2-07-1970/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2008.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-1970 Tsiviilasi K V (P ) hagi J R `u vastu põlvnemise tuvastamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K V (xxxx elukoht: xxxx) Esindaja: R K volikirja alusel Kostja: J R (xxxx elukoht: xxxx) Esindaja: V K Mavara OÜ volikirja alusel Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada.

Tuvastada K -C P (isikukood xxxx) põlvnemine kostjast J R `ust (xxxx).

Kanda K C P (isikukood xxxx) sünniakti isana J R (xxxx).

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Saata kohtuotsus sünniakti kannete tegemiseks perekonnaseisuasutusele.

Otsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Menetluse käik: 12.01.2007.a. esitas hageja volitatud esindaja R K Viru Maakohtule hagi kostja J R `u vastu K - C P põlvnemise tuvastamiseks kostjast. Hagiavalduse kohaselt on K -C P (isikukood xxxx) sündinud xxxx.a. hageja ja kostja kooselust, milline kestis juunist 2001.a. kuni jaanuarini 2002.a. Hageja, soovib põlvnemise tuvastamist kohtus. Hageja soovib isaduse tuvastamiseks läbi viia molekulaargeneetiline ekspertiis. Hageja esindaja on hagiavalduses nõustunud kirjalik menetlusega.

Kostja on oma kirjalikus vastuses kohtule (tl. 30) avaldab kahtlust oma isaduses ja nõustub molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimisega ning soovib asja läbivaatamist kohtistungil.

Kohtu eelistung määrati toimuma 03.04.2007.a. kell. 12.45 Rakvere kohtumajas.

03.04.2007.a. kohtuistungi on pooled taotlenud edasi lükata, kuna soovivad molekulaargeneetilise ekspertiisi teostamist kohtuväliselt (tl. 46).

16.05.2007.a. on hageja esindaja esitanud maakohtule molekulaargeneetilise uuringu akti nr. xxxx. Aktis antud arvamuse kohaselt on tõenäosus, mille kohaselt saab kostja J k Ra olla K -C P bioloogiline isa 99,999997% (tl. 55). Hageja on jätkuvalt nõustunud kirjaliku menetlusega.

28.08.2007.a. määratud kohtuistungiga seoses on kostja esindaja teatanud 27.08.2007.a., et ei vaidle hagile vastu ning palub asja läbi vaadata kirjalikus menetluses (tl 72).

Kohtuistungitele 28.08.2007.a. ja 23.10.2007.a. kostja, tema ärakuulamiseks TsMS § 346 lg. 2 sätestatud alusel põlvnemise tuvastamise ning kohtukulude jaotuse osas, ilmunud ei ole. Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et soovib 164 lg. 1 kohaldamist kohtukulude osas. Hageja esindaja palub jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda (t.l. 89-90). Kohtukulu tõendamiseks on hageja esitanud riigilõivu tasumise maksekorralduse (1000 krooni).

Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 403 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul asja sisuliselt lahendada, kui pooled on avaldanud, et nad on nõus kirjaliku menetlusega. Asjas on võimalik teha sisuline otsus kirjalikus menetluses ja seda ilma kostjat kohtus isiklikult ära kuulamata.

Kostja on tsiviilasja menetluse käigus hagi õigeks võtnud. Kohtuväliselt on teostatud molekulaargeneetilise uuring (Akti nr. 070162). Aktis antud arvamuse kohaselt on tõenäosus, mille kohaselt saab kostja J R olla K -C P bioloogiline isa 99,999997 %. Eeltoodust tulenevalt tuleb tuvastada, et K -C P põlvneb kostjast. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Perekonnaseaduse (PkS) § 38 lg 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud. PkS § 42 lg. 1 kohaselt võib kohus lapse ema nõudel tuvastada tema põlvnemise isast, kes ei ole lapse emaga abielus. PkS § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PkS § 42 lg. 3 kohaselt saadetakse jõustunud kohtuotsus 10 päeva jooksul perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt TsMS § 164 lg 2 võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Hageja põhjendused menetluskulude kogu ulatuses kostja kanda jätmiseks (tl. 96-97) ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei anna alust kõrvale kalduda seaduses kehtestatud erisättest. Pooled soostusid vabatahtlikult kohtuvälise ekspertiisi tegemisega põlvnemise tuvastamiseks. Seega oli pooltel võimalik lahendada vaidlus kohtuväliselt peale põlvnemise tuvastamist, esitades selleks perekonnaseisuasutusele ühine kirjalik avaldus, et hageja kantaks isana lapse sünniakti. Pooled seda teinud ei ole. Hageja esindaja väite kohaselt ei ole õnnestunud vaidlust lahendada kompromissiga (t.l. 52). Kostja esindaja vastuse kohaselt keeldub hageja tulemast Perekonnaseisuametisse lapse sünnidokumentide vormistamiseks (tl. 84). Kohus möönab, et hageja oli sunnitud hagi esitama kohtusse, kuivõrd kostja ei olnud kindel oma isaduses, kuid peale põlvnemise tuvastamist, viimasel enam vastuväiteid ei olnud ning asja oleks saanud lahendada kohtuväliselt. Samuti on kostja oma esindaja väitel tasunud ekspertiisi eest. Neid asjaolusid arvestades on põhjendatud menetluskulude jätmine poolte endi kanda.

Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 173 lg 1, 3; 164 lg 1; 174 lg 1,2; 403, 440 ja 442.

Kohtunik

/allkiri/

M.Roots

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 12. mail 2008.a Nooremreferent

I.Golubev