3-07-691/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-07-691

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-07-691 Haldusasi Arvo Toominga kaebus Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007 korralduse nr 77 tühistamiseks, Jõgeva Vallavalitsuse maa tagastamise toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks või avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.09.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Ülo Toominga apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

5. märts 2008 Menetlusosalised Apellant (kolmas isik) – Ülo Tooming Vastustajad – Jõgeva Vallavalitsus, Arvo Tooming Kolmandad isikud – Elsa Tooming, Mati Tooming, Tiiu Nettan, Maie Peda; Günter Võro, Urmas Võro – esindaja Helle Altosaar RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 11. septembri 2007 otsus muutmata. Mõista Ülo Toomingalt (i.k 34811146016) Tiiu Nettani (i.k 46103202759) kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kuluna 8000 ( kaheksa tuhat) krooni. Ülejäänud osas jätta T. Nettani menetluskulud tema enda kanda. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 14.03.2008.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Arvo Tooming esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007 korralduse nr 77 tühistamiseks, Jõgeva Vallavalitsuse maa tagastamise toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks või avalik-õigusliku suhte kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt tunnistati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni 04.04.1996 otsusega nr 134-14 Jõgeva (end Laiuse) vallas asuva Mirsi (Mürsi) nr 48 maaomandi, kinnistu nr 712, pindalaga 41,8 tiinu (45,65 ha), õigustatud subjektideks Aino Sikkut 1/8 osas maale, Kallu Leidmaa 1/8 osas maale, Viive Rumberg 1/4 osas maale, Anne Rosin 1/8 osas maale, Toomas Rosin 1/8 osas maale ja Juhan Tooming 1/4 osas maale. Mürsi nr 48 talu maa kuulus tagastamisele 1999. aastal kinnitatud Alavere maakorralduskavas määratud piiridega. J. Tooming, kes taotles Mürsi nr 48 talu maa tagastamist, volitas 1999. aastal oma poega Arvo Toomingat esindama J. Toomingat Mürsi nr 48 talu tagastamisel, sealhulgas nõudeõigusest suuremas osas J. Toominga nimel.

J. Tooming suri 03.09.2001. Tema surma momendiks olid temale maa tagastamise menetluse toimingud Jõgeva Vallavalitsuse poolt Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korras“ sätestatud alustel lõpule viimata. 14.03.2002 pöördusid 03.09.2001 surnud J. Toominga abikaasa Elsa Tooming ja lapsed Mati Tooming, Tiiu Nettan, Maie Pedaja, Arvo Tooming Jõgeva notar Kaja Tenissoni poole ja vormistasid pärandi vastuvõtmise avalduse. Pärandi vastuvõtmise avalduses on pärandajast alles jäänud varana märgitud kinnistu Mürsi, mis asub Jõgeva vallas Alavere külas. Avalduse kohaselt on maa tagastatud pärandajale omandireformi käigus ning avaldajad ei soovinud, et notar teeks täiendavaid järelepärimisi pärandvara koosseisu kohta. Pärandi vastuvõtmise avalduses märgiti, et avaldajad on teadlikud, et notar on andnud pärima õigustatud isikutele tähtaja 03.04.2002 pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks ning pärimisõiguse tunnistus on notaril võimalik välja anda pärast nimetatud tähtaja möödumist. Jõgeva notar K. Tenisson koostas J. Toominga pärandvara kohta pärimisõiguse tunnistuse 11.12.2006. Pärandvara koosseisus on märgitud ka pärandaja 1/4 mõtteline osa nõudeõigusest Jõgeva (end. Laiuse) valla Mürsi nr 48 talu, kinnistu nr 712 maale vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Jõgeva maakonna komisjoni 04.04.1996 otsusele nr 134-14. Selle pärandiosa kohta vormistas notar pärimisõiguse tunnistusele märkuse: „Kui pärand on avanenud enne 27.11.2005 Maareformi seaduse muutmise seaduse jõustumist ja nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates“. Kui pärimisõiguse tunnistust nimetatud tähtaja jooksul ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata. Notariaalakti ärakiri anti 11.12.2006 välja E. Toomingale, M. Toomingale, T. Nettanile,

M. Pedale, A. Toomingale, Ülo Toomingale, Günter Võrole ja Urmas Võrole.

J. Toominga pärijad esitasid pärimisõiguse tunnistuse Jõgeva Vallavalitsusele 11.12.2006 ning Jõgeva Vallavalitsus jätkas õigustatud subjekti J. Toominga avalduse alusel maa tagastamise menetlust nõudeõigusest suuremas osas, tehes toiminguid 22,88 ha suuruse maaüksuse tagastamiseks. Jõgeva valla maakorraldaja koostas 12.12.2006 nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile võla suuruse määramise akti, mille alusel T. Nettan ja E. Tooming on 22.12.2006 tasunud kõigi J. Toominga pärijate eest nõudeõigusest suuremas osas tagastatava maa eest kokku 18 764 EVP krooni. 29.01.2007 esitas Ü. Tooming Jõgeva maavanemale avalduse, mille lahendamise käigus selgus, et J. Toominga pärijad ei olnud Mürsi nr 48 talu maa tagastamise nõudeõiguse pärimise kohta pärimisõiguse tunnistust seaduses sätestatud tähtajaks (st 27.08.2006) esitanud ning Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007 korraldusega nr 77 lõpetati Jõgeva vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud Mürsi nr 48 maaomandi, kinnistu nr 712, tagastamise menetlus

J. Toomingale ning kompenseerimise menetlust ei alustatud.

J. Toominga pärija A. Tooming esitas 01.03.2007 ja 05.03.2007 avaldused Jõgeva Vallavalitsusele 05.02.2007 korralduse nr 77 ja 19.02.2007 korralduse nr 94 tühistamiseks. Jõgeva Vallavalitsuse 12.03.2007 vastuses nr 4-1/855 ollakse seisukohal, et vallavalitsus on korralduse nr 77 andmisega täitnud seadusega temale pandud kohustuse, välja antud korraldus on õiguspärane ning otstarbekas, kuna korralduse väljaandmisel on lähtutud tegelikest asjaoludest. 16.03.2007 esitas A. Tooming samasisulise kaebuse Jõgeva Maavalitsusele. Jõgeva Maavalitsuse 25.04.2007 otsusega nr 278-1 jäeti kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis, et tema isa J. Tooming esitas õigusvastaselt võõrandatud vara ja maa tagastamise või kompenseerimise kohta avalduse Jõgeva Maakonnakomisjonile 1992. aastal.

J. Tooming tunnistati õigustatud subjektiks 1996. aastal. Kui A. Toominga isa vallast küsis, kuna maad tagasi antakse, siis vastati, et Jõgevamaal moodustatakse maakorralduspiirkond ja muutub situatsioon maadega. 1999. a maakorralduskava kinnitati volikogu poolt ja Mürsi talu suuruseks oli ette nähtud 22,88 ha, sest J. Tooming taotles nõudeõigusest suuremat osa. 17.09.1999 koostati Jõgeva notar K. Tenissoni poolt volikiri, mille kohaselt J. Tooming volitas kaebuse esitajat esindama end ametiasutustes. Volikirjas märgiti, et see on tähtajatu. Kaebuse esitaja leidis, et ta pöördus õigeaegselt notari poole ning teadis, et Mürsi talu maad on tagastatud. Maa tagastamise toimik oli koostatud ja seal oli kirjas, et volikogu otsustas anda 22,88 ha. Vald ei täitnud volikogu otsust ja jättis maa tagastama.

Jõgeva Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu ja leidis, et Mürsi talu maade tagastamise menetlus jäi lõpule viimata selle tõttu, et J. Toominga pärijad ei olnud esitanud Jõgeva Vallavalitsusele pärimisõiguse tunnistust. Nimetatud tunnistuse esitamise kohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusest nr 36. Kui õigustatud subjekt on vara tagastamise ajaks surnud, otsustatakse vara tagastada isikutele, kes on vara tagastamise nõudeõiguse pärinud. Kui pärand on avanenud enne 27.05.2005 Maareformi muutmise seaduse muutmise seaduse jõustumist ja nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Kui pärimisõiguse tunnistust nimetatud tähtaja jooksul ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ja kompenseerimise menetlust ei alustata. A. Tooming ei esitanud seadusest tuleneva tähtaja jooksul Jõgeva Vallavalitsusele pärimisõiguse tunnistust ning Jõgeva Vallavalitsus tuginedes seadusele otsustas oma 05.02.2007 korraldusega nr 77 lõpetada Jõgeva vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud Mürsi nr 48 maaomandi tagastamise menetluse J. Toomingale ning mitte alustada kompenseerimise menetlust.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus rahuldas 11. septembri 2007 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007 korralduse nr 77 ja tegi Jõgeva Vallavalitsusele ettekirjutuse asja uueks läbivaatamiseks ja uue korralduse andmiseks. Ülejäänud osas jäeti

A. Toominga kaebus rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 16 1 lg 1 ja Maareformi seaduse (MaaRS) § 19 2 lg 1 alusel nõudeõigus päritav. MaaRS § 15 lg 1 sätestab, et maa tagastamise ja kompenseerimise otsustab kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määrusega nr 36 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 34.2. sätestab, et kui õigustatud subjekt on vara tagastamise otsustamise ajaks surnud, otsustatakse vara tagastada isikutele, kes on vara tagastamise nõudeõiguse pärinud.

Selleks tuleb vallavõi linnavalitsusele esitada notari väljastatud pärimisõiguse tunnistus või selle notariaalselt tõestatud ärakiri. MaaRS § 19 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et kui kohalik omavalitsus ei ole teinud tagastamise või kompenseerimise otsust, on nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik peab üheksa kuu jooksul pärandi avanemisest arvates esitama õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse pärimise kohta.

Kui nimetatud tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistust ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata. Riigikogu poolt 26.10.2005 vastu võetud Maareformi seaduse muutmise seaduse (MaaRS muutmise seadus) § 26 sätestab, et kui pärand on avanenud enne käesoleva seaduse jõustumist ja nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

Kui pärimisõiguse tunnistust nimetatud tähtaja jooksul ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja poolt vastustajale esitatud 11.12.2006 koostatud ja välja antud pärimisõiguse tunnistus. Pärimisõiguse tunnistus on esitatud peaaegu nelja kuulise hilinemisega, kuid MaaRS muutmise seaduse §-s 26 sätestatu võib jätta kohaldamata, kuna seaduse eesmärgiks ei ole piirata isikute õigust pärimisele, vaid tagada maareformi tõrgeteta kulgemine ja lõpetamine.

Nimetatud seisukohta toetab ka vastustaja enda tegevus maa tagastamisel, kuna vastustaja poolt on 12.12.2006 koostatud nõudeõiguse osast suurema pindalaga õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral riigile võla suuruse määramise akt. Soodustava haldusakti andmisele viitavate toimingute tegemisega vastustaja poolt on vaidlusalune korraldus muutunud vastuolus olevaks hea halduse tavaga, kuna vastustajale olid korralduse andmise ajaks teada korralduse adressaadid, keda ei ole aga kohtule esitatud tõendite kohaselt kaasatud haldusmenetlusse ega ära kuulatud.

Kuna A. Tooming on vastustajaga suhelnud juba ka J. Toominga esindajana vastava volikirja alusel, siis saab asuda seisukohale, et vastustaja on korralduse andmisel eiranud haldusmenetlusele omast selgitamiskohustust, kuna ta ei ole selgitanud kaebuse esitajale MaaRS muutmise seaduse §-s 26 sätestatud üheksa kuulist tähtaega pärimisõiguse tunnistuse esitamiseks. Vastustajal puudus vajadus ja eesmärgipärasus lõpetada maa tagastamise menetlus olukorras, kus ei ole välja toodud ühtegi isikut, kelle huvide kaitseks on taolise korralduse andmine vajalik.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Ü. Tooming esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu

11. septembri 2007 otsuse osas, millega tühistati Jõgeva Vallavalitsuse 05.02.2007 korraldus nr 77 ja tehti vallavalitsusele ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks ning teha selles osas uus otsus, millega jätta A. Toominga kaebus tervikuna rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse kohaselt oli vale A. Toominga väide, et ta ei teadnud pärimisõiguse tunnistuse esitamise vajalikkusest 27.08.2006. A. Toominga poolt pärimisõiguse tunnistuse esitamisega viivitamine oli tahtlik ja vajalik uue pettuse planeerimiseks, et püüda oma nimele vormistada Mürsi talu maad ja jätta notarile esitamata temale teadaolevad dokumendid. See andis võimaluse notaril pärandi osasuurused kaasomanike vahel ebaõigesti määratleda.

A. Tooming oli teadlik Jõgeva Vallavalitsuse poolt pärimisõiguse tunnistuse esitamise lõpptähtajast 27.08.2006, millega lõpetati maade tagastamine ja kompenseerimine.

J. Toominga ema Amalie Tooming lubas oma surivoodil 1954. a detsembris Mürsi talu apellandile (pojapoeg Ü. Toomingale). 21.01.2002 sai Ü. Tooming oma õelt Maie Pedajalt kirja, milles ta teatas, et tema koos A. Toomingaga oli toonud notari koju. Ü. Tooming leiab, et A. Tooming on teda petnud ja surevat isa ära kasutanud, et paremad maatükid endale saada. Ema E. Tooming on korduvalt väitnud, et pärimistoimingud on lõpetamata sellepärast, et

A. Tooming ei taha pärandi vormistamist teha, kuna aega olevat kümme aastat. A. Tooming oleks võinud esitada Jõgeva Vallavalitsusele hooneteregistri tõendi Mürsi talu hoonete kohta ja Jõgeva Vallavalitsus oleks saanud anda Vallavalitsuse korralduse maade tagastamise kohta. Seda aga A. Tooming ei soovinud, kuigi ta teadis täpselt, milliseid dokumente tuleb õigustatud subjektil vallavalitsusele esitada, et maad saaksid tagastatud. A. Toomingale oli Alavere maakorralduskava alusel tagastatud Jõe ja Põllu kinnistutest moodustatud Jõe kinnistu. Ta teadis tagastamisprotsessi käiku. Kõik isa järelt pärimissoovi esitanud teadsid, et

A. Tooming teostab ainuisikuliselt Mürsi talu tagastamistoiminguid. Selle tõestuseks oli ta saatnud isa volikirja 17.09.1999, millest võib lugeda, et A. Toomingal oli õigus sõlmida nõudeõiguse loovutamise lepinguid, esindaja võib teha tehinguid iseendaga. Volitus on kehtiv tähtajatuna. 27.08.2006 viis A. Toomingas notarile Jõgeva Vallavalitsuse tõendi ja ehitisregistri andmed. Viivitamatult notarile esitatud dokumentidega soovis ta kasutades isa

J. Toominga volitust omandada ainuisikuliselt Mürsi 48 nr 712 talu maad. Apellant leidis samuti, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme sellega, et jättis kohtumenetlusse kolmandate isikutena kaasamata teised J. Toominga pärijad.

Jõgeva Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole põhjendatud apellandi poolt uute tõendite vastuvõtmine. Tõendid tuli esitada esimeses kohtuastmes ning täiendavate tõendite uurimine ei ole vajalik.

A. Tooming vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nõustu A. Tooming kolmandate isikute kaasamisega protsessi. Seadus sätestab kolmandale isikule menetluses piirid. Kolmanda isiku õigused ei saa olla suuremad kui protsessis poolel. Seega on apellatsioonkaebus põhjendamatu.

Kolmandad isikud Elsa Tooming, Maie Peda ja Tiiu Nettan vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole Tartu Halduskohus kolmandate isikute menetlusse kaasamata jätmisega menetlusnorme rikkunud ning halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Ü. Toomingas on oma apellatsioonkaebuses tõstatanud palju asjasse mittepuutuvaid küsimusi. Ü. Toominga apellatsioonkaebusest ei ole võimalik välja lugeda selgelt väljendatud nõuet peale selle, et ta soovib halduskohtu otsuse tühistamist. Apellatsioonkaebusest ei selgu ühtegi asjaolu või õiguslikku argumenti, mis tingiks Tartu Halduskohtu 11.09.2007 otsuse tühistamise. Halduskohtu otsus on tehtud kõiki olulisi asjaolusid arvestades ning nii menetluskui materiaalõigus norme õigesti kohaldades. Jõgeva Vallavalitsusel on kohustus jätkata Mürsi talu maade õigustatud subjektidele tagastamise menetlusega Tartu Halduskohtu poolt toodud asjaolusid arvestades. Juhul kui keegi õigustatud isikutest ei soovi talle maa tagastamist ega kompenseerimist, on tal võimalik esitada vastav loobumisavaldus. Samuti on võimalik maa tagastamine kõigile õigustatud isikutele kaasomandina, millisel juhul on igaühel õigustatud isikutest õigus ja võimalus esitada kaasomandi lõpetamise nõue ning kaasomand vastavalt jagada. Antud juhul üritab apellant kahjustada teiste pärijate õigustatud huvi Mürsi kinnistu tagastamismenetluse lõpuleviimiseks. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Tartu Halduskohtu otsus oli kõigi pärijate, sh. Ü. Toominga, huvides. Seetõttu on Ü. Toominga apellatsioonkaebus ja selle esitamise motiivid äärmiselt arusaamatud, sest see takistab Jõgeva Vallavalitsusel kõiki J. Toominga pärijaid positiivselt puudutava lahendi vastuvõtmist. Antud juhul soovib apellant teadlikult kahjustada J. Toominga pärijate õigusi tagastamismenetluse lõpuleviimisel. Selline käitumine ei ole vastavuses heas usus käitumise põhimõtetega. Kuivõrd apellatsioonkaebusest ei selgu, millisel alusel või põhjusel apellant Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist soovib, tuleks jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kolmandad isikud G. Võro ja U. Võro nõustuvad apellatsioonkaebusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11. septembri 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonkaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt vaidlustas Ü. Tooming halduskohtu otsuse üksnes osas, millega rahuldati A. Toominga kaebus. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: 09.10.2007 Ü.

Toominga poolt HKMS § 31 lg 2 alusel ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuse osas tegi kohus 29.11.2007 määruse, jättes apellatsioonkaebuse käiguta ja paludes apellandil viia apellatsioonkaebuse vastavusse HKMS §-s 32 lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud nõuetega. Nimetatud määruses juhtis ringkonnakohus apellandi tähelepanu sellele, et 09.10.2007 apellatsioonkaebuses ei ole esitatud ühtegi põhjendust ega vastuväidet neile 11.09.2007 tehtud halduskohtu otsuse motiividele, mille alusel halduskohus A. Toominga kaebuse osaliselt rahuldas.

Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt tühistati vallavalitsuse 05.02.2007 korraldus seetõttu, et halduskohtu arvates MaaRS muutmise seaduse §-s 26 sätestatud 9-kuuline tähtaeg pärimisõiguse tunnistuse esitamiseks ei ole õigust lõpetava vaid üksnes distsiplineeriva ja motiveeriva toimega. Samuti heitis halduskohus vallavalitsusele ette seda, et vallavalitsus on haldusakti andmisel rikkunud maa tagastamise õigustatud subjektide suhtes ärakuulamisõigust ja selgitamiskohustust. 29.11.2007 määruses viitas ringkonnakohus sellele, et tulenevalt HKMS §-st 32 lg 1 p 6 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, millist materiaalõigusnormi on halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes kohtu-poolne tõendite ebaõige hindamine ja leidis, et 09.10.2007 esitatud apellatsioonkaebuses ei ole selliseid asjaolusid välja toodud ning on sisuliselt piirdutud üksnes A.

Toominga poolt esitatud kaebuse ning A. Toominga tegevuse kritiseerimisega, mis aga ei saa HKMS §-de 31 lg 1 ja 32 lg 1 p 6 järgi olla apellatsioonkaebuse esitamise aluseks Pärast 29.11.2007 määrust täiendas apellant oma esialgset apellatsioonkaebust sisuliselt üksnes selle põhjendusega, et halduskohus on 11.09.2007 otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnormi, kuna ei kaasanud kolmandate isikutena menetlusse kõiki J. Toominga pärijaid. Apellatsioonkaebuse kirjalikes täiendustes ega ka ringkonnakohtu istungil esitatud suulises seletuses ei ole apellant esile toonud ühtegi sellist sisulist põhjendust materiaalõigusnormi rikkumise või tõendite ebaõige hindamise kohta, mis puudutaks otseselt halduskohtu 11.09.2007 otsuse motiive, milledele tuginedes halduskohus A.

Toominga kaebuse osaliselt rahuldas. Apellatsioonkaebuses ja apellandi seletuses märgitud põhjendused (A. Tooming viivitas tahtlikult pärimisõiguse tunnistuse esitamisega, valla poolt senini maa tagastamismenetluses tehtud toimingute ebaõigsus, apellandi poolt A. Toomingaga,

M. Pedaga jt. peetud kirjavahetuse sisu, pärimisõiguse tunnistuse väljaandnud notari tegevuse väidetav ebaõigsus, küsimus Mürsi talu hoonete seadusliku omaniku kohta ja selle kohta, kas vald saab üldse tagastada Mürsi talu maid nõudeõigusest suuremas osas) ei ole antud menetluses asjakohased, kuna need ei seostu halduskohtu 11.09.2007 otsuse motiividega ning käesoleva vaidluse esemeks ei saa olla Mürsi talu maade tagastamise õigsuse küsimus, sest kohalik omavalitsus ei ole maade tagastamise/mittetagastamise otsust veel teinud. Seega saab ringkonnakohus seoses 11.09.2007 otsusega hinnata üksnes seda väidet, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusnormi, kuna ei kaasanud esimese astme kohtu menetlusse kõiki

