3-06-1430/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht

13. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-1430 Haldusasi Jaan Mugra kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 494 300 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2007. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaan Mugra apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

12. veebruar 2008 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja Jaan Mugra, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Vastustaja Maksuja Tolliamet, esindaja Jaanus Jõgi

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Jaan Mugra apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2007. a otsus ja teha asjas uus otsus.

3. Mõista Maksuja Tolliametilt Jaan Mugra kasuks välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest summas 236 000 (kakssada kolmkümmend kuus tuhat) krooni.

4. Muus osas jätta Jaan Mugra kaebus rahuldamata.

5. Mõista Maksuja Tolliametilt Jaan Mugra kasuks välja menetluskulud summas 52 107 (viiskümmend kaks tuhat ükssada seitse) krooni ja 49 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, so 13. märtsist 2008.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksupettuste Uurimise Keskuse (edaspidi MUK) Põhja osakond alustas 12. juulil 2000 menetluse kriminaalasjas nr 0023710028. 8. mail 2002 peeti kahtlustatavana kinni Jaan Mugra, kelle suhtes kohaldati Tallinna Linnakohtu 10. mai 2002 määrusega tõkendit vahi alla võtmine kuni 19. maini 2002, linnakohtu 17. mai 2002 määrusega pikendati vahi all pidamist kuni 7. juunini 2002 ning 27. mai 2002 määrusega asendati tõkend kautsjoniga

500 000 krooni. 27. mail 2002 esitati J. Mugrale süüdistus KrK § 1481 lg 2 ja 5 ning § 17 lg 4 järgi. 28. mail 2002 tasus J. Mugra kautsjoni ja ta vabastati vahi alt.

3-06-1430

2(10)

12. juunil 2003 esitas J. Mugra kaitsja taotluse kautsjoni tühistamiseks, mille MUK Lõuna osakonna juhtivinspektor jättis 30. juuni 2003 määrusega rahuldamata. Kaitsja kaebuse nimetatud määruse peale koos tõkendi tühistamise ettepaneku taotlusega jättis Tartu Prokuratuuri vanemprokurör 8. juuli 2003 vastusega rahuldamata. Kaitsja samasisuline kaebus ja ettepanek jäeti rahuldamata ka Riigiprokuratuuri 24. juuli 2003 vastusega.

21. aprillil 2005 lõpetas Maksuja Tolliameti (edaspidi MTA) uurimisosakond J. Mugra suhtes kriminaalmenetluse ning tühistas talle kohaldatud tõkendi – kautsjoni. Tallinna Linnakohus tegi 5. mail 2005 kaitsja taotluse alusel määruse kautsjoni tagastamise kohta J. Mugrale.

17. veebruaril 2006 esitas J. Mugra MTA-le taotluse haldusorgani tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 494 300 krooni. 19. aprillil 2006 saatis MTA J. Mugrale kirja puuduste kohta taotluses, millele J. Mugra vastas 3. mail 2006. 24. mail 2006 esitas J. Mugra kinnituse kautsjoni maksmiseks võetud laenu tagastamise ja tasutud intresside ning viiviste kohta. Maksuja Tolliameti 16. juuni 2006 otsusega nr 6-2/217 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

2. Jaan Mugra esitas 18. juulil 2006 halduskohtule kaebuse, milles paluti MTA 16. juuni 2006 otsus nr 6-2/217 tühistada ja hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju 494 300 krooni. Kaebuse väidete kohaselt oli talle kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi – kautsjoni – tühistamiseks vastustaja poolt taotluse õigeaegselt esitamata jätmine õigusvastane ning sellega tekitati kaebajale kahju. Kaebaja puhul esines KrMK § 711 lõikes

