2-07-35667/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-35667 Tsiviilasi TKhagi TKvastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TK(ik XXX, elukoht XXX) Kostja: TK(ik XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg, koht, 25.02.2008. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja TK ja kostja TK Resolutsioon

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista TK`ilt TK kasuks igakuine elatis 2387 (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse) krooni kuus TK(ik XXX) ülalpidamiseks alates märtsist 2008. a kuni TK täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. a. Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 10.-ndaks kuupäevaks.

3. Välja mõista TK`ilt riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900078444 ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud

17.09.2007. a esitas TK kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TK vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Kohus tegi 24.09.2007. a võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 22.10.2007. a makseettepanekule vastuväite. 24.10.2007. a andis kohtunikuabi avalduse üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus Kentmanni Kohtumajas. Kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis 3000 krooni kuus alates 01.09.2007. a. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust poeg TK, kes elab käesoleval ajal emaga. Poolte abielu lahutati XXX. a. Pooled elavad eraldi alates 18.08.2007. a. Kostja ei täitnud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist lapse ülalpidamiskohustust. Kostja on tasunud lapse ülalpidamiseks elatist 1650 krooni oktoobris 2007. a ja 1650 krooni novembris 2007. a, kuid see ei kata vajalikul määral kostja osalust lapse ülalpidamiseks.

Tõendid: TKsünnitunnistuse ärakiri. Kostja seisukoht Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja hagi ei tunnista. Hagi läbivaatamiseks puudub alus, kuna perekonnaseadusest tulenevad kohustused on kostja poolt täidetud. Pooled elavad eraldi aadressidel vastavalt ühisvara jagamise lepingule alates 01.09.2007. a. Abielu lahutamise jäi hageja juurde elama poolte poeg T ja kosja juurde poolte tütar T . Tütar lõpetas 2007. aastal gümnaasiumi, viibib praegu ajutisel keelepraktikal Hispaanias ja jätkab tänavu õpinguid. Need kulud on seni valdavalt katnud kostja. Kuivõrd kostja maksis hagejale abielu lahutamise järel kõik säästud, siis on kostja ainsaks sissetulekuks FIE töötasu, mis käesoleval ajal on keskmiselt 7000 krooni kuus. Eraldi elama asumise järel maksis kostja hagejale poja elatusrahaks 1650 krooni, st poole 2007. aastaks kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates

01. jaanuarist 2008. a on Vabariigi Valitsus kehtestanud kuupalga alammääraks 4350 krooni ja sellest tulenevalt maksab hageja poja T elatist 2175 krooni. Kostja ei ole keeldunud poolte abielust sündinud poja T elatisraha maksmisest, kuid selle suurus on õiglane ja seaduspärane lähtudes poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Tõendid: TK sünnitunnistuse ärakiri, pangakonto väljavõtted. Hageja vastuväited kostja vastusele Vastavalt ühisvara jagamise lepingule oli kostja nõudmisel küll märgitud kuupäev 01.09.2007. a, millal hageja koos pojaga pidi korteri vabastama, kuid tegelikkuses toimus see 18.08.2007. a. tütar T on täiskasvanud ja viibib siiski välismaal tööl ja saab suuresti iseenese ülalpidamisega hakkama. Loomulikult on iga vanema kohus ka täiskasvanud last aidata ja seda teeb ka hageja. Ka on hageja mures tütre käekäigu pärast mida näitab telefoniarve. Kostja väidab, et tütar elab tema juures, kuid alates juulist 2007. a on ta elanud Hispaanias ja naaseb kodumaale veebruaris. Tütar asub elama hageja juurde ning teenib oma elatise ise. Kostja väidab, et tema ainuke sissetulek on töötasu 7000 krooni kuus ja seda ajal, mille heade ehitajate järele on ülisuur nõudlus. Ka tekitavad küsimusi pangaväljavõtted mille kohaselt justkui hagejal üldse mingeid summasid pangaarvele ei laeku ja elatisraha maksmisel kannab kostja tarvismineva summa pangaarvele. Samuti on kostja välja üürinud poolte ühisvarasse kuulunud kolmetoalise korteri ja elab ise suvilas. Hageja on esitanud kohtule lapse kulutuste nimekirja, mille kohaselt kulub hagejal lapse ülalpidamiseks igakuiselt: toidule 2200 krooni, üürile 399 krooni, telefonile 200, internettelefonile 806.25 krooni, elektrile 76 krooni, pangalaenule-kindlustusele 770 krooni, ID kaardile 120 krooni, muusikakoolile 400 krooni, olemkuludele (vitamiinid, rohud arstivisiidid, hügieenivahendid, klassikaaslaste sünnipäevad) 1000 krooni, taskuraha 500 krooni, riietele 1000 krooni. Tõend: palgatõend, pangakonto väljavõtted, lapse kulutuste nimekiri.

Kohtuistung 25.02.2008. a toimunud kohtuistungil antud seletuste kohaselt on kulutused internetile nii suured, kuna tütar on Hispaanias ja temaga oli vaja ühendust saada. Pangalaen on eluasemelaen. Kuna lapsi ühisvara jagamisse ei kaasatud, siis pidi hageja ostma selle võrra suurema korteri. Kulutused lapsele on kokku ühes kuus 6400 krooni, pool sellest on 3200 krooni. 25.02.2008. a toimunud kohtuistungil on kostja on nõus maksma poolte ühise alaealise lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Kostja on nõus kulutustega toidule 2200 krooni, üürikuludega, telefonikuludega, elektriarve võiks olla väiksem. Kostja vaidleb vastu pangalaenule, ühisvara sai jagatud ja miks peab kostja maksma hageja pangalaenu. Kostja nõustub bussipiletitele, muusikakoolile, taskurahale tehtavate kulutustega. Olmekuludega on kostja nõus 500 krooni suuruses summas, riietele kuluva summaga on kostja nõus 500 krooniga kuus. See teeb lapse kuludeks kokku 4854 krooni k uus, pool sellest umbes 2500 krooni. Kostja palk on keskmiselt 6000 krooni kuus ja kostja peab ka ise elama. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungitel ära hageja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175 krooni.

Kohtuistungitel on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust ja on tasunud alaealise lapse ülalpidamiseks PkS § 61 lg 4 sätestatud miinimumi. Hageja on seisukohal, et need summad ei kata vajalikul määral kostja osalust lapse ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased põhjendatud vajadused. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lapsele tehtavad igakuised kulutused: toidule 2200 krooni, üürile 399 krooni, telefonile 200 krooni, elektrile

76 krooni, muusikakoolile 400 krooni, olemkuludele (vitamiinid, rohud arstivisiidid, hügieenivahendid, klassikaaslaste sünnipäevad) 500 krooni, taskurahale 500 krooni, riietele

500 krooni. Tegemist on küll kasvava lapsega kes vajab pidevalt uusi riideid, kuid kulutused peavad jääma mõistlikkuse piiridesse. Kohus ei nõustu kulutustega internet-telefonile 806.25 krooni, kuna hageja kasutas internet-telefoni põhiliselt vestlemiseks Hispaanias oleva tütrega, tütar naaseb varsti kodumaale ning need kulutused ei ole poolte alaealise poja igakuised kulutused. Samuti ei ole pangalaenu ja kindlustuse kulud alaealise lapse ülalpidamiskulud ja kohus neid ei arvesta elatise väljamõistmisel. Kohus ei nõustu ka igakuiste kulutuste hulka arvestatud ID-kaarti kuludega 120 krooni, kuna on üldtuntud asjaolu, et ID-kaarti ei vahetata iga kuu ning seega igakuised kulutused ID-kaardile puuduvad. Seega kulub kohtu hinnangul poolte alaealise poja ülalpidamiseks 4775 krooni kuus. Kohus leiab, et nimetatud summaga on alaealise TK`i vajadused kaetud.

Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Eeltoodust tulenevalt on lapse ülalpidamiskulud ühes kuus summas 4775 krooni igati mõistlikud ja kummagi vanema kanda jääb ülalpidamiskuludest

2387.50 krooni. Kostja on seisukohal, et temal on võimalik maksta elatist 2175 krooni kuus. Samas ei ole kostja elatise suuruse vaidlustamisel esitanud kohtule tõendeid oma igakuiste sissetulekute kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pooltel on võimalik kanda lapse igakuulised kulutused summas 4775 krooni ning kummagi vanema kanda tuleb jätta pool väljamõistetu elatisest, s.o 2387 krooni. Kohtul esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et kostja on tasunud elatist viimati 2008. aasta veebruari kuu eest 2175 krooni. Seega kuulub elatis 2387 väljamõistmisele alates märtsist 2008. a.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 2387 (9 x 2387 = 21 483). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 21 483 krooni riigilõivu 1500 krooni.

Maie Seppo kohtunik