2-07-31295/14 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-31295 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär

Kersti Särgava

Tsiviilasi M.K.´e hagi K.K.´e vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 03. märts 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M.K. ja kostja K.K. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista kostjalt K.K.´elt IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxx xx-x, Xxxxxx, hageja M.K.´e IK xxxxxxxxxx elukoht Xxxx xx, Xxxxxx, kasuks elatis alates xx. xx. xxxx. a. kuni 31. detsembrini 2006. a. üks tuhat viissada (1500.-) krooni kuus, alates 01. jaanuarist 2007. a. üks tuhat kaheksasada (1800.-) krooni kuus miinus kolm tuhat kuussada (3600.-) krooni kuni 31. detsembrini 2007. a. ja alates 01. jaanuarist 2008. a. kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis (2175.-) krooni kuus kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalka. arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Hansapangas xx. xx. xxxx a. sündinud poeg K. K.´e IK xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni xx. xx. xxxx.a. 3. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele. 4.Välja mõista kostjalt K.K.´elt IK xxxxxxxxxxx, riigilõiv

üks tuhat viissada (1500.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072369. 5. Kohtukulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

Poolte kooselust on sündinud xx. xx. xxxx. a. poeg K. K., kes elab ema juures. Alates 1998. a. elavad pooled lahus ja sellest ajast alates isa poja ülalpidamisest osa ei võta. Ema teenistus ei ole aga käesoleval ajal piisav, et üksi poega toita ja katta , mistõttu soovib ta ka isa osavõttu lapse ülalpidamisest. Kuna mõlemal vanemal on võrdne kohustus oma alaealisi lapsi ülal pidada ja kostja seda vabatahtlikult ei tee, siis on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse.

HAGEJA NÕUE

Hageja elas kostjaga koos ja sellest kooselust sündis xx. xx. xxxx. a. poeg K. K., kellele isa ei ole alates 1998. a. praktiliselt käesoleva ajani ülalpidamist andnud. Kuna elu muutub iga päevaga kallimaks ning poeg kasvab jõudsasti, siis hageja ei suuda teda enam üksi ülal pidada ja seetõttu soovib ta kostjalt lapsele elatise väljamõistmist kohtu kaudu üks aasta avalduse esitamisest tagant järele. Poeg sööb piisavalt ja ka riietest kasvab ta kiiresti välja. Nii et kulutused kasvavad ühel vanemal üle pea.

KOSTJA ARVAMUS

Kostja alul hagiga täies ulatuses nõustuda ei taha. Ta tunnistab, et xx. xx. xxxx. a. sündinud poeg K. K. on tema poeg. Ta on teadlik oma kohustustest, kuid leiab, et ka minimaalne elatis oleks praegu talle ülejõu käiv. Tema teenistus on väike ja ta on siiski vahel otse lastele raha andnud. Lõpuks ta siiski nõustub minimaalse elatisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte kooselust on xx. xx. xxxx. a. sündinud poeg K. K., kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks isa pärast 1998. a. peaaegu mingit elatist andnud ei ole. Perekonnaseaduse § 60 järgi on mõlemad vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi üleval pidama ja Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elukallidus on riigis pidevalt suurenenud, kuid samuti ka alampalk, sama tendents on täheldatav ka käesoleval ja tuleval aastal. Seetõttu on hageja poolt küsitud elatis igati põhjendatud ja kostjale see ülejõukäivaks osutuda ei saa, tuleb ainult korralikult tööd teha. Laps vajab pidevalt süüa ja riideid ning võimalusi oma annete arendamiseks, mistõttu peab isa teda piisavalt aitama ja nõutud suuruses elatist eraldi põhjendada pole vajalik. Arvestades isa intellektuaalseid ja füüsilisi võimeid, suudab ja peab ta poja ülalpidamiseks looma ka piisavad võimalused. 2007. a. on ta andnud siiski lapsele elatist 3600.- krooni ja selle võrra tuleb temalt tagantjärele väljamõistetavat elatist vähendada.

Kuna isa jättis oma kohustused unarusse, tuleb kohtukulud panna tema kanda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi.

Kohtunik: /allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE

Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik