2-06-12075/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-06-12075 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2008, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Iko Nõmm Tsiviilasi I.L (Laas) hagi A.S vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 25.06.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 28.02.2008, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.L, esindaja Kalev Aavik Kostja A.S, esindaja Martina Proosa

RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 25.06.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Jätta esimese astme kohtu menetluskulud 1/5 osas hageja ja 4/5 osas kostja kanda ning apellatsioonikohtu menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 1. I.L ja A.S kooselust on xx.xx.xxxx sündinud A. O. S, kes pärast poolte kooselu katkemist 2002.a jäi elama hageja juurde. 2. 17.05.2006 esitas I.L kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista elatise lapse ülalpidamiseks igakuiselt 7247 krooni ja elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt ühe aasta eest 64 267 krooni. Menetluse käigus hageja vähendas nõuet ja palus kostjalt elatisena välja mõista igakuiselt 5239 krooni ja tagasiulatuvalt 44 990 krooni. Hagi põhjendustel on kostja alates poolte kooselu lõppemisest osalenud lapse ülalpidamises minimaalselt. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet lapsele tehtavate kulutuste osas ja ta esitas täpse ülevaate koos kuludokumentidega keskmiselt lapsele tehtavatest kuludest kuus. Hageja leidis, et lapsele tehtavad kulud on igakuiselt keskmiselt 8 174 krooni, millest vanemate võrdse kohustuste täitmise korral oleks kostja osaks 4087 krooni. Hageja palus arvestada tulumaksuseaduse § 19 lg 1 ja mõista kostjalt välja igakuine elatis 5239 krooni. Hageja nõustus, et kostja on tasunud hagiavaldusele eelneva aasta jooksul lapsega seotud kulutusi keskmiselt 442 krooni kuus. Arvestades seda, et enne kooli minekut olid lapsele tehtavad kulud 20% väiksemad, palus hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse hagiavalduse esitamisele eelneva aasta eest igakuiselt 3749,20 krooni, kokku 44 990,40 krooni.

2

Kostja vastuväited 3. Kostja hagi ei tunnistanud ja ta kinnitas, et on valmis võtma lapse enda juurde ja kandma kõik lapsega seotud kulud. Kostja kinnitas, et ta on osalenud ka enne hagi esitamist lapse ülalpidamises ja teinud kulutusi lapsele keskmiselt 3000 krooni kuus. Kostja on taganud lapsele elamispinna, kandnud kõik lapse elamiskulud ajal, kui laps viibis tema juures, veetnud lapsega koos aega. Kostja teatas, et poolte kooselu lõppemisel sai hageja endale kostja lahusvaraks olnud korteri, kusjuures kostja tasus korteri laenujäägi. Vastavalt poolte suulisele kokkuleppele pidi nimetatud korter katma lapse ülalpidamiskulud. Seetõttu ei ole kostja ka elatist senini hagejale rahas tasunud. Kostja vaidles vastu ka hageja poolt kirjeldatud lapse kuludele. Kostja esitas omapoolse võimalike kulude arvestuse, mille kohaselt oleks põhjendatud kulud lapsele 4149,50 krooni, millest tuleb maha arvestada saadavad lasteja muud toetused. Seega oleks ülalpidamiskulud tegelikkuses vaid 3812 krooni kuus. Kostja leidis, et ei ole põhjendatud tulumaksu lisamine.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused 4. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatisena 4618,60 krooni alates hagi esitamisest. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist ühe aasta eest 39 034 krooni. Menetluskulud jättis kohus 1/5 osas hageja kanda ja 4/5 osas kostja kanda. 5. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanemate varalist seisundit hindas kohus võrdseks. Kohus tuvastas, et põhjendatud kulud lapsele moodustasid 7205 krooni, millest kummagi vanema osaks ülalpidamiskulude kandmisel on 3602,50 krooni ning arvestades tulumaksuga, mõistis alates hagi esitamisest 17.05.2006 kostjalt välja 4618,60 krooni. 6. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta ülalpidamiskohust piisavalt ei täitnud. 7. Kohus leidis, et arvestada ei saa kostja väidet, et hageja poolt kostjalt korteri omandamist tuleks arvestada elatise kohustuste täitmisena. Hageja leidis, et nimetatud tehingut ei saa siduda elatise maksmise kohustusega. Vastavalt PKS § 72 lg-le 1 ei kuulu elatis tasaarvestamisele võlgniku vastuhagi katteks. Kostja selgitustest selgus, et kostjal võis olla nõue hageja vastu viimase poolt korteri omandamisel säästetud vara väljanõudmiseks. Nimetatud nõue ei ole aga elatise nõudega tasaarvestatav. 8. Lähtudes eelpool toodud elatise suurusest ja hageja poolt välja toodud asjaoludest: enne kooli olid lapse vajadused umbes 20% väiksemad ja et kostja täitis nimetatud perioodil oma kohustust keskmiselt 442 krooni ulatuses, on hagi esitamisele eelnenud perioodil elatise suuruseks ühes kuus 3252,90 krooni. Ühe aasta võlgnevuseks on seega 39 034,55 krooni. Kohus leidis, et arvestades hagi rahuldamise ulatust umbes 80%, tuleb kohtukulud jagada järgmiselt: hageja kanda jäävad menetluskulud 1/5 ulatuses ja kostja kanda jäävad menetluskulud 4/5 ulatuses.

Apellatsioonkaebuse põhjendused 9. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 25.06.2007 otsuse osaliselt tagasiulatuvalt enne hagi esitamist väljamõistetud elatise ning kohtukulude jaotuse osas, sest maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning oluliselt rikkunud menetlusnorme. 10. Maakohus on rikkunud PKS § 70 lg-t 2, jättes arvestamata PKS § 61 lg 6 p-s 3 sätestatud mõjuvad põhjused. Arvestatud ei ole asjaolu, et kuni 2005.a sügiseni viibis laps regulaarselt

3 (ca 3 päeval nädalas) kostja juures ning juba üksnes see asjaolu tõendab, et sel ajal kandis kostja ka lapsega seotud kulusid - kulud söögile, transpordile, meelelahutusele jms. Selles, et laps viibis tihti ka kostja juures, ei ole poolte vahel olulises osas vaidlust. 11. Maakohus on jätnud täielikult arvestamata asjaolu, et hageja ja kostja elavad lahus 2002 suvest ning hageja esitas esmakordselt konkreetse nõude igakuise elatise tasumiseks alles 2006.a kevadel. Hageja ei ole põhjendanud ning kohus ei ole ka välja selgitanud, miks ei esitanud hageja hagi elatise väljamõistmiseks varem. Asjaolu, et hageja ei ole esitanud elatisehagi varem, on mõjuv põhjus jätta käesolevas asjas PKS § 70 lg 2 kohaldamata ning hageja nõue elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus on jätnud arvestamata asjaolu, et hageja ei ole võimaldanud kostjal lapsega alates 2005 sügisest piisavalt suhelda, leides selleks kõikvõimalikke ettekäändeid. Seega on hageja ise välistanud võimaluse ülalpidamiskulusid kanda. Mõjuvaks põhjuseks PKS § 61 lg 6 p 3 järgi on asjaolu, et kostja jättis hagejale nende suhte lõppemisel tema omandis oleva korteri Tallinnas, x. Kohus leidis hoopis, et käesoleval juhul on tegemist vastuhagiga, mille osas on tasaarvestuse tegemine keelatud. Kostja leiab, et korteri jätmine hagejale lapse elupaigana kujutab endast lapse eluasemekulude katmist. Seega kostja ei esitanud vastuhagi, vaid täitis lapse ülalpidamiskohustust lapse eluasemekulude kandmisega. 12. Maakohus jaotas menetluskulud selliselt, et kostja kannab 4/5 ja hageja 1/5 menetluskuludest. Kohus põhjendas sellist jaotust hagi rahuldamise ulatusega, kohtu arvates rahuldati 80% hagist. Kostja leiab, et selline järeldus ei ole õige. Hageja esitatud hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt elatise väljamõistmist summas 7247 krooni kuus ja tagantjärele ühe aasta eest summas 64267 krooni. Maakohtu otsusega mõisteti kostjalt välja elatis summas 4618,60 krooni kuus ning tagantjärele 39 034 krooni ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Asjaolu, et hageja muutis kohtumenetluse käigus enda nõuet, ei oma üldse tähtsust. Hagi muutmine toimus alles 02.04.2007, st vahetult enne kohtuistungit ja alles seejärel, kui kostja nõudis hagejalt kõigi kuludokumentide esitamist ning kohus andis tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. On ilmne, et täiendavate tõendite kogumise käigus mõistis hageja ka ise, et tema nõue on alusetu. Lähtudes kohtu määratud põhimõttest jaotada kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldamise jaotusega, tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et kostja kannab 62% menetluskuludest ja hageja 38% menetluskuludest. Apellatsioonkaebuse rahuldamise korral ei ole aga põhjendatud kohtukulude jaotamine sõltuvalt hagi rahuldamise ulatusest, vaid sellisel juhul peaksid pooled kandma enda menetluskulud.

Vastus apellatsioonkaebusele 13. Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 14. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuiselt 4618,60 krooni alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist 17.05 2005 kuni 16.05.2006 igakuiselt 3252,90 krooni, s.t võlgnevuse kokku 39 034,55 krooni. 15. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste esindajate seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

4 otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 16. Elatise väljamõistmise kord on sätestatud PKS § 70 lg-s 1, mille kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. 17. Maakohus on õigesti leidnud, et elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist on alust ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Sellise seisukoha on Riigikohus avaldanud 12.12.2007 otsuse 3-2-1-119-07 p-s 13. Hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud on kohus tuvastanud ja hageja oma nõuet tõendanud, mistõttu nõude osaline rahuldamine on kooskõlas esitatud tõenditega. Samuti puuduvad PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolud elatise suuruse vähendamiseks. Vaid PKS § 61 lg-s 6 sätestatud asjaolude esinemisel ei saa kohus kostjalt elatist välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist (Riigikohtu 30.05.2007 lahend 3-2-1-57-07 p 12). 18. Maakohus on otsuses õigesti märkinud, et lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei saa lugeda kostja poolt hagejale korteri jätmist, sest ülalpidamiskohustust ei saa tasaarvestada kostja poolt väidetud viisil. Samas on kohus kostja väidet käsitlenud vastuhagina, mida tuleb pidada sõnaliseks eksimuseks, mis ei muuda kohtu väljendatud seisukohta sisuliselt ega anna kostjale alust pidada lapse ülalpidamiskohustust täidetuks. Kostja väited selle kohta, et hageja ei võimalda tal piisavalt suhelda lapsega, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. 19. Menetluskulud on kohus jaotanud vastavalt TsMS § 163 lg-le 1. Hagejal on õigus menetluse kestel oma nõuet suurendada või vähendada (TsMS § 206 lg 1) ja siis lähtub kohus asja arutamisel juba muudetud nõudest. Kohtukulude jaotus oli seaduslik, tulenevalt menetletud nõudest ja selle rahuldatud osast.

U.Loonurm A.Tänav I.Nõmm