3-07-2558/7 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Silvia Truman ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2558 Haldusasi KMG Inseneriehituse AS vaidlustus Eesti Meremuuseumi 20.11.2007 käskkirja nr 29/1-1 tühistamiseks Vaidlustatud lahend Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 05.12.2007 otsus nr 133-07/100817 Menetluse alus ringkonnakohtus KMG Inseneriehituse AS kaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse (vaidlustuse) esitaja – KMG Inseneriehituse AS, esindaja adv Kuldar-Jaan Torokoff Vastustaja – Eesti Meremuuseum

RESOLUTSIOON

Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 05.12.2007 otsus nr 133- 07/100817 ning saata asi vaidlustuskomisjonile uueks läbivaatamiseks.

Rahuldada KMG Inseneriehituse AS kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Meremuuseum korraldas Tallinna Lennusadama kaide nr 36, 37 ja 38 rekonstrueerimise I etapi tööde teostamiseks väljakuulutamisega läbirääkimistega riigihanke (viitenr 100817). Muuhulgas esitas selles riigihankes oma pakkumise ka KMG Inseneriehituse AS, kelle pakkumine tunnistati vastavaks.

Eesti Meremuuseumi 23.10.2007 käskkirjaga nr 24/1-1 tunnistati edukaks pakkumiseks AS Maru Ehitus ja Inseneriehituse AS ühispakkumine. KMG Inseneriehituse AS esitas käskkirja peale vaidlustuse ning Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 14.11.2007 istungil tunnistas hankija vaidlustuse põhjendatuks, mistõttu vaidlustusmenetlus lõpetati riigihangete seaduse (RHS) § 126 lg 1 p 3 alusel. Eesti Meremuuseumi 19.11.2007 käskkirjaga nr 28/1-1 tühistati 23.10.2007 käskkiri nr 24/1-1.

3-07-2558 2(4)

Eesti Meremuuseumi 20.11.2007 käskkirjaga nr 29/1-1 tunnistati riigihanke nr 100817 menetlus viitega RHS § 29 lg 3 p-le 6 kehtetuks. Käskkirja andmise faktilisi põhjendusi käskkirjas ei ole märgitud.

Vastuseks KMG Inseneriehituse AS järelepärimisele edastas Eesti Meremuuseum selgituse, mille kohaselt hankemenetlus kuulutati kehtetuks seoses ehitusloa menetluse käiguga, mis väljastatakse „Merin AS tööprojektile 569“ ja selle tõttu „pole lubatud kasutada muid tehnilisi lahendusi, kuna see toob kaasa ehitusloa muutmise“.

2. KMG Inseneriehituse AS esitas Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles taotles Eesti Meremuuseumi 20.11.2007 käskkirja nr 29/1-1 tühistamist.

Vaidlustaja märkis, et käskkirja põhistus jääb arusaamatuks. Merin AS tööprojekt 569 kuulus hankedokumentide osaks oleva projektdokumentatsiooni hulka ning projektdokumentatsiooni alusel koostas hankija kohased riigihanke tingimused, võttes endale kohustuse saada ka kohane ehitusluba. Vaidlustaja pakkumise vastavaks tunnistamisel kontrollis hankija esitatud pakkumiste vastavust projektdokumentatsioonile, sh Merin AS tööprojektile 569. Seega on põhjust arvata, et riigihanke tühistamiseks puudub alus ja hankija soovib eelistada vaidlustajast kehvema pakkumise teinud isikut, kelle pakkumise edukaks tunnistamise otsus tühistati, peale mida oleks hankija pidanud tunnistama edukaks vaidlustaja pakkumise.

3. Vaidlustuskomisjoni 05.12.2007 otsusega nr 133-07/100817 jäeti vaidlustus läbi vaatamata. Vaidlustuse läbi vaatamata jätmise põhjenduseks viidati RHS § 122 lg 3 p-le 5 ja asjaolule, et hankemenetlus on hankija vaidlustatud käskkirjaga tunnistatud kehtetuks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. KMG Inseneriehituse AS kaebuses taotletakse vaidlustuskomisjoni 05.12.2007 otsuse tühistamist ja apellandi vaidlustuse kohta uue otsuse tegemist, millega Eesti Meremuuseumi 20.11.2007 käskkiri nr 29/1-1 tühistatakse, või vaidlustuse vaidlustuskomisjonile sisuliseks läbivaatamiseks saatmist. Kaebuse põhjendused:

1) RHS § 117 lg 4 ja § 129 lg 1 kohaselt ei ole halduskohus esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjades, seega tuleb kõik vaidlustused hankija otsuste peale, mis rikuvad riigihanke menetluse raames pakkuja õigusi, esitada vaidlustuskomisjonile, kelle otsuste peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Halduskohtusse kaebuse esitaja sellise otsuse peale pöörduda ei saa. Seega keeldudes apellandi vaidlustust menetlemast, asus vaidlustuskomisjon sisuliselt seisukohale, et hankija poolt riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus ei ole Eesti õigusruumis vaidlustatav mistahes asjaoludel, veelgi enam, hankemenetluse kehtetuks tunnistamine, isegi kui see on põhjendamatu, on võrdsustatav kõigi menetluse käigus toime pandud õigusrikkumiste kõrvaldamisega ning tingib üldse kõigi vastavas menetluses tehtud õigusvastaste otsuste peale esitatud vaiete läbivaatamata jätmise;

2) Selline tõlgendus oleks vastuolus RHS teksti ja mõttega ja põhiseadusega.

