2-07-30574/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17. märts 2008. a , kirjalikus menetluses Pärnu Kuninga tänava kohtumaja kantselei kaudu Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk

Tsiviilasja number 2-07-30574 Tsiviilasi RR hagi VK ja AK vastu ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramise viisi otsustamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RR, volitatud esindaja Laura Krull; Kostja: VK; Kostja: AK Kostjate lepinguline esindaja: advokaat Alar Neiland, Advokaadibüroo AE Consult, Endla 3, Tallinn.

RESOLUTSIOON Juhindudes Perekonnaseaduse § 14, § 18´, § 19 lg.3, § 20, Täitemenetluse seadustiku § 11, § 14 lg.1, TsMS § 434, § 436 lg 1, 2, 3, § 438 lg 1 ja 2, § 439, § 632 lg 1, § 633 lg 7. Rahuldada RR hagi osaliselt. Jagada VK ja AK ühisomandisse abikaasade ühisvarana kuuluv korteriomand asukohaga MMM, Pärnu linn, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu linna jaoskonna kinnistusregistri registriosa nr. 665xxx, katastritunnus 62513:050:0420 (moodustab 474/26332 mõttelist osa elamumaast pindalaga 3812 m2, selle reaalosana eluruum nr. 46) selliselt, et jätta korteriomand VK ja AK kaasomandisse võrdsetes ½ mõttelistes osades. Jätta rahuldamata RR hagi VK ja AK vastu määrata VK täitemenetluses sissenõude pööramise viisiks VK’le korteriomandist MMM, Pärnus, kuuluva kaasomandi osa sundenampakkumine. Jätta rahuldamata RR hagi AK pangakontodel oleva rahasumma võrdsetesse osadesse jagamiseks. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud kostja VK kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse,

2-07-30574

2 (3) et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Esitatud hagiavaldus ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja VK’lt Pärnu Maakohtu 07.11.2006.a otsusega tsiviilasja nr. 2-06-28230 välja hageja RR kasuks võlgnevus summas 189 250.- krooni. Võlgnik ei asunud kohtuotsust vabatahtliult täitma, mistõttu hageja esitas 07.05.2007.a võla

189 250.- kr sissenõudmiseks avalduse täitemenetluse algatamiseks Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur Rocki Albertile. Kohtutäitur on kasutanud kõiki täitemenetluse seadustikust tulenevaid võimalusi nõude rahuldamiseks ning teinud kindlaks, et sissenõuet võlgniku lahusvara arvelt rahuldada ei õnnestu. Kohtutäituri poolt 16.07.2004.a. väljastatud teatise kohaselt kuulub võlgniku ja tema abikaasa Anary ühisomandisse korteriomand asukohaga Pärnu linn, MMM, reg. osa nr. 665xxx Lähtudes Täitemenetluse seadustiku § 14 lg.2, Perekonnaseaduse § 18’ ja § 19 lg.3 ja arvestades, et VK ei ole senini täitnud Pärnu Maakohtu 07.11.2006.a otsusest tulenevat kohustust, palub hageja jagada kostjate ühisvarasse kuuluv korteriomand võrdsetesse osadesse ja määrata kinnisvarale sissenõude pööramiseks viisiks VKle kuuluva osa sundenampakkumine, samuti jagada kostja AK pangakontodel olevate, ühisvarasse kuuluvad rahasummad võrdsetesse osadesse.

Kostjate kirjalikud vastuväited Kostja AK kirjalilkus vastuses kohtule teatas, et ei võta hagi õigeks, tunnistas, et MMM korteriomandi puhul on tegemist abielu ajal ostetud ühisvaraga, kuid palub kohaldada Perekonnaseaduse § 19 lg.2 tulenevalt poolte osade võrdsusest kõrvalekaldumist ühisvara jagamisel, kuna on kõnealuse korteriomandi omandanud emalt saadud raha ja lisaks enda poolt võetud pangalaenu eest ning leiab, et korter ei kuulu VK ühisvara hulka. Kostja AK on kahe väikese lapsega kodus. Kostja ei välista kompromissi võimalust.

