3-07-1551/25 · 3-07-1551/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-1551 Haldusasi R.V.u kaebus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla toi- ming, millega kaebaja paigutati 1. augustil 2007. a kartserisse kandma Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkir- jaga nr 1410-dm määratud distsiplinaarkaristust Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R.V.; Vastustaja – Tallinna Vangla Asja läbivaatamise vorm Avalik kohtuistung 25. veebruar 2008. a Tallinnas Resolutsioon Jätta R.V.u kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tal- linna Ringkonnakohtule hiljemalt 16. aprillil 2008. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.V.ut on karistatud eluaegse vangistusega. Harju Maakohtu 6. septembri 2006. a määrusega kri- minaalasjas nr 06730000233 vahistati sel hetkel Murru Vanglas karistust kandnud R.V. kahtlustatuna Murru Vangla kinnipeetava I. K. tapmises kaasaaitajana. R.V. viibis seejärel erinevates kinnipida- misasutustes. Tõkend – vahistamine – tühistati alates 1. veebruarist 2007. a.

Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirjaga nr 1410-dm karistati R.V.ut kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks selle eest, et 4. septembril 2006. a kl 07.00 hoidis ta enda juures keela- tud esemeid (mobiiltelefon koos SIM-kaardi ja akulaadijaga ning nuga), mis leiti Kaitsepolitseiameti teostatud läbiotsimisel tema kambrist.

Alates 1. novembrist 2006. a kuni käesoleva ajani viibib R.V. Tallinna Vanglas. 1. augustil 2007. a paigutas Tallinna Vangla R.V.u kartserisse kandma Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirjaga nr 1410-dm määratud distsiplinaarkaristust.

2

2. R.V. esitas 2. augustil 2007. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada tema kart- serisse paigutamine õigusvastaseks. Kaebuse väidete kohaselt määrati kaebajale distsiplinaarkaristus ajal, mil ta oli vahistatu staatuses. Vastavalt VangS § 101 lõikele 3 ei täideta vahistatule määratud distsiplinaarkaristust, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaris- tuse määramisest. Seega on lubamatu pöörata karistust täitmisele 7 kuud pärast selle määramist.

3. Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata. R.V. oli vaatamata vahepealsele vahistamisele kinnipeetav, kelle suhtes kohaldatakse VangS § 65 lõiget 6, mille kohaselt distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määra- misest

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tõlgendas 3. augusti 2007. a esialgse õiguskaitse määruses R.V.u kaebust vastavalt selle eesmärgile ja leidis, et sõnastuse järgi tuvastamiskaebus on tegelikult käsitatav kaebusena kartserisse paigutamise keelamiseks Tallinna Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirja nr 1410-dm alu- sel (keelamiskaebus). Seda kinnitas asjaolu, et kaebaja oli esitanud taotluse esialgse õiguskaitse kor- ras keelata tema kartserisse paigutamine. Nähtuvalt õiendist kartserisse panemise kohta (tlk 121) viibis R.V. kartseris 1. augustist 2007. a kuni 16. augustini 2007. a. Seega on käesolevaks ajaks muu- tunud keelamiskaebus ainetuks ning 25. veebruaril 2008. a toimunud kohtuistungil kinnitaski kaeba- ja, et soovib jääda tuvastamisnõude juurde, et esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Kohus menetleb tuvastamiskaebust, arvestades kaebuse nõude tõlgendamisel menetluse käigus muutunud asjaolusid ja kaebuse esitaja tahet. Kohus leiab, et kaebajal on põhjendatud huvi tuvastada, kas tema paigutami- ne kartserisse oli õiguspärane või mitte (HKMS § 7 lg 1 ls 2).

5. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

6. R.V. väidab ebaõigesti, et Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirja nr 1410-dm ei tohtinud täitmisele pöörata hiljem kui üks kuu pärast karistuse määramist. VangS § 101 lõikest 3 tulenev ühekuuline tähtaeg on vahistatu suhtes kehtiv erand VangS § 65 lõikest 6 sätestatud reeglist, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kahek- sa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Nähtuvalt Tallinna Vangla 29. detsembri 2006. a käskkirjast nr 1410-dm määrati distsiplinaarkaristus R.V.ule kui kinnipeetavale. Vangla toi- mis õigesti, vaatamata asjaolule, et käskkirja andmise ajal kehtis Harju Maakohtu 6. septembri 2006. a määrus kriminaalasjas nr 06730000233 R.V.u vahistamise kohta. R.V. kandis vahistamise hetkel talle karistuseks mõistetud eluaegset vabadusekaotust. Harju Maakohtu 6. septembri 2006. a määru- sega kriminaalasjas nr 06730000233, mis jäeti muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 19. septembri 2006. a määrusega, vahistati R.V. kahtlustatuna vanglas toimepandud raskes isikuvastases kuriteos. Määrustes leiti, et eeluurimise huvides tuleb R.V. üle viia rangemale kinnipidamisrežiimile, sest isik võib toime panna uusi kuritegusid. Halduskohus on seisukohal, et vanglas vangistust kandva süüdi- mõistetu (s.o kinnipeetava) vahistamine ei katkesta iseenesest karistuse kandmist süüdimõistva koh- tuotsuse alusel. Kinnipeetava vahistamine ei vabasta täitevvõimu ega süüdimõistetut kohustusest täita kohtuotsust, millega mõisteti isikule vabadusekaotus (s.o kinnipeetava režiimil). Süüdimõistetu vahistamise korral on tegemist kinnipeetavaga, kes on üle viidud rangemale kinnipidamisrežiimile ning kelle suhtes laienevad kinnipeetava kohta käivad vangistusseaduse sätted, kui vahistatu kohta käivad sätted ei näinud ette rohkem piiranguid. Vahistatu, kes pole veel süüdi mõistetud, suhtes keh- tivad soodustused ja leebemad sätted kinnipeetavale ei laiene. Üldjuhul kehtivad tavalisele vahistatu- le tõepoolest VangS § 101 lõikest 3 tulenevalt soodsamad distsiplinaarmenetluse tingimused kui kin-

3 nipeetava suhtes. Kohtu arvates oli aga kinnipeetav R.V.u vahistamise eesmärk karmistada, mitte leevendada tema kinnipidamisrežiimi ega anda soodustusi võrreldes kinnipeetava suhtes kehtiva re- žiimiga. Järelikult oli R.V.u suhtes Murru Vangla direktori 29. detsembri 2006. a käskkirja nr 1410- dm täitmisele pööramisel kohaldatav VangS § 65 lõikest 6 tulenev kaheksakuuline tähtaeg, mis pol- nud 1. augustiks 2007. a veel möödunud.

Kohus märgib, et ka käesolevas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 29. augusti 2007. a määruses leiti, et kinnipeetava vahistamine uue kahtlustuse järgi ei katkesta karistuse kandmist süüdimõistva kohtuotsuse alusel ning vahistamise korral kohalduvad süüdimõistetule määratud distsiplinaarkaris- tuse täideviimisele kinnipeetava distsiplinaarset mõjutamist käsitlevad VangS sätted (§-d 63-65.1). Seega ei oma tähendust asjaolu, et distsiplinaarkaristus määrati kaebajale ajal, mil tema suhtes oli kohaldatud tõkendina vahistamine kahtlustatuna vanglas toimepandud raskes isikuvastases kuriteos. Vahistatud kinnipeetava õiguslikku seisundit on samamoodi sisustatud ka Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2007. a jõustunud otsuses nr 3-07-109 (L. P. kaebus).

7. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava paigutamine kartserisse seaduses sätestatud maksimumtäht- aja lõpus ei pruugi alati olla õiguspärane. VangS § 65 lg 1 kohaselt pööratakse üldjuhul distsiplinaar- karistus täitmisele kohe. Samas ei ole käesolevas haldusasjas tuvastatud asjaolusid, mis annaksid alust pidada õigusvastaseks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist ca 7 kuud pärast selle määra- mist. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et ta ei saa väita ega tõendada, et vangla venitas tahtli- kult karistuse täitmisele pööramisega. Ei ole tuvastatud, et R.V. pidas viivitust karistuse täitmisele pööramisel õigusvastaseks ja taotles enda kohest kartserisse paigutamist VangS § 65 lg 1 alusel. Vangla esindaja põhistas kohtuistungil, mis tingis karistuse hilisema täitmisele pööramise (esialgu remont vangla kartserites, hiljem samaaegselt selliste isikute kartseris viibimine, kellega R.V.ul ei tohtinud käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu olla kontakte, õigusliku hinnangu kujundamise vaja- dus vahistatud kinnipeetava suhtes kehtiva vangistusrežiimi osas, kartserikambrite üldine hõivatus jne). Kartserisse paigutamise viibimine nendel asjaoludel pole ilmselgelt ebamõistlik ega saa kohtu arvates rikkuda R.V.u subjektiivseid õigusi.

Villem Lapimaa