2-07-41180/11 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Urmas Reinola ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2008. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-07-41180 Tsiviilasi AS-i EMT hagi Janek Pokrovski vastu võla 2338, 56 krooni ja viivise 2337, 56 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 7. jaanuari 2008. a. otsus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant Janek Pokrovski (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Vastustaja AS EMT (registrikood xxxxxxxx, asukoht Valge 16, Tallinn), lepinguline esindaja Eerika Erlach RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2008. a. otsus AS-i EMT hagis Janek Pokrovski vastu võla 2338, 56 krooni ja viivise 2337,56 krooni väljamõistmiseks. Tsiviilasja menetlus lõpetada. 2. Poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 3. Tagastada Lindorff Eesti AS-ile (registrikood xxxxxxx, arveldusarve nr. xxxxxxxxxxx Nordea pangas) 19. septembri 2007. a. maksekorraldusega hageja eest hagiavalduselt makstud riivilõivust pool summas 125 (ükssada kakskümmend viis) krooni. 4. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kaebuse esitajale kättetoimetamisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

4. oktoobril 2007. a. esitas AS EMT Harju Maakohtusse hagi Janek Pokrovski vastu põhivõla 2338, 56 krooni ja viivise 2337, 56 krooni saamiseks.

Pooled sõlmisid 29. juunil 1998. a. liitumislepingu nr. 106827, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr. 9808147777 ja 9807982268, kokku summas 2539, 10 krooni. Kostja on tasunud kokku 107 krooni, seega on põhivõlg 2338, 56 krooni.

2

Vastavalt NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja punktile 7. 7 pidi kostja tasuma maksmisega viivitamise korral viivist 0, 5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. Viivise periood on 3249 päeva, seega on viivis kokku 37.980, 81 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet, paludes kostjalt välja mõista viivis põhivõlast väiksemas ulatuses, s. o. summas 2337, 56 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja ei ole hagile vastanud.

Esimese astme kohtu otsus

7. jaanuari 2008. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis Janek Pokrovskilt AS-i EMT kasuks välja kokku 4676, 12 krooni. Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg. 1 alusel.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a., enne selle seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lõike 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Poolte vahel on sõlmitud liitumisleping nr. 106827. Võlgnevuse põhisumma tuleneb kostjale esitatud arvetest nr. 9807982268 ja 9808147777. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 2338, 56 krooni.

TsK § 191 lg.1, § 192 ja § 231 lg. 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Vastavalt NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirja punktile 7. 7 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0, 5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 2337, 56 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg. 1 tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palus kostja Harju Maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtusse. Maakohus rikkus oluliselt õigusliku ärakuulamise ja menetluse avalikkuse põhimõtet sellega, et ei võimaldanud apellandil mõistliku aja jooksul esitada kirjalikku vastust hagile ja vaielda hagile vastu. Apellant viibis Soomes tööl ja sai määruse, millega kohus hagi menetlusse võttis ja kohustas kostjat hagile vastama, kätte oma õe kaudu alles 21. detsembril 2007. a., s. o. vahetult enne jõulupühi ja aastavahetust. Apellant viibis puhkusereisil 30. detsembrist 2007. a. kuni 6. jaanuarini 2008. a. ning pidi 7. jaanuaril 2008. a. sõitma tagasi Soome tööle. Kohus jättis arvestamata, et nii lühikese aja jooksul ei olnud apellandil võimalik kohtule vastata. Apellant ei olnud ka teadlik ohust, et kohus võib teha otsuse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Postisaadetise väljastusteate lehed, mis maakohtusse edastati, ei sisaldanud andmeid kohtumääruse kättesaaja kohta, allkirja andja nime väljastusteatele märgitud ei ole. Seda asjaolu ei oleks kohus tohtinud jätta tähelepanuta. Apellant hagi ei tunnista, kuna ei ole hagejaga liitumislepingut sõlminud. Liitumislepingu sõlmimisel on kasutatud apellandilt röövitud ja seejärel võltsitud passi. Allkirja liitumislepingul ei ole apellant kirjutanud ning võltsitud passil oleval pildil ei ole apellant. Uue passi sai apellant 23. septembril 1998. a.

3 Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Edasine menetlus 12. märtsil 2008. a. esitas hageja ringkonnakohtule avalduse hagist loobumiseks, paludes tsiviilasja menetluse lõpetada. Avalduses taotles hageja hagiavalduselt 250 krooni ulatuses tasutud riigilõivust poole tagastamist summas 125 krooni. Hageja märkis, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 432.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium leiab, et hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 429 lg. 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kolleegium leiab, et asjas ei esine asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumisele ja asjas menetluse jätkamisele. TsMS § 645 lg. 1 lause 1 kohaselt tühistab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel või kompromissi kinnitamisel määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Hageja on TsMS § 150 lg. 2 p. 2 alusel taotlenud hagiavalduselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Osundatud normi kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega põhineb hageja taotlus seadusel ja tema taotlus hagiavalduselt tasutud 250 krooni suurusest riigilõivust 125 krooni tagastamiseks tuleb rahuldada. TsMS § 168 lg. 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teisiti. Et osundatud paragrahvi lõigetest 3 – 5 ei tulene teistsugust menetluskulude jaotust, siis jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kui kostjal on menetluskulusid, mille hüvitamist ta seaduse kohaselt võib nõuda ja ka soovib, on tal võimalus taotleda esimese astme kohtult menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Urmas Reinola

Ande Tänav

Malle Seppik