3-07-2632/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2008.a Tallinn Haldusasja number 3-07-2632 Haldusasi M.P. kaebus Tallinna Vangla direktori 01.08.2007.a käskkirja nr 668-d ja 26.11.2007.a käskkirja nr 1279-d tühistamiseks RESOLUTSIOON Rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Vangla direktori 01.08.2007.a käskkiri nr 668-d ja 26.11.2007.a käskkiri nr 1279-d. Mõista välja Tallinna Vanglalt 80 EEK M.P.i kasuks, so kaebaja tasutud riigilõiv. Tallinna Vanglal hüvitada kaebajale tasutud riigilõiv 80 EEK kaebaja isikukontole kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. (Tähtaja arvutamisel tuleb arvestada alates 01.01.2006.a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 62 lõikes 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 137 lg 2 sätestatut.)

KAEBUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M.P. palub tühistada Tallinna Vangla direktori 01.08.2007.a käskkirja nr 668-d ja 26.11.2007.a käskkirja nr 1279-d põhjusel, et kaebaja ei ole eiranud 24.07.2007.a vanglaametniku korraldust ilmuda hommikusöögile ning 26.11.2007.a käskkiri on antud olulise menetlusnormi rikkumisega; lisaks oli tehtud karistuse määramisel oluline sisuline viga. Nimelt on teda karistatud Tallinna Vangla direktori 01.08.2007.a käskkirjaga nr 668-d noomitusega 24.07.2007.a hommikusöögile mitte ilmumise eest. Tallinna Vangla direktori 26.11.2007.a käskkirjaga nr 1279-d muudeti 01.08.2007.a käskkirja nr 668-d kaalutluse osa viisil, mille kohaselt raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus jättis kaebuse oma 04.01.2008.a määrusega käiguta ning palus täpsustada kaebuse nõudeid ning tasuda kaebuselt riigilõiv.

10.01.2008.a saabus kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta.

11.01.2008.a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

Tallinna Vangla direktori 01.08.2007.a käskkiri nr 668-d ja 26.11.2007.a käskkiri nr 1279-d kuuluvad tühistamisele.

24.07.2007.a hommikul ei kuulnud kaebaja märguande kella, mistõttu magas ajal, mil pidi hommikusöögile ilmuma. Samal hommikul paluti temal kirjutada juhtumi kohta seletuskiri. Selles ta põhjendas hommikusöögile mitteilmumist asjaoluga, et ei kuulnud märguande kella. Hiljem sai teada teistelt isikutelt, et märguande kell hommikusöögiks oli liialt lühike. Seda ei kuulnud lisaks temale veel 17 kinnipeetavat. Kaebaja magamise ajal hiilis salaja kambrisse vanglaametnik, kes kirjutas ülesse kinnipeetavate nimed, kes ei olnud ülesse ärganud, sealhulgas siis ka kaebuse esitaja nime. Valvur oleks pidanud teda äratama, kuid ei teinud seda, mistõttu rikkus valvur oma ametikohustusi. Kaebajale määrati karistusena noomitus hommikusöögile mitte ilmumise eest. Esialgset käskkirja muudeti 26.11.2007.a, so ajal, mil oli möödunud enam kui 1 kuu rikkumisest teada saamisest. Seega on kaebaja arvates vangla rikkunud Vangistusseaduse (VangS) § 64 lõikes 41 sätestatut ning karistus on määratud ületades 1-kuulist tähtaega. Karistust ei saa määrata mitme käskkirjaga. 26.11.2007.a esialgse käskkirja muutmisel kaalutluse osas märgitakse muudatusena, et raskendavad asjaolud puuduvad. Samas ei muudetud määratud karistust. Kaebaja on seisukohal, et faktiliste asjaolude muutmisel oleks pidanud ka karistuse raskusaste muutuma, kuid vangla jättis selle tähelepanuta.

Tallinna Vangla 01.08.2007.a käskkiri nr 668-d kuulub tühistamisele põhjusel, et kaebaja ei rikkunud vanglaametniku korraldust mitte ilmuda 24.07.2007.a hommikusöögile. Tallinna Vangla direktori 26.11.2007.a käskkiri nr 1279-d kuulub tühistamisele põhjusel, et vangla on muutnud esialgset käskkirja selleks seaduses sätestatud tähtaega ületades ning faktiliste asjaolude muutmisel otsuse sisu muutmata jätmise tõttu.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

M.P.´it karistati Tallinna Vangla direktori 01.08.2007.a käskkirjaga nr 668-d ja määrati karistuseks noomitus. M.P.i poolt toime pandud distsipliinirikkumine seisnes selles, et 24.07.2007.a kell 06.55 ei täitnud ta vanglaametniku seaduslikku korraldust minna sööklasse hommikusööki sööma, vaid ta magas kambris nr 35 oma voodis edasi. Nimetatud intsidendi kohta koostas 24.07.2007.a ettekande valvur Ždan Ivanov.

VangS § 67 lg 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla direktori 05.07.2007.a käskkirja nr 28 „Tallinna Vangla kodukord“ punkt 4.2 sätestab kinnipeetava päevakava tööpäevadel. Sellest lähtuvalt toimub kinnipeetavate toitlustamine sektsioonide kaupa graafiku alusel ajavahemikus kell 06.10-07.25. Vangistusosakonna inspektor-kontaktisiku Margus Murašin´i õiendist nähtub, et nimetatud hommikul andis vanglaametnik hommikusöögi helisignaali kaks korda. Samuti selgub kahe salvestatud video põhjal III sektsiooni koridoris toimunud sündmustest 24.07.2007.a ajavahemikus kell 6.38-6.44 ning 6.37-6.56, et esimesel korral andis vanglaametnik helisignaali umbes kahe sekundi vältel, teisel korral kestis see umbes 7-8 sekundit. Õiendisse on märgitud, et kambrist nr 35 läks hommikusööki sööma J. M., millest võib eeldada, et J. M. kuulis hommikusöögi helisignaali. Tallinna Vangla ei nõustu ka väitega, et kaebaja ei kuulnud helisignaali põhjusel, et kell ja tema kamber asuvad sektsioonikoridori erinevates otsades. Eelnevatel hommikutel ei ole see kaebajale hommikuse ärkamise ajal probleemiks olnud.

Tõendatud ei ole kaebaja väide, et valvur hiilis kambrisse nr 35 salaja. Vastustaja viitab Tallinna Vangla kodukorra p 4.12, mille alusel antakse äratuse, öörahu, rivistuse ja toitlustamise aja märguanne helisignaaliga või vahetult vanglaametniku poolt. Seega ei ole vanglaametnik kohustatud kinnipeetavat äratama isiklikult, vaid ta võib seda teha helisignaaliga.

Tallinna Vangla direktori 01.08.2007.a käskkirjaga nr 668-d M.P.´ile karistuse määramisel arvestati raskendava asjaoluna kinnipeetava ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Hiljem selgus, et varasem distsiplinaarkaristus jäi kinnipeetavale tähtaegselt teatavaks tegemata, mistõttu muutus formaalselt õigustühiseks. Sellest tulenevalt muudeti Tallinna Vangla direktori 26.11.2007.a käskkirjaga nr 1279-d käskkirja nr 668-d kaalutluste ja otsuse osas, kuid M.P.´i karistus jäi muutmata.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 59 võib haldusorgan parandada seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. HMS § 59 ja justiitsministri 06.12.2001.a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel muudeti Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 668-d Tallinna Vangla direktori käskkirjaga nr 1279-d. Parandused tehti käskkirja kaalutluste osas, kuid otsuse osas jäi karistus muutmata.

VangS § 64 lg 41 kohaselt võib määrata distsiplinaarkaristuse kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. M.P. pani distsipliinirikkumise toime 24.07.2007.a ning selle eest on talle tehtud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri nr 668-d 01.08.2007.a ning kinnipeetavat on käskkirjaga tutvustatud 03.08.2007.a. Seega on Tallinna Vangla kinni pidanud seaduses kehtestatud tähtaegadest.

Vastustaja on seisukohal, et M.P.’i kaebus tuleks jätta rahuldamata, kuna vaidlustatavad käskkirjad on õiguspärased. Samuti annab vastustaja teada, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus uurinud toimikusse esitatud materjale leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

1. VangS § 63 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada

distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni

45 ööpäevaks. Distsiplinaarkaristuse määramine ja valik on vangladirektori kaalutlusõiguse (diskretsiooni) teostamine, milles ta peab arvesse võtma teo toimepanija süüd ning muid olulisi asjaolusid. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise kaalutlusotsustuse otstarbekust, kuid kohus saab kontrollida, kas menetlus kulges vastavuses õigusnormidega ning kas kaebaja väited annavad aluse lugeda haldusakt õigusvastaseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 19 lg

6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajale süüks pandud tegu on tõendamist leidnud ning kas karistuse määramisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ning karistuse määramise korda.