Menetluse käik 09.01.2008.a istungil andis kohus pooltele aega kuni 28. jaanuarini 2008 kompromissi saavutamiseks. 04.02.2008.a saabus kostjate esindajalt täiendav vastus, milles teatasid, et kompromissi sõlmimine ei osutunud võimalikuks, kuna hageja ei nõustu korteriomandi jätmisega AK’le sõltumata kostjate poolt hagejale tasumise tingimustest. Kostjad on nõus kirjaliku menetlusega, neil ei ole esitada asjas kohtule täiendavaid tõendeid ja ei vaidle korteriomandi jagamise osas vastu. Võimalusel paluvad jätta esindajate tasud poolte endi kanda ja vähendada kostjatelt väljamõistmisele kuuluva riigilõivu suurust poole võrra. Hageja teatas 18.02.2008.a kohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega asjas. Kohus määras poolte nõusolekul, TsMS § 403 alusel lahendada asi kirjalikus menetluses. Kohtu poolt antud tähtaja jooksul kummaltki poolelt täiendavaid dokumente esitatud ei ole.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtadega ja asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ühisvara jagamise osas. PkS § 14 lg. 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. Perekonnaseaduse § 181 järgi võib sissenõudja täitemenetluses esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. PKS § 19 lg. 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks ning vastavuses sama paragrahvi lg. 3 määratakse abielu ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja

2-07-30574

3 (3) kohustustena. PkS § 20 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Kostjate V ja A K ühisomandis on abikaasade ühisvarana 12.01.2005.a AK nimele registreeritud korteriomand asukohaga MMM, Pärnus (kinnistusraamatu väljavõte tl. 7-8). Hageja on esitanud kostja VK vastu kehtiva täitedokumendi alusel sissenõude täitemenetluses kohtutäitur Rocki Alberti juures (16.07.2007.a teatis täitemenetluse kohta ja sissenõudega ühinemise otsus – tl. 5-6)) ja võlgnik VK lahusvarale ei ole õnnestunud sissenõuet pöörata.

Tervikuna, kindlaks määramata osades, võib ühist vara müüa ainult ühiste omanike nõusolekul. Hagi esitatakse mõlema abikaasa vastu, kes osalevad menetluses kaaskostjatena. Vaidlust ei ole selles, et VK lahusvarast ei piisa hageja RR kui sissenõudja nõude, milleks on Pärnu Maakohtu 07.11.2006.a otsusega VK’lt hageja kasuks välja mõistetud laenuvõlg ja viivis summas 180 000 kr ja menetluskulud, kokku sissenõude summas 189 250.- kr, rahuldamiseks. Eeltoodu tõttu on hageja on õigustatud nõudma abikaasade ühisvara jagamist. Kohus leiab, et hagi märgitud nõudes kuulub rahuldamisele ning abikaasade võrdsuse põhimõttest lähtudes tuleb korteriomand nr 665105 jagada selliselt, et mõlemale kostjale jääb kaasomandina ½ mõttelist osa korteriomandist.

Täitemenetluse seadustiku § 14 lg. 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. TMS § 3 kohaselt täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu pädevus täitemenetluses on sätestatud TMS §-s 11 ja TMS § 13 sätestab täitemenetluse abikaasa vara suhtes. Need sätted ei sisalda kohtule kohustust määrata kohtuotsuse täitmise viisina sundenampakkumist. Järelikult selle nõude osas jääb hagi rahuldamata. Vaatamata sellele, et Perekonnaseaduse § 14 lg.1 järgi muutub abikaasa pangakontole laekunud raha abikaasade ühisvaraks, ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja AK rahalised vahendid oleksid suurenenud oluliselt määral ühisvara arvelt (sh. nt ülekannetega VK-lt, mis oleks jälgitavad kohtutäiturile), vaid nii kostja kui kostjate esindaja istungil on kinnitanud, et kostja AK viibib kahe väikese lapsega kodus lapsehoolduspuhkusel ega oma olulisi sissetulekuid, millele sissenõuet pöörata (istungiprotokoll tl 36).

Seega ei saa eeldada hageja kui võlausaldaja olulist huvi mittevõlgnikust abikaasa kontolt raha saamiseks ning antud nõue jääb rahuldamata.

Menetluskuludest. TsMS § 173 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 165 lg. 1 kohaselt, kui kaaskostjad osalevad menetluses erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hagi on esitatud tulenevalt kostja VK suhtes algatatud täitemenetlusest ja selle ebaõnnestumisest kostja lahusvara arvel, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jätta tema kanda. Menetluskulude kohta võivad menetlusosalised nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest – TsMS § 174 lg.1.

Rein Pokk Kohtunik