3-07-1567/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-1567 Haldusasi Tarvastu Vallavalitsuse ja Helle Rõõmu kaebused Viljandimaa Keskkonnateenistuse 6. juuli 2007 korralduse nr 1399 „Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“ tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Põlva Peekon apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant OÜ Põlva Peekon, esindaja Karl Kask Vastustaja Tarvastu Vallavalitsus Vastustaja Helle Rõõm Vastustaja Viljandimaa Keskkonnateenistus RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2007 otsus osas, millega mõisteti Tarvastu vallalt välja 3 500 krooni OÜ Põlva Peekon kasuks menetluskulude katteks ja teha selles osas uus otsus. Välja mõista Tarvastu vallalt 14 400 (neliteist tuhat nelisada) krooni OÜ Põlva Peekon kasuks menetluskulude katteks. Välja mõista Helle Rõõmult 4 800 (neli tuhat kaheksasada) krooni OÜ Põlva Peekon kasuks menetluskulude katteks. Muus osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

2 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Põlva Peekon esitas 29.05.2006 Tarvastu Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse sooviga rekonstrueerida endale kuuluval kinnistul nimetusega Suislepa Farmid Tarvastu vallas Suislepa külas veisefarmi hooned seafarmi hooneteks. 05.06.2006 korraldusega nr 201 väljastas Tarvastu Vallavalitsus kaebajale projekteerimistingimused seafarmi projekteerimiseks endisesse Laane veisefarmi olemasolevate hoonete baasil. 06.09.2006 otsustas Tarvastu Vallavalitsus ehitusloa keskkonnamõju hindamise algatamise. Farmi rekonstrueerimise ja tegevuse keskkonnamõju hindamine viidi läbi vahemikus 2006 september – 2007 mai. Keskkonnamõju hindamist teostas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ juhtivekspert Toomas Pallo. Keskkonnamõjude hindamise aruanne esitati avalikule arutelule kaks korda ja kiideti heaks Viljandimaa Keskkonnateenistuse 06.07.2007 korraldusega nr 1399 „Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine“. 27.07.2007 esitas OÜ Põlva Peekon Tarvastu Vallavalitsusele ehitusloa taotlused üheksa ehitise osas seafarmi rajamiseks. 06.08.2007 esitas Tarvastu Vallavalitsus Viljandimaa Keskkonnateenistuse korralduse nr 1399 tühistamiseks kaebuse halduskohtusse. 07.08.2007 saabus halduskohtusse Helle Rõõmu kaebus Viljandimaa Keskkonnateenistuse korralduse nr 1399 tühistamiseks. 14.08.2007 määras halduskohtu kaasata menetlusse kolmanda isikuna OÜ Põlva Peekon. Halduskohtu 12.10.2007 määrusega liideti mõlemad kaebused ühte menetlusse. Vallavalitsus leidis, et heakskiidetud keskkonnamõju hindamise aruanne on vastuolus seadusandlusega ja ehitusloa andmisel ei saa vallavalitsus esitada aruandes toodud tingimustele täiendavaid tingimusi, mistõttu olulised asjaolud jäävad ehitusloa menetluses käsitlemata ning on tõenäoline olukorra tekkimine, kus kohalik omavalitsus peab väljastama ehitusloa ja hilisemalt kasutusloa ehitisele, mis tekitab selgelt negatiivseid keskkonnamõjusid. Seetõttu on kohalikul omavalitsusel, kui ta leiab, et heakskiidetud aruandes (ehk siduvas eelhaldusaktis) esitatud lahendused ei taga parimate lahenduste elluviimist või ei vasta seadusandlusele, oma huvide kaitseks õigus pöörduda kohtusse. H. Rõõm leidis, et ehitatavast sigalast tulenev häiring, eelkõige hais mõjutab oluliselt tema ja tema pere tervist ja omandit. Kuna keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine mõjutab oluliselt järgnevat tegevust, pidas H. Rõõm vajalikuks pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse.