Sätte kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse kehtetuks – antud juhul ei olnud vaidlustatud hankemenetlust. RHS võimaldab vaidlustada iga hankija otsuse hankemenetluse raames, mis võib rikkuda

3-07-2558 3(4) vaidlustaja õigusi, ja sätestab kindlad alused, mil tohib hankija omal algatusel tunnistada hankemenetluse kehtetuks (RHS § 29 lg 3 p 6). Sätet ei tohi tõlgendada viisil, mis muudab selle mõttetuks. Vaidlustuskomisjoni tõlgendus on vastuolus ka Põhiseaduse § 15 lg-ga 1, mille kohaselt peab iga subjektiivse õiguse rikkumine olema kohtus realiseeritav. Seega peab olema kontrollitav ka hankija poolt menetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatus.

5. Eesti Meremuuseumi vastuses palutakse jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja väitis, et käskkiri nr 19/1-1 oli õiguspärane. Esialgse riigihankega ei olnud võimalik enam edasi minna, kuna pakkujad esitasid erinevaid alternatiivlahendusi, mis ei olnud tehniliselt hankijale vastuvõetavad. Teise läbiviidud riigihanke (siin mõeldakse sama objekti osas algatatud riigihanget nr 102655 Tallinna Lennusadama kaide nr 36, 37 ja 38 rekonstrueerimise I etapi tööde teostamiseks) tehnilised tingimused täpsustati ning esitatud pakkumiste seast oli võimalik välja valida häid ja sobilikke lahendusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. RHS § 122 lg 3 p 5 sätestab: „Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui: /---/ 5) hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud.“

Käesoleval juhul tuleb lahendada küsimus, kas see vaidlustuse läbivaatamata jätmise alus on kohaldatav ka juhul, kui vaidlustus on esitatud otsuse peale, millega hankemenetlus tunnistati kehtetuks.

7. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja oli pakkujaks riigihankes nr 100817, kelle pakkumine tunnistati vastavaks. RHS § 117 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda, vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi, esitades Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse. Hankija dokumendid või otsused, mille peale vaidlustust esitada võib, loetleb sama paragrahvi lg 2, mille p 13 kohaselt võib lisaks eelmistes punktides loetletud otsustele või dokumentidele esitada vaidlustuse muu käesoleva seaduse alusel hankemenetluse käigus tehtud hankija otsuse peale, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi.

RHS § 29 lg 3 p 6 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega Ameti otsusega või hankija enda otsusega Ameti ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Seega sätestab RHS § 29 lg 3 p 6, et hankijal on omal algatusel õigus hankemenetlus kehtetuks tunnistada üksnes põhjendatud vajaduse korral. Piirang on mõeldud kaitsma hankemenetluses osalejate huve. Ka see kinnitab ringkonnakohtu hinnangul, et hankemenetluse põhjendamatu kehtetuks tunnistamine võib rikkuda pakkuja õigusi. Seetõttu on pakkujal RHS § 117 lg 2 p 13 kohaselt õigus vaidlustada ka hankija otsus hankemenetlus kehtetuks tunnistada.

8. Kuna hankija otsuseks, mille peale on pakkujal õigus vaidlustuskomisjonile vaidlustus esitada, on ka hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus, ei saa ringkonnakohtu arvates tõlgendada RHS § 122 lg 3 p-i 5 selliselt, et see annaks aluse hankemenetluse kehtetuks tunnistamise korral vaidlustuse läbivaatamata jätmiseks ka juhul, kui vaidlustus on esitatud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse peale. Vastupidise tõlgenduse korral poleks üldse võimalik vaidlustada hankija poolt hankemenetluse kehtetuks tunnistamist. Selline tõlgendus poleks kooskõlas põhiseaduse § 15 lg-ga 1, RHS § 117 lg-ga 1 ja lg 2 p-ga 13 ning sama

3-07-2558 4(4) seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, mille elluviimine eeldab hankija tegevuse kontrollitavust.

Seega puudus vaidlustuskomisjonil alus kaebuse esitaja vaidlustus läbivaatamata jätta, mistõttu on vaidlustuskomisjoni vaidlustatud otsus õigusvastane ning kuulub tühistamisele.

9. Vaidlustuskomisjon on jätnud kaebuse esitaja vaidlustuse sisuliselt läbi vaatamata. Käesoleval juhul puudub tungiv vajadus lahendada kaebus võimalikult kiiresti – Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2007 määrusega on jäetud rahuldamata KMG Inseneriehituse AS taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada sama objekti suhtes läbiviidava uue riigihanke nr 102655 menetlus, seda muuhulgas põhjusel, et selle riigihanke kiire läbiviimise kasuks räägib ülekaalukas avalik huvi (vt määruse p 7).

Seetõttu tühistab ringkonnakohus § 46 lg 1 p 3 alusel vaidlustuskomisjoni otsuse ning saadab asja vaidlustuskomisjonile uueks läbivaatamiseks.

Lauri Madise Silvia Truman Ivo Pilving