3-08-511/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-511 Haldusasi

L. M., D. B. ja A. P. kaebus Harju Maakohtu registriosakonna poolt korteriühistu Kopli 86 registrisse õigusvastaste kannete tegemise ja ühistuga mitteseotud isikutele registrikaardi väljastamise kohta. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus L. M., D. B. ja A. P. halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 11 lg 4 alusel.

2. Kohus selgitab kaebajatele, et neil on õigus pöörduda käesoleva vaidluse lahendamiseks maakohtu (üldkohtu) poole, käesoleval juhul Harju Maakohtusse.

3. Saata käesoleva kohtumääruse ärakirjad ja kaebuse materjal kaebajatele posti teel. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajatel õigus 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja saamisest esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD:

14.03.2008 saabus kohtule L. M., D. B. ja A. P. kaebus Harju Maakohtu registriosakonna poolt 13.08.2005 kinnitatud kande nr 9 ja 16.11.2007 kinnitatud kande nr 11 tühistamiseks ning Harju Maakohtu registriosakonna poolt KÜ-le Kopli 86 registrikaardi väljastamise kohta alates 03.08.2004 tehtud otsuse tühistamiseks. KÜ Kopli liikmed esitasid 09.09.2004 Tallinna Linnakohtule avalduse, milles nõuti 03.08.2004 otsuse tühistamist. Tallinna Linnakohtu 06.06.2005 otsusega nr 2/25-7725/04 tunnistati KÜ Kopli 86 03.08.2004 otsused tühiseks. KÜ Kopli 86 liikmed on korduvalt pöördunud Harju Maakohtu registriosakonna poole ebaõigete registrikannete parandamiseks, kuid tulutult. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on seejuures määratletud HKMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine, kusjuures halduskohtu pädevusse ei kuulu nende avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on HKMS § 4 lõike 1 kohaselt avalikõiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Sama sätte lõike 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 596 lõike 1 kohaselt lahendatakse registriasjas avaldus kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne. TsMS § 599 annab õiguse avaldajal esitada määruskaebus kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt, samuti määruse peale, millega määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 600 lõike 1 kohaselt ei saa kande peale kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras. TsMS § 601 lõike 1 kohaselt kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Sama sätte lõike 4 kohaselt, kui kohus peab esitatud vastuväidet põhjendatuks, tühistab ta oma varasema määruse. Seega on registrikande muutmise, järelevalvemenetluse ning sellega seonduvate määruskaebuste lahendamise kord ettenähtud TsMS-s. HKMS § 11 lõike 1 punkti 2 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda.

Käesoleval juhul on kaebus esitatud Harju Maakohtu registriosakonna tegevusele, st soovitakse registriosakonna ebaõigete kannete tühistamist. Seega, kuna registrikannete tühistamist ei saa halduskohtult taotleda, saab vastavasisulise taotluse esitada TsMS § 600 alusel registrit pidavale kohtule, st Harju Maakohtule. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus selle esitajale tagastada ning selgitada, et käesoleva vaidluse lahendamine kuulub üldkohtu, käesoleval juhul Harju Maakohtu, pädevusse.

Lähtudes asjaolust, et kaebajad on juba eelnevalt pöördunud Harju Maakohtu registriosakonna poole kannete parandamiseks, selgitab kohus, et tulenevalt Kohtute seaduse § 45 lõikest 3 teostavad kinnistusosakonna, registriosakonna ja kriminaalhooldusosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor ja justiitsminister. Sama sätte teise lause kohaselt teostab kohtudirektori üle järelevalvet justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 10. aprilli 2003. a määruse nr 28 „Esimese ja teise astme kohtu üle teostatava järelevalve kord“

(kord) § 4 lõike 1 on Justiitsministeeriumi teostatava järelevalve eesmärk tagada kohtu allüksuste ja haldusdirektori tegevuse seaduslikkus ja otstarbekus. Korra § 5 lg 2 sätestab, et kohapealne järelevalve on korraline või erakorraline. Sama sätte lõike 3 kohaselt nähakse korralise järelevalve kava igal kalendriaastal ette Justiitsministeeriumi tööplaanis. Sama lõike

2. lause järgi tehakse korralise järelevalve teostamise aeg kohtu haldusdirektorile ja kohtu allüksusele teatavaks vähemalt üks nädal ette. Korra § 5 lõike 4 kohaselt teostatakse erakorralist järelevalvet justiitsministri käskkirja alusel. Sama lõike 2. lause järgi ei teata erakorralisest järelevalvest ette. Korra § 5 lõike 5 alusel annab justiitsminister erakorralise järelevalve teostamiseks korralduse, kui: 1) on teatavaks saanud kohtu allüksuse või haldusdirektori töövaldkonda reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine; 2) on esitatud kaebus kohtu allüksuse või haldusdirektori töökorralduse kohta; 3) on vaja hinnata kohtu haldusdirektori töötulemusi seoses tema katseaja lõpetamisega. Seega on kaebajatel soovi korral võimalik pöörduda taotlusega teenistusliku järelevalve teostamiseks registriosakonna tegevuse üle kohtudirektori või justiitsministri poole.

Elle Kask Kohtunik