3-07-2004/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2004 Haldusasi J.T.kaebus Tartu Vangla direktori 5. oktoobri 2007 käskkirja nr 1-4/1161 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus J.T.apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

27. veebruar 2008 Menetlusosalised Apellant J.T. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.

POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Vangla direktori 05.10.2007 käskkirjaga nr 1-4/1161, võttes aluseks HMS § 4, vangistusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 4, lg 4 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 87 Tartu Vangla põhimäärus § 3 lg 2 p 7, kohaldati alates 07.10.2007 Tartu Vangla kinnipeetava J.T.suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist edaspidise vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja rikkumise ja raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ning vangla julgeoleku tagamiseks. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub üks kord kuus 20. kuupäeval.

Käskkirjast nähtuvalt on J.T.süstemaatiliselt rikkunud vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirja nõudeid (ei täida vanglaametnike seaduslikke korraldusi, on omandanud keelatud esemeid, takistanud vanglaametnike tööd, suhtlemisel vangla teenistujatega kasutanud ebatsensuurseid väljendeid). J.T.käitub väljakutsuvalt ja üleolevalt ning oma käitumisega mõjutab ta negatiivselt kaaskinnipeetavaid. J.T.suhtes on juba varasemalt kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid vaatamata sellele pole ta näidanud üles soovi käituda õiguskuulekalt (pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist 17.05.2007 on teda karistatud distsiplinaarkorras kolme korral) ning tema suhtumine õiguskorda on üleolev. Seega on J.T.näol tegemist isikuga, kes tahtlikult ja süstemaatiliselt rikub vangistust reguleerivaid õigusakte ning tema suhtes on otstarbekas kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude valikul tuleb arvesse võtta J.T.poolt toimepandud distsipliinirikkumiste iseloomu ja sagedust. J.T.omab 42 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viimane juhtum leidis aset 02.10.2007, kui kinnipeetav eiras vanglaametnike korraldust loenduse ajal püsti tõusta ja teda karistati 5-ööpäevase kartseriga. J.T.palus halduskohtul Tartu Vangla direktori eeltoodud käskkiri tühistada. Kaebuse kohaselt on karistuse määramisel toetutud valedele kaalutlustele, sest kaebajal ei ole mitte 42, vaid 32 kehtivat karistust ning kaebaja ei ole midagi sellist, mis on käskkirjas kirjas, pärast 17.05.2007 toime pannud.

2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Direktori otsus on kaalutletud ja kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud. Kaebaja näol on tegemist mitte ainult süstemaatilise, vaid ka sihiliku korrarikkujaga, kes oma negatiivse käitumisega õhutab pidevalt kaaskinnipeetavaid vanglaametnike korraldustele mitte alluma. Vaatamata tarvitusele võetud julgeolekuabinõudele jätkab kaebaja sisekorra eiramist ja distsipliinirikkumist kavatsetult. Vastustaja möönis, et kaebajal oli käskkirja väljaandmise ajaks tegelikult

38 kehtivat distsiplinaarkaristust.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 27.12.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebaja väited, et ta ei ole midagi sellist toime pannud, mille eest tema suhtes kohaldati täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, paljasõnalised ja alusetud. Kohtul puudub põhjus kahelda vastustaja vastuväidetes kaebaja seisukohtadele, sest kaebaja näol on tegemist mitte ainult süstemaatilise, vaid ka sihiliku korrarikkujaga, kes kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt jätkab sisekorra eiramist ja distsipliinirikkumist kavatsetult ning õhutab ka kaaskinnipeetavaid korraldusi eirama. Asjas ei ole oluline, kas kaebajal on 42 või 38 kehtivat distsiplinaarkaristust, sest see ei mõjuta haldusakti sisu, oluline on see, et kaebaja jätkab sisekorra eiramist ja distsipliinirikkumisi. Arvestades täiendavalt asjaolusid, et kaebaja on vangistuses viibinud pikka aega ja teda on varem korduvalt distsiplinaarkorras karistatud peamiselt vanglaametnike korraldustele mitteallumise eest, ta on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega, on Tartu Vangla direktor, otsustades kohaldada alates 07.10.2007 kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, toiminud õigesti. Käskkiri on põhjendatud ja kaalutletud, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J.T.taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse ning Tartu Vangla direktori 05.10.2007 käskkirja nr 1-4/1161 tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja käskkirjas märgitud tegusid pärast 17.05.2007, kui tema suhtes lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, toime pannud. Kohtuotsuses on märgitud valesti kaebaja distsiplinaarkaristuste arvuks 38, tegelikult on neid 32. Kaebaja ei ole õhutanud kaaskinnipeetavaid korralduste eiramisele. Kaebaja ei teinud seda ka 27.09.2007 erakorralisel ülelugemisel, kuna see polnud füüsiliselt võimalik. Sellised märkmed puuduvad kaebaja karistusloetelust. Tegemist on topeltkaristusega, kus karistatakse selle eest, et on varem karistatud.