7 sätestatud asjaolu kautsjoni tagastamiseks. Kautsjoni tühistamise vajadus tulenes ka kautsjoni kestusele KrMK § 74 lõikes 1 sätestatud tähtaegade kohaldamisest protsessianaloogia korras – kautsjoni kohaldamine saanuks kesta 10. novembrini 2002, erandjuhul mitte rohkem kui 10. maini 2003. Kautsjoni tühistamata jätmine riivas ebaproportsionaalselt omandiõigust. Kaebaja oli kautsjoni tasumiseks sunnitud võtma laenu, mille ta pidi laenulepingu kohaselt tagastama hiljemalt 27. mail 2004. Kautsjoni õigeaegse tühistamise korral saanuks kaebaja tagastada laenu juba 2003. aasta kevadel ega oleks pidanud tasuma täiendavat intressi 75 000 krooni ja viiviseid 395 000 krooni. Vastustaja tegevusetuse tõttu kandis kaebaja kahju kokku 470 000 krooni. Lisaks oli kaebaja sunnitud kandma õigusabikulu seoses kautsjoni tühistamise taotluse esitamise ja edasikaebustega. Õigusabikulud tasus kokkuleppe alusel kolmas isik, kellele kaebaja on hüvitanud

24 300 krooni. Vastustaja viivitas nii kriminaalkui haldusmenetluse toimingutega. Vastustaja 30. juuni 2003 otsus oli sisuliselt motiveerimata. Vaidlustatud otsuses jäeti täiesti tähelepanuta KrMK § 711 lõikest 7 tulenev kautsjoni tühistamise alus. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisega viivitati: taotluse puudused olid otsitud ning nõuded saanuks esitada varem.

3. Tallinna Halduskohtu 22. jaanuari 2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) kahju hüvitamise üheks kohustuslikuks elemendiks on MTA väidetava tegevusetuse õigusvastasus. KrMK § 66 lg 1 kohaselt võidakse kohaldada tõkendit, kui on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibiv süüdistatav või kohtualune hoiab uurimisest või kohtust kõrvale, takistab tõe tuvastamist kriminaalasjas või jätkab kuritegude toimepanemist, samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Seega pole tõkendi kohaldamise aluseks üksnes uute kuritegude sooritamise või eeluurimisest ja kohtust kõrvale hoidumise oht, mille kohus tõkendi asendamise määruses kaebaja puhul välistas, vaid tõkendit kohaldatakse muuhulgas ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Sellest, et kohus ei tühistanud tõkendit, vaid asendas raskema tõkendi kergemaga, järeldub, et kohus pidas kautsjoni kohaldamist kohtuotsuse täitmise tagamiseks oluliseks: linnakohtu 27. mai 2002 määrusest nähtuvalt leidis prokurör, et kautsjonisumma peaks olema suurusjärgus, mis vastaks tekitatud kahjule. Kaebaja määrust ei vaidlustanud ning järelikult nõustus, et tõkendi kohaldamise eeldused on täidetud;

3-06-1430

3(10) 2) tulenevalt KrMK § 78 lõikest 1 tõkend tühistatakse, kui selle kohaldamiseks puudub edasine vajadus. Seega on tõkendi tühistamise eelduseks senise vajaduse äralangemine asjaolude muutumise tõttu. KrMK § 711 lg 51 kohaselt võib tõkendit kautsjon uurija või prokuröri ettepanekul muuta või tühistada ainult kohtunik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 7 kautsjon tagastatakse, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei riku kutse peale ilmumise kohustust, samuti kui kohtunik on kautsjoni muutnud või tühistanud uurija või prokuröri ettepanekul, kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu või kohtualuse õigeksmõistmisel; lg 6 näeb aga ette, et kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune hoidub mõjuva põhjuseta kohtueelsest uurimisest või kohtust kõrvale või paneb tahtlikult toime uue kuriteo, kantakse kautsjon pärast tsiviilhagi rahuldamiseks ja kohtukulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsusega või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega riigituludesse.