2. Viljandimaa Keskkonnateenistus vastas mõlema kaebuse osas 03.09.2007 ning leidis, et kaebajatel puudub korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus. Heakskiidetud aruanne ei ole vallavalitsusele siduv, mistõttu ei ole põhjendatud ka kohtusse pöördumine. Vastustaja leidis, et kaebajate seisukohad aruande õigusvastasuse kohta on meelevaldsed ning palus jätta kaebused rahuldamata.

3. Kolmas isik OÜ Põlva Peekon palus jätta kaebused rahuldamata, leides, et kaebused on alusetud ja põhjendamatud ning kaebajatel ei ole asjas kaebeõigust.

3 HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus jättis 13.12.2007 otsusega kaebused rahuldamata ning mõistis välja Tarvastu vallalt OÜ Põlva Peekon kasuks menetluskulu 3500 krooni. Otsuse kohaselt tuleneb kaebajate kaebeõigus HKMS § 7 lg 1 esimesest lausest, mille järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlustatud haldusakt ei riku H. Rõõmu subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi ega ole olulises ja reaalses puutumuses H. Rõõmu ja Tarvastu valla huvidega. Keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmine on haldusorgani kaalutlusotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 24 lg 2 annab vallavalitsusele aluse tegevusloa andmisest keeldumiseks motiivil, et keskkonnamõju hindamise tulemuste puudulikkus ei võimalda keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestada. Taolisel juhul on sisuliselt tegemist ehitusseaduse § 24 lg 1 p 9 nimetatud olukorraga, kus oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, kaebajate puhul seoses kaebuste rahuldamata jätmisega ja vastustaja puhul seoses asjaoluga, et vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Kolmas isik taotles Tarvastu Vallavalitsuselt 43 413 krooni ja H. Rõõmult 16 160 krooni väljamõistmist. HKMS § 93 lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 92 lg 10 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus luges H. Rõõmult kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise äärmiselt ebaõiglaseks, kuna tegemist ei ole pahatahtliku kaebeõiguse kasutamisega ja jättis osundatud õiguslikul alusel kolmanda isiku menetluskulu 16 160 krooni kolmanda isiku enda kanda. Kohus luges kolmanda isiku menetluskuludest põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 3500 krooni ja mõistis selle välja Tarvastu vallalt HKMS § 92 lg 1 ja 7 alusel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. OÜ Põlva Peekon taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist menetluskulusid puudutavas osas ning apellandi menetluskulude väljamõistmist Tarvastu Vallavalitsuselt summas 43 413 krooni ja H. Rõõmult summas 16 160 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus apellandi menetluskulude küsimuse lahendamisel oluliselt rikkunud HKMS §-de 92 ja 93 norme ning samuti kohtuotsusele esitatavat põhjendamiskohustust (HKMS § 25 lg 2). Kohtuotsusest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebajad olid apellandi vastaspooled ja otsus tehti kaebajate kahjuks, apellant esitas kohtule õigeaegselt menetluskulude nimekirja, taotles kaebajatelt menetluskulude väljamõistmist ja apellandi menetluskulud olid reaalselt kantud. HKMS § 92 lg 1 ja 7 tuleneb üheselt, et kaebuse esitamisel kannab kaebaja nii vastaspoole kui vastaspoolel osa võtva kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise riski, kui kaebus on alusetu ja jääb rahuldamata. Tarvastu Vallavalitsuselt menetluskulude väljamõistmise küsimuses tuleb lähtuda esmalt HKMS § 92 lg 1 ja 7, sest vallavalitsus on nende sätete alusel kohustatud reeglina apellandi menetluskulud täielikult hüvitama. Alles seejärel saab kohus asuda kaaluma, kas tegemist on