J. Toominga pärijaid. Mis puudutab apellandi eelmainitud väidet, siis selles osas asub ringkonnakohus seisukohale, et menetluses, kus üks J. Toominga pärijatest on vaidlustanud vallavalitsuse korralduse, millega lõpetati maa tagastamise menetlus Mürsi nr 48 maa suhtes J. Toomingale kuuluvas osas, ei saa üksnes seda asjaolu, et halduskohus ei kaasanud kolmandate isikutena menetlusse ka teisi J. Toominga pärijaid, lugeda selliseks oluliseks menetlusnormide rikkumiseks, mis tooks kaasa vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise. Ainuüksi see, et teisi pärijaid ei kaasatud kolmandate isikutena esimese astme kohtumenetlusse, ei saa olla kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kõigi pärijate menetlusse kaasamata jätmise tulemusel tegi halduskohus sisult ja lõppjäreldustelt ebaõige lahendi. Nagu juba varem märgitud, ei ole apellant halduskohtu otsuse vaidlustamisel esitanud ringkonnakohtule ühtegi sellist põhjendust, mis sisuliselt käsitleks 11.09.2007 otsuse põhjendusi materiaalõiguse kohaldamise või tõendite hindamise seisukohalt. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et 17.09.2007 määrusega kaasas halduskohus kolmanda isikuna menetlusse Ü. Toominga ning ringkonnakohtu 26.11.2007 määrusega kaasati apellatsioonimenetlusse ka teised 11.12.2006 välja antud pärimisõiguse tunnistuses ära märgitud J. Toominga pärijad, mistõttu ei ole ka nende võimalikud õigused jäänud kaitseta, sest neil oli apellatsioonimenetluses võimalik oma seisukohad avaldada. Nagu juba märgitud, ei tulenenud Ü. Toominga poolt apellatsioonimenetluses esitatud põhjendustest ühtegi alust, mis tinginuks halduskohtu 11.09.2007 otsuse tühistamise. Samuti ei tulenenud ühtegi sellist alust Ü. Toomingaga samal positsioonil olevate (apellatsioonkaebusega nõustunud) ja kolmandate isikutena kaasatud pärijate U. Võro ja G. Võro kirjalikust vastusest apellatsioonkaebusele ega nende esindaja selgitustest apellatsioonikohtu istungil, sest nagu juba eelnevalt märgitud, ei ole käesoleva vaidluse esemeks küsimused maa tagastamise/mittetagastamise õigsuse kohta ega selle kohta, kas ja kuidas sai J. Tooming Mürsi maa või hoonete omanikuks. Teised menetlusse kaasatud

J. Toominga pärijad vaidlesid Ü. Toominga apellatsioonkaebusele vastu.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik T. Nettan on esitanud ringkonnakohtule taotluse mõista apellandilt tema kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludena õigusabikulu 12 867 krooni apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest. Asja materjalidest nähtuvalt on 25.02.2008 vastuse koostamisel (E. Toominga, M. Peda ja T. Nettani vastus apellatsioonkaebusele) menetlusosalistele õigusabi osutanud AB Aivar Pilv advokaadid ning selle kohta on advokaadibüroo esitanud arve nr 20080171, millel märgitud summa 12 867.90 krooni on T. Nettan advokaadibüroole tasunud. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvel märgitu kohaselt on advokaadibüroo vastuse koostamisel õigusabi osutanud 6,5 tunni ulatuses kogumaksumusega 10 905 krooni, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus ei pea tulenevalt apellatsioonkaebuse mahust ja sisust ning sellele koostatud vastuse mahust ja sisust 12 867.90 krooni suurust menetluskulu tervikuna vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks ning vähendab T. Nettani kasuks väljamõistetava menetluskulu suurust. Arvestades asjaolu, et AB Aivar Pilv advokaadid ei ole esimese astme kohtu menetluses osalenud ning see tingis vastuse koostamisele eelnevalt siiski vajaduse tutvuda asja materjalidega, leiab ringkonnakohus, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks tuleb 25.02.2008 vastuse koostamisel lugeda 8000 krooni (koos käibemaksuga), milline summa kuulub apellandilt T. Nettani kasuks väljamõistmisele HKMS § 92 lg 7 alusel. Ülejäänud osas jäävad vastuse koostamisega seotud menetluskulud T. Nettani enda kanda.

Viivi Tomson Agu Timmi Maili Lokk