2-07-37365/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine

13. märts 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-37365 AS EMT versus Leino Pelt, hagi võlgnevuse 4898,60 krooni saamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja AS EMT (registrikood 10096159; Valge 16, 19095) Hageja esindaja Marlen Šarton Kostja Leino Pelt (isikukood xxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxxxx) Asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Leino Peldilt põhivõlgnevus 2449 krooni 80 senti ja viivis 2448 krooni 80 senti AS EMT kasuks.

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Leino Peldilt 750 krooni menetluskulu AS EMT kasuks.

2.2 Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

2.3 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

2.4 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

2.5 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega kohtule vastata. Kostja on tsiviilasja menetlemisel hagi õigeks võtnud.

2. Kohtu põhjendused Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtul rajaneva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 kirjeldava osa võib jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Seoses sellega, et kostja on hagi õigeks võtnud, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt hagi rahuldada. Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.

3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 250 krooni ja õigusabi (esindaja kulu) 2500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulud vastavad osaliselt asja keerukuse astmele. Nimetatud kulud tuleb vastaspoolelt välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses – 500 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna õigeksvõtu kohtuotsus on apellatsioonkaebuse esitamata jätmisel menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista õigeksvõtu kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 250 krooni ja hageja esindaja kulu 500 krooni, kokku 750 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest ning hageja lepingulise esindaja kulud (TsMS § 175) vastavad tsiviilasjas tegelikult kulutatud ajale ja asja keerukusele. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna menetluse esemeks olevad menetluskulud ei ületa 3 000 krooni, siis kohtu otsustus menetluskuludes ei ole vaidlustatav edasi kaevates.

Kalev Kuningas

Kohtunik