4 vajalike ja põhjendatud menetluskuludega (HKMS § 92 lg 5). Kaalumisel tuleb lähtuda kohtuvaidluse olemusest, mahust (sh esitatud tõendite ja menetlusdokumentide maht), keerukusest, samuti sellest, kas kohtupraktikas on samasisulisi küsimusi lahendatud. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks apellandi menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse küsimust vallavalitsuse suhtes üldse kaalunud, mis omakorda kujutab HKMS § 25 lg 2 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumist ja raskendab kohtuotsuse edasikaebamist. Vallavalitsuselt välja mõistetud menetluskulude puhul kujuneb õigusteenuse tunnitasu järgmiselt: 3500 krooni : 27,08 h (õigusteenuse osutamise ajaline maht vallavalitsuse kaebuses, AB LEXTAL arve nr 2007/09/145) = 129.25 krooni (ilma käibemaksuta) ühe töötunni eest. Selline lahendus ei ole õiglane, põhjendatud ega vasta ka kõige madalamatele hindadele Eesti õigusteenuse turul. Arvestades eeltoodut, samuti kohtuvaidluse olemust (varasemat kohtupraktikat ei ole kujunenud ning üheaegselt oli tegemist keskkonnaõigusega ja ehitusja planeerimisõigusega), esitatud dokumentide ja koostatud menetlusdokumentide mahtu ning menetlusosaliste arvu, ei saa üksnes 3500 krooni väljamõistmist kuidagi pidada vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks HKMS § 93 lg 5 mõistes ning on apellandi suhtes ilmselgelt ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Kohtuotsusest ei selgu sisulised kaalutlused, miks kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks just 3500 krooni väljamõistmist. Olukorras, kus kaebus on esitatud haldusorgani enda poolt ja initsiatiivil, ei saa pidada vallavalitsuselt menetluskulude väljamõistmist ebamõistlikuks ega tema kaebeõigust ohustavaks. Ka Riigikohtu halduskolleegiumi senise praktika kohaselt ei saa menetluskulude väljamõistmist haldusorganilt pidada kaebeõigust piiravaks, sest kaebeõiguse ja menetluskulude seotust on käsitletud olukordades, kus kaebused (mis on jäänud rahuldamata) on esitatud haldusorganite vastu. Samuti tuleb arvestada, et apellant tegi omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku, et Laane farmi eeldatava keskkonnamõju hindamisega seonduv oleks selge ja probleemsed aspektid läbi arutatud. Apellant ei põhjustanud kohtuskäimist, vaid realiseeris oma seadusest tulenevaid õigusi. Asjaolu, et kohtuskäimise põhjustasid kaebajad ise, on kohus jätnud täielikult tähelepanuta. H. Rõõmult menetluskulude mitteväljamõistmisel on kohus piirdunud samuti ühelauselise formaalse põhjendusega, et H. Rõõmult on kulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, kuna tegemist ei ole pahatahtliku kaebeõiguse kasutamisega. Selline põhjendus ei vasta seadusele. Halduskohtumenetluse seadustiku asjakohased sätted ei seo menetluskulude jaotust sellega, kas kaebeõigust kasutatakse heatahtlikult (heauskselt) või pahatahtlikult (pahauskselt). Seaduse järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti H. Rõõmu kahjuks. H. Rõõm pidi kohtusse pöördumisel arvestama, et kaebuse rahuldamata jätmine võib kaasa tuua menetluskulude hüvitamise kohustuse. Kui kohus peab H. Rõõmult menetluskulude väljamõistmist „äärmiselt ebaõiglaseks“, tuleb sellist määratlemata õigusmõistet kohtuotsuses sisustada ning viidata konkreetsetele asjaoludele ja tõenditele. Selline lahendus tekitab ebavõrdse kohtlemise, sest H. Rõõmult kulude mitteväljamõistmine on ebaõiglane apellandi suhtes, kes kohtuskäimist ühelgi viisil ei põhjustanud. Samuti tekib küsimus, miks H. Rõõm kohtusse pöördus, kui vallavalitsus oli keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmise peale juba kaebuse esitanud ning H. Rõõmule oli see asjaolu teada. Kohtuotsus on ka H. Rõõmult menetluskulude mitteväljamõistmise osas põhjendamata, mis kujutab endast HKMS § 25 lg 2 ja samuti apellandi kaebeõiguse rikkumist. Apellandil on õigus teada, miks H. Rõõmult menetluskulude mitteväljamõistmine tekitab ebaõiglust, kuid menetluskulude jätmine apellandi kanda mingit ebaõiglust ei tekita. H. Rõõmu poolt kohtuskäimisega põhjustatud menetluskulude jätmine apellandi kanda on ebaõiglane ja ebamõistlik ning ei vasta seadusele. Apellant taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.