Neist sätetest tuleneb, et pelgalt asjaolust, et kautsjoni vastu vabadusse lastud isik ei riku kutse peale ilmumise kohustust või ei hoidu mõjuva põhjuseta uurimisest kõrvale, ei tingi tõkendi tühistamist. Need on vaid eelduseks kautsjoni hilisemale tagastamisele. Vastasel korral tagatakse just kautsjoniga kohtuotsuse täitmine ja ülejäänu kantakse kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega riigituludesse;

3) taotluse kautsjoni tühistamiseks esitas kaitsja enam kui aasta pärast selle kohaldamist ning seega ei peetud vähemalt juunini 2003 tõkendit põhjendamatuks. Seisukoha muutumist tinginud uusi olulisi asjaolusid, nii nagu ka laenu võtmist ja selle tähtpäevaks tagastamata jätmisega materiaalsete sanktsioonide kaasnemist taotluses ei märgita. Taotluse jättis uurija 30. juuni 2003 määrusega rahuldamata põhjendusega, et eeluurimisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis lükkaksid ümber kaebajale esitatud süüdistuse ning tingiksid tõkendi ümberhindamise.

Määruses osutatakse, et kaebajale esitatud süüdistuse kohaselt jäi tema tegevuse tulemusena riigieelarvesse laekumata käibemaks 856 764 krooni. Seega pidas uurija silmas endiselt vajadust tagada võimaliku kohtuotsuse täitmine. Määruse põhjendatust on kontrollitud kriminaalmenetluses ettenähtud korras kuni Riigiprokuratuurini ning leitud, et määrus on seaduslik. Kuna kaebeõigust, millele Riigiprokuratuuri 24. juuli 2003 vastuses viidati, kaebaja ei kasutanud ega vaidlustanud riigi peaprokuröri otsust kohtus, siis järelikult nõustus ta otsuse argumentatsiooniga;

4) kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kautsjoni tähtaja suhtes sai ja tuli kohaldada protsessianaloogia korras KrMK § 74 lõikes 1 sätestatud tähtaegu, ning leiab, et MTA uurija ei pidanud ka omaalgatuslikult tegema kohtule ettepanekut kautsjoni varasemaks tühistamiseks või pikendamiseks. KrMK-s ei ole kautsjoni kohaldamise kestusele konkreetseid tähtaegu kehtestatud ega selles osas tähtaja pikendamist ette nähtud. Vahi alla võtmisele kui isiku põhiõigusi erakordselt riivavale tõkendile olid kehtestatud konkreetsed tähtajad (KrMK § 11 lg 2, § 351 lg 1, § 67 lg 2, § 711 lg 11, § 73 lg 51).

KrMK § 74 lg 1 kohaselt ei tohi kriminaalasja uurimisel vahi all pidamine kesta üle kuue kuu, erandjuhul kuni aasta. Tõkendid on erineva intensiivsusega, mistõttu on seadusandja pidanud vajalikuks nende kohaldamist erinevalt reguleerida ja pole pidanud silmas ega võimalikuks eri tõkendite osas analoogia kohaldamist. Kautsjon on oma õiguslikult olemuselt sarnane vahi all pidamisele ainult selles mõttes, et mõlemad on tõkendid ja tähendavad isiku õiguste piiramist, kuid õiguste riive ulatus on olulisel määral erinev. Seetõttu on ekslik kaebaja väide, et KrMK-st tulenes üheselt, et vastustaja oli hiljemalt kaebaja taotluse saamisel kohustatud esitama kohtule taotluse tõkendi kautsjon tühistamiseks.