2. Kaebajat karistati Tallinna Vangla direktori 01.08.2007.a käskkirjaga nr 668-d ja määrati karistuseks noomitus, kuna kaebaja 24.07.2007.a kell 06.55 ei täitnud vanglaametniku seaduslikku korraldust minna sööklasse hommikusööki sööma, vaid magas talle määratud kambris nr 35 oma voodis edasi. Tallinna Vangla direktori 01.08.2007 käskkirjaga nr 668-d M.P.´ile karistuse määramisel arvestati raskendava asjaoluna kinnipeetava ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Hiljem selgus, et varasem distsiplinaarkaristus jäi kinnipeetavale tähtaegselt teatavaks tegemata, mistõttu muutus formaalselt õigustühiseks. Sellest tulenevalt muudeti Tallinna Vangla direktori 26.11.2007.a käskkirjaga nr 1279-d käskkirja nr 668-d kaalutluste ja otsuse osas, kuid M.P.´i karistus jäi muutmata. Kaebaja leiab, et sellega rikuti nii distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega, kui ka on seisukohal, et vaidlusaluse käskkirja andmise alused ei ole õiged. Materjalidest nähtub, et sündmus toimus 24.07.2007.a ja karistus määrati algselt 01.08.2007.a käskkirjaga nr 668-d, mis tehti kaebajale teatavaks allkirja vastu 03.08.2007.a. Nimetatud käskkirja muudeti 26.11.2007.a käskkirjaga nr 1279-d, mida tutvustati kaebajale allkirja vastu 29.11.2007.a.

VangS § 64 lg 41 kohaselt võib määrata distsiplinaarkaristuse kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Kuna vastustaja muutis esmast käskkirja ajal, mil karistuse määramise tähtaeg oli möödas, siis on karistus määratud ületades ühekuulist karistuse määramise tähtaega.

Vastustaja seisukohaga, et käskkirja muutmist võimaldavad HMS § 59 ja justiitsministri 06.12.01.a määruse nr 92 "Tallinna Vangla põhimäärus" § 3 lg 2 p 7 sätted, kohus ei nõustu. Distsiplinaarmenetluse läbiviimist reguleerib VangS § 64 ja Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 97-99. Kui VangS § 64 lg 41 kinnitab, et karistuse võib määrata mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamisest ja kohtule esitatud distsiplinaarasja materjalidest nähtub, et vangla direktor sai rikkumisest teada sündmusele järgneval päeval, siis tuli karistuse määramisel järgida ühekuulist tähtaega.

Seadus ei näe ette, et karistust saaks määrata mitme käskkirjaga. Seega antud juhul leiab kohus, et karistus suudeti kõiki asjaolusid kaaludes määrata mitte karistustähtaja piires, vaid ületades seaduses märgitud tähtaega. Vastustaja on esitatud tõenditega kinnitanud, et esmane käskkiri tuli tühistada, kuna kaalutluste osas oli valesti märgitud, et raskendavaks asjaoluks on see, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Teise käskkirja andis vastustaja välja ajaks, mil seaduses märgitud karistamise tähtaeg oli ületatud, kuid see on VangS § 64 lg 41 kohaselt keelatud.

Mingil juhul ei anna direktorile õigust määrata karistust tähtaega ületades HMS § 59 või vangla kinnitatud põhimäärus. Põhimäärus kohustab vastupidiselt direktorit andma käskkirju ja määrama karistusi kooskõlas kehtiva seadusega. HMS § 59 märgib ära, et haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata võib ära parandada haldusakti kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu, kuid antud juhul oli tehtud karistuse määramisel sisuline viga. Kui vangla ei oleks eksinud arvestuse pidamisel karistatuse üle, siis ei oleks ta määranud karistust valesti ja puudunuks vajadus esialgset käskkirja muuta.

Muudeti 01.08.2007.a käskkirja nr 668-d osa “Kaalutlused" ja asendati lause „Raskendava asjaoluna arvestan, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust" sõnadega „Raskendavad asjaolud puuduvad." Seega, kui tegelikult raskendav asjaolu puudus, faktilised alusandmed olid märgitud valesti, siis valeandmete selline parandamine tähendas, et lõplik karistus suudeti määrata asjakohase VangS § 64 lg 41 märgitud tähtaega ületades. Ühtlasi tuleb nõustuda kaebaja väitega, et karistuse määramisel olid esialgsed kaalutlused eeltoodud põhjusel valed.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et vastustaja oli karistuse määramisel võtnud aluseks ebaõiged andmed ja tehtud on oluline menetlusviga.

Seega rikuti karistuse määramise nõudeid ja kohus rahuldab kaebuse ülalmärgitud põhjustel. Kuna kohus tuvastas VangS § 64 lg 41 rikkumise, siis ei pea kohus vajalikuks kontrollida teisi kaebuse väiteid. Nendel põhjustel tuleb tühistada nii Tallinna Vangla direktori 01.08.2007.a käskkiri nr 668-d, kui ka Tallinna Vangla direktori 26.11.2007.a käskkiri nr 1279-d.

3. HKMS § 92 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja eest tasus riigilõivu 80 EEK I.O. 09.01.2007.a. (tlk 16). Kuna kohus rahuldab kaebuse, siis kuulub vastustajalt välja mõistmisele kaebaja kantud kohtukuluna tasutud riigilõivu summa 80 EEK. Seega tuleb Tallinna Vanglal hüvitada kaebajale tasutud riigilõiv 80 EEK kaebaja isikukontole kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul.

Karin Kalmiste Kohtunik