6. Tarvastu Vallavalitsus ja H. Rõõm taotlevad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist.

5 Vastuväidete kohaselt oli menetluses vastustajaks Viljandi Keskkonnateenistus, kes kõrvalist õigusabi ei kasutanud ega nõudnud ka kohtukulude hüvitamist. Kolmas isik oli kaasatud menetlusse kohtu poolt seoses tema esitatud ehitusloa taotlusega ja sellest tuleneva võimaliku huvide riivega. Kolmanda isiku suhtes ei esitanud kumbki kaebajatest ühtegi nõuet. Kolmanda isiku esindaja esitas oma arvamuse 13 lehel Tarvastu Vallavalitsuse kaebuse osas 11.09.2007 (saabus halduskohtusse 13.09.2007) ja 13 lehel H. Rõõmu kaebuse osas 12.09.2007 (saabus halduskohtusse 13.09.2007). Eelnevalt, s.o 04.09.2007, oli kolmandale isikule edastatud vastustaja seisukoht. Analüüsides kolmanda isiku arvamusi, võib leida lisaks põhjenduste samasusele vastustaja seisukohaga ka tekstilisi kattuvusi. Võrreldes omavahel kolmanda isiku esitatud arvamusi, siis suurim erinevus puudutab arvamuste punkti 3.1 – kaebeõiguse küsimus, teistes arvamuse osades on lahknevused tekstides marginaalsed. Siinkohal on oluline märkida, et kohus ei pidanud vajalikuks kaasata menetlusse kolmanda isikuna keskkonnamõju hindamise aruande koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ-t ega juhtivekspert T. Pallot, sest keskkonnamõju hindamise aruandega seonduva osas oli menetlusse juba haaratud Viljandimaa Keskkonnateenistus. Lisaks esitas kolmas isik kohtule täiendavaid tõendeid (nt asukohta kirjeldav maa-ameti koduleheküljelt kättesaadav väljavõte) ühel korral ja täpsustusi (aruande osas) ühel korral. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 92 lg 10 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kolmanda isiku esindaja väitis, et on osutanud õigusabiteenust ühe kaebusega seoses ca 27 tunni ulatuses ja teise kaebusega seoses ca 10 tunni ulatuses. H. Rõõmu kaebuse kohta saadeti arvamus OÜ Põlva Peekon poolt kohtusse pärast vallavalitsuse kaebuse kohta arvamuse esitamist ning mõlemad arvamused sisaldavad suurel määral identseid osi. Alates 12.10.2007 olid kaebused liidetud üheks haldusasjaks. Sellises mahus õigusabi osutamine, arvestades asjaolu, et isik oli kaasatud kolmanda isikuna ning keskkonnamõju hindamise heakskiidetud aruandega seonduvat esindas vastustaja Viljandimaa Keskkonnateenistus, on selgelt ülemäärane. Lisaks jõudis halduskohus järeldusele, et kohus ei saa arutada mitte keskkonnamõju hindamise aruande sisulisi külgi, vaid ainult kontrollida aruande menetluskäiku. Keskkonnamõju hindamise menetluses ei olnud osaline mitte OÜ Põlva Peekon, vaid keskkonnamõju hindamise aruande koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ja juhtivekspert T. Pallo. Seega osales OÜ Põlva Peekon keskkonnamõju hindamise menetluses samadel alustel kui iga muu asjast huvitatud isik, mitte kui keskkonnamõju hindamise ekspert. Sellest tulenevalt ei olnud pärast OÜ Põlva Peekon kaasamist põhjust eeldada, et OÜ-l Põlva Peekon on menetlusega seonduvalt vaja kasutada õigusabi. Menetluse käigus selgitati välja H. Rõõmu finantstulud. Kolmanda isiku soovitud rahasumma väljamõistmisel tekib sisuliselt olukord, kus väikest finantstulu saaval isikul ei ole võimalik kaevata haldusakte kohtusse. H. Rõõm ei ole käitunud kaebuse esitamisel pahatahtlikult. Arvestades kolmanda isiku kaasamist kohtu poolt, asjaolu, et kaebused olid sisult identsed, vastustaja poolsete kaebuste kohta käivate vastuste kättesaadavust arvamuste koostamisel ja kolmanda isiku esitatud arvamuste sisulist kattuvust, samuti asjaolu, et kaebused liideti, vastab halduskohtu otsus menetluskulude suuruse osas halduskohtumenetluse seadustikule.

7. Viljandimaa Keskkonnateenistus teatab oma kirjalikus vastuses, et ei soovi kaebusele esitada omapoolseid vastuväiteid ning palub kohtul rahuldada apellandi nõue.

6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2007 otsus kuulub tühistamisele menetluskulude väljamõistmise osas ja ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonis on kohtuotsust vaidlustatud vaid selles osas, millega halduskohus mõistis Tarvastu vallalt välja 3500 krooni OÜ Põlva Peekon kasuks menetluskulude katteks ja H. Rõõmult jättis menetluskulud OÜ Põlva Peekon kasuks välja mõistmata. Halduskohus leidis, et HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus luges H. Rõõmult kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmise äärmiselt ebaõiglaseks, kuna tegemist ei ole pahatahtliku kaebeõiguse kasutamisega ja jättis osundatud õiguslikul alusel kolmanda isiku menetluskulu tema enda kanda. Kohus luges kolmanda isiku menetluskuludest põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 3500 krooni ja mõistis selle välja Tarvastu vallalt. Haldusasjas leiduvate materjalide alusel on OÜ Põlva Peekon seoses H. Rõõmu kaebusega kasutanud õigusabi 10 tunni ja 6 minuti ulatuses maksumusega 16 160 krooni. Seoses Tarvastu Vallavalitsuse kaebusega on kasutatud õigusabi 27 tunni ja 8 minuti ulatuses maksumusega 43 413.33 krooni. Nende summade väljamõistmist on taotletud ka esitatud apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Halduskohus on õigesti leidnud, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetega selles, et kuna tegemist on analoogiliste kaebustega, siis on ka kolmanda isiku vastuväited kaebustele sisuliselt kattuvad. Seega ei saa lugeda mõistlikuks õigusabi kasutamist esitatud ulatuses. Tegemist oli ka kaebustega, mis olid liidetud ühte menetlusse. Samas, kui halduskohus rahuldas kolmanda isiku menetluskulude taotluse ainult 3500 krooni ulatuses, mis arvestades tunni hinda 1600 krooni, kataks õigusabi osutamise eest tasu natuke üle kahe tunni ulatuses, siis ei saa seda pidada mõistlikuks. Arvestades halduskohtule esitatud vastuste mahtu, ei ole võimalik asuda seisukohale, et sellist õigusabi oleks võimalik osutada kohtu poolt määratud aja jooksul. HKMS § 92 lg 10 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Halduskohus on H. Rõõmult menetluskulude mitte väljamõistmist põhjendanud ainult sellega, et tegemist ei olnud pahatahtliku kaebeõiguse kasutamisega. Sellist alust ei näe ette aga kehtiv seadusandlus. Ringkonnakohus leiab, et arvestades H. Rõõmu majanduslikku olukorda, ei ole kõikide menetluskulude väljamõistmine temalt õiglane ja menetluskulud tuleb temalt välja mõista osaliselt. Ringkonnakohus peab vajalikeks ja mõistlikeks menetluskuludeks Tarvastu Vallavalitsuse puhul õigusabi 9 tunni ulatuses, s. o 14 400 krooni ja H. Rõõmu puhul 3 tunni ulatuses, s. o 4 800 krooni ja need summad kuuluvad väljamõistmisele OÜ Põlva Peekon kasuks.

Viivi Tomson Maili Lokk

Agu Timmi