hageja ja kolmas isik tõendama. Tal ei ole ka haigekassa kaarti.

Hageja ema - kolmas isik esitab tõendi oma sissetulekute kohta ja hageja ülalpidamiskulude kohta koos humanitaarülikoolile makstud õppemaksu kviitungitega. Hageja esindaja esitab väljatrüki kinnistusregistrist tõendamaks, et kostjal on korter, selle kasutamisel ei ole piirangid ja sellele ei ole seatud hüpoteeke. Kostja ütleb, et ta elab selles korteris. Tal on ka auto, kuid see on vana – 1991.a. väljalase. Autoga ta käib vahel juhutöödel, see on elatisvahend. Kostja leiab, et ei ole õiglane nõuda temalt kui töötult kostjalt igakuiselt 2000 krooni kui hageja emal on suur palk. Ta ei soovi, et hageja õpib Sankt – Peterburgis. Ta sooviks, et ta õpiks Eestis. Sellepärast ta ei ole andnud hagejale ka Venemaa kodakondsust. Kostja ütleb, et tal ei ole tööd seetõttu, et ta ei valda eesti keelt. Tal on oma eriala, kus on seda vaja, kuid ta on andetu keeleõppija. Ta ei taha majahoidjana töötada.

Kolmas isik – hageja ema ütleb, et hageja ei palu elatiseks rohkemat kui miinimumi. Kostja on võimeline seda maksma, ta on terve inimene. Kostjal on suur korter, ta on võimeline seda korterit üleval pidama. Vanemate õigused ja kohustused on lapse ees võrdsed. Kolmas isik palub hageja nõude rahuldada.

3(4) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud kõigi toimiku materjalidega leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja sai 10.aprillil 2007 18-aastaseks (tl.3ja 4). Ta õpib Sankt-Peterburgi Ametiühingute humanitaarülikooli struktuurse allüksuse päevase osakonna 11. klassis, kus omandab EV haridussüsteemi õppekava mõistes üld-(kesk)haridust. Kooli lõpetamise ajaks on kooli poolt märgitud tõendil kuupäev 20.06.2008 (tl.11).

Menetlusosaliste ütlustega on tõendatud, et hageja sai kostjalt elatist kuni täisealiseks saamiseni, s.o. 10. aprillini 2007 ja peale täisealiseks saamist hageja kostjalt elatist ei ole saanud. Kõik hageja ülalpidamiskulud on tema täisealiseks saamisest alates katnud tema ema – kolmas isik J P, kes elab hagejaga koos. Hageja ajutine viibimine Sankt-Peterburgis on tingitud tema õppeasutuse asukohast.

PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seda seadusega sätestatud põhimõtet kostja tunnustab. PKS § 60 lg 2 järgi, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kostja leiab siinkohal, et lähtudes PerS § 61 lg 2-st on vanema kohustuse ulatus sõltuvuses vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Siinkohal ongi hageja arvestanud kostja varalise seisundiga paludes kohtul kostjalt välja mõista elatise miinimummääral, mis tegelikult tema vajadusi ei rahulda.

Hageja palub elatise välja mõista tagasiulatuvalt tuginedes PKS § 70 lg 2-le kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja sai täisealiseks 10. aprillil 2007 ja hagi on kohtule esitatud 24.08.07. Kohus peab võimalikuks elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt alates 10. aprillist 2007, kuna kõikide menetlusosaliste ütlustega on tõendatud, et kostja ei ole sellest ajast alates hagejale mitte mingit elatisraha andnud ega teda muul moel toetanud.

Kostja ei tööta, kuid töötuna arvel ei ole. Ta teeb juhutöid kasutades selleks oma isiklikku sõiduautot.

Kohus märgib, et vanema kohustuse ulatus elatise tasumiseks oma õppivale lapsele ei sõltu antud juhul kostja tööga kindlustatusest. Kostja ei ole toonud välja ühtegi arvestatavat põhjust, miks tal tööd ei ole. Kostja on tööjõulises eas isik. Ta ei ole kohtus dokumentaalselt tõendanud, et tal oleks peale hageja ka teisi ülalpeetavaid. Meditsiinilisi vastunäidustusi töötamiseks kostja esitanud ei ole.

Kostja poolt esitatud põhjendused töötamist takistavate asjaolude kohta on riigikeele oskuse puudumine ning tema kui spetsialisti ebasobivus olla lihttööliseks. Kohtu arvates ei ole need mõjuvateks põhjusteks vanema vabastamiseks oma kohustusest maksta täisealiseks saanud lapsele kuni õpingute lõpuni miinimumelatisest veelgi väiksemat elatist.

Kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda PKS § 61 alusel elatise maksmisest (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-52-07).

PKS § 70 lg 2 järgi elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st. rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2- 1-108-07).

Kolmanda isiku – hageja ema J P töötasu suurus (tl.42), mis on eeldatavalt kõrgem kui kostjal, ei saa kohtu arvates olla arvestatavaks asjaoluks, miks kostja oleks õigustatud maksma elatist alla miinimummäära, kuna PKS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed kohustused.

4(4)

Töövõimelises eas ja töötamiseks meditsiinilisi vastunäidustusi mitteomav isik peab oma kohustusi vanemana täitma, antud juhul hageja poolt nõutuna miinimummääral.

Samuti ei pea kohus hageja õppimise asukohta miinimumelatise väljamõistmisel oluliseks. Nagu kohtule hageja esindaja poolt esitatud tõenditest õppeja olmekuludeks (tl. 46,47) nähtub, on need kulud suuremad kui seda oleks miinimumelatise summa mõlemalt vanemalt kokku. Et puuduoleva elatise suuruse hagejale katab kolmas isik - hageja ema – siis ongi antud juhul elatise maksmise kohustuse ulatus sõltuv vanema varalisest seisundist nii nagu kostja seda ka PerS § 61 lg 2 sätet silmas pidades on soovinud.

Kui hageja ülalpidamiseks on igakuiselt vajamineva summa suurus 7625 krooni (tl.47) ja kostja katab sellest summast miinimumelatise maksmisega 2175 krooni, siis kostja emal - kolmandal isikul tuleb katta puuduolev elatise osa 5450 krooni, mis on kuus vajaminevast elatisrahast 71 %. Seega kujunebki olukord, kus elatise väljamõistmisel kohus on arvestanud Perekonnaseaduse § 61 lg 2 sättega: elatise väljamõistmisel on arvestatud kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi.

Menetluskulud

Tuginedes riigilõivuseaduse (RLS ) § 22 lg 1 p 2 riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagis ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel.

Marge Tamme kohtunik