Tegutsemiskohustust ei ole käesoleval juhul rikutud. Seega ei olnud uurija kautsjoni tühistamisel tegevusetu ega viivituses. Kohus osutab, et eelviidatud KrMK sätete sisu ja põhimõtted ei muutunud ka 1. juulil 2004 kriminaalmenetluse seadustiku jõustumisega (KrMS § 127, § 130, § 135, § 137 jm);

5) kaebaja on väitnud ka menetlustoimingutega põhjendamatut viivitamist, väites et kautsjoni kohaldamise varasema lõpetamise korral ei oleks kahju tekkinud. Menetlustoimingutega põhjendamatu viivitamine ei ole kinnitust leidnud. Puuduvad andmed, et eeluurimise seaduslikkuse üle järelevalvet teostavad prokurörid oleksid tuvastanud uurijapoolseid minetusi. Linnakohtu määruses vahi all pidamise tähtaja

3-06-1430

4(10) pikendamiseks on peetud konkreetset kriminaalasja spetsiifiliseks ja aeganõudvaks. Ehkki väidetavalt ei esitatud kaebajale ühtegi kutset ning viimased uurimistoimingud enne kautsjoni tühistamise taotlemist sooritati kaebaja suhtes mais 2002, ei tähenda see, et uurimine olnuks seiskunud või juba lõpule viidud. Arvukatest tunnistajate ülekuulamise protokollidest nähtuvalt tehti asjas palju uurimistoiminguid; 6) MTA ei ole avalik-õiguslikus suhtes õigusvastaselt toiminud. Õiguspärane toiming ei saa rikkuda isiku põhiseaduslikke ega muid õigusi. Muude kahju hüvitamise eelduste kontrollimiseks puudub vajadus. MTA on keeldunud kahju hüvitamise taotluse kohtuvälisest rahuldamisest sisuliselt õiguspäraselt. HMS §-st 58 tulenevalt ei oma vaidluse lõpptulemuse seisukohast tähtsust, kas MTA järgis kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel menetlusnõudeid.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Jaan Mugra apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega tühistada Maksuja Tolliameti 16. juuni 2006 otsus nr 6-2/217 ja hüvitada Maksuja Tolliameti õigusvastase tegevusetusega tekitatud kahju summas

458 300 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) kohtu seisukohad KrMK § 711 lg 7 kohaldatavuse osas on ebaõiged. Viidatud säte näeb ette neli iseseisvat alust kautsjoni tagastamiseks. Neist esimese (isik ei riku kutse peale ilmumise kohustust) kohaldamiseks ei ole vaja ära oodata kriminaalmenetluse lõpetamist ega õigeks mõistmist. Kui isik pole menetluse kestel rikkunud kutse peale ilmumise kohustust, puudub vajadus kautsjoni kohaldamiseks, mis on sellise kohustuse täitmise tagamise vahend. Väär on seisukoht, et tegemist on üksnes hilisema alusega kautsjoni tagastamiseks, kui kohus otsustab kautsjoni tühistada.

Ilmumise kohustusest mittekõrvalehoidumine ja kautsjoni tühistamine on tagastamise erinevad alused. Kuna kaebaja ei rikkunud kutse peale ilmumise kohustust, esines alus kautsjoni tagastamiseks. Asjaolu, et menetleja ei kasutanud kutse esitamise õigust, ei saa kahjustada kaebaja õigust kautsjoni tagastamisele. Kaebaja taotluse lahendamisel olnuks õige kaaluda ka nimetatud aluse kohaldamist või põhjendada selle kohaldamata jätmist, mida ei tehtud. Kriminaalmenetluses ega vaidlustatud haldusaktis ei pööratud sellele alusele mingit tähelepanu.

Kohus pidanuks hindama, kas sellega rikuti haldusakti motiveerimise nõuet;

2) kaebaja ei nõustu järeldusega, et kautsjoni kohaldamise eesmärk oli kohtuotsuse tagamine. Kuna kautsjoni kohaldamise näol oli tegemist eelnevalt seatud teise tõkendi – vahi all pidamise – asendamisega, siis olid kautsjoni eesmärgid samad, mis asendatava tõkendi puhul. Vahi all pidamise eesmärgiks ei ole tagada, et kohtuotsuse tegemise ajaks oleks olemas otsusega väljamõistