2-07-51898/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtmisel põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

17. märts 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-51898 Tsiviilasi BAS-i hagi VB vastu 95 000 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja BAS (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Triin Marran Kostja VB(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista VB 95 000 (üheksakümmend viis tuhat) krooni BAS-i kasuks.

3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta VBkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud BAS esitas 12.12.2007 hagi VB vastu 95 000 krooni saamiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 29.06.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0700307/28tt, millest tulenevad kohustused jättis kostja täitmata. Hageja nõue moodustab kokku 95 000 krooni, millest 50 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 5 694,06 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 238,60 krooni viivis, 10 000 krooni leppetrahv, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 28 067,34 krooni kahjuhüvitis. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja esitas 02.01.2008 kohtule vastuse, milles tunnistab hagi. Kohtu põhjendused

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtul ei ole alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 1 kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. BAS-i ja VBvahel 29.06.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0700307/28tt nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS-i § 12 lg-st 1 lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le

100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja õigus nõuda leppetrahvi tasumist tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punktidest 5.3. ja 6.3. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 95 000 krooni, millest 50 000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma,

5 694,06 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 238,60 krooni viivis, 10 000 krooni leppetrahv, 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 28 067,34 krooni kahjuhüvitis. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson kohtunik