5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole halduskohus märkinud valesti kaebaja kehtivate distsiplinaarkaristuste arvu. Nimetatud arv on võetud Tartu Vangla poolt väljastatud kaebaja isikliku toimiku alusel koostatud AKT-ist, mis oli edastatud kohtule. AKT-ist kaebaja distsiplinaarkaristuste kohta nähtub, et kaebaja on pärast 17.05.2007 distsipliini rikkunud kolmel korral. Nimetatud rikkumised on seisnenud vanglaametnike korralduste mittetäitmises. Vangistusseaduse § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid. Seega oli õiguslik alus kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks tema süstemaatiline distsipliinirikkumine. HMS § 56 lg 3 sättest lähtuvalt on lisaks süstemaatilise distsipliinirikkumise faktile välja toodud kaebaja üldist, st ka varasemat, käitumist iseloomustavad asjaolud, mis on olnud olulise tähtsusega julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel. Käskkirjas ei ole märgitud, et kaebaja on pärast 17.05.2007 omanud keelatud esemeid, takistanud vanglaametnike tööd või kasutanud vangla teenistujatega suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid. Seega ei ole käskkirjas esitatud valeandmeid. Käskkirjas on märgitud, et kaebaja on pärast 17.05.2007 rikkunud süstemaatiliselt distsipliini ja see vastab tõele. Kinnipeetava väljakutsuv käitumine ja üleolev suhtumine nii vanglasse kui õiguskorda mõjutab üldjuhul alati ka teisi kinnipeetavaid negatiivselt käituma, kui sellisele käitumisele ei järgne vanglapoolset reageeringut. Vastasel korral võib osutuda oluliselt raskendatuks distsipliini tagamine vanglas, mis seab ohtu üldise julgeoleku vanglas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27. detsembri 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonikaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles suhtes alusetu. VangS § 69 lg 1 alusel kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesolevat seadust või vangla sisekorraeeskirju, kahjustab tahtlikult oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on vägivaldne teiste isikute suhtes.

VangS § 69 lg 2 p 4 kohaselt võib täiendava julgeolekuabinõuna kasutada eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. VangS § 69 lg 4 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vangla direktor. Tartu Vangla direktori 10. veebruari 2007 käskkirjaga nr 1-4/1161 kohaldati apellandi suhtes täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise tingis see, et J.T.süstemaatiliselt rikub vangistusseadust ja vangla sisekorra nõudeid (ei täida vanglaametnike seaduslikke korraldusi, on omanud keelatuid esemeid, takistanud vanglaametnike tööd, suhtlemisel vangla teenistujatega on kasutanud ebatsensuurseid väljendeid). Ta käitub väljakutsuvalt ja üleolevalt ning oma käitumisega mõjutab negatiivselt kaaskinnipeetavaid. Pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist 17. mail 2007 on teda distsiplinaarkorras karistatud kolmel korral, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et J.T.näol on tegemist isikuga, kes tahtlikult ja süstemaatiliselt rikub vanglat reguleerivaid õigusakte ning tema suhtes on otstarbekas kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatuga, et pärast 17. mai 2007 pole apellant käskkirjas loetletud tegusid toime pannud. Apellandi poolt apellatsioonikohtule esitatud distsiplinaarkaristuste õiendi kohaselt on apellanti 5. septembril, 6. septembril ja 2. oktoobril 2007 karistatud distsiplinaarkorras vanglaametnike korralduste eiramise eest. Ringkonnakohtu arvates ei oma tähtsust asjaolu, et kohtuotsuses on märgitud distsiplinaarkaristuste arvuks 38, kuid tegelikult on neid apellandi poolt esitatud õiendi alusel

33. Igal juhul on tõendamist leidnud, et apellandi puhul on tegemist isikuga, kes sihilikult eirab vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses märgituga, et kaebajat ei ole karistatud selle eest, et ta õhutaks kaaskinnipeetavaid korralduste eiramisele. Samas võivad tema poolt toime pandud distsipliinirikkumised anda kaaskinnipeetavatele arusaama, et selline käitumine on ka nendel lubatud. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuses väidetuga, et tegemist on topeltkaristusega, kuna karistatakse selle eest, mille eest on juba karistatud. VangS § 63 toob ära distsiplinaarkaristuste loetelu. Samas täiendava julgeolekuabinõu kasutamine ei ole seotud konkreetse distsipliinirikkumisega, vaid seda kasutatakse kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirju. Apellandi poolt on tegemist just sellise kinnipeetavaga. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud käskkiri on seaduslik, küllaldaselt põhjendatud ja puuduvad alused selle tühistamiseks.

Maili Lokk

Viivi Tomson Agu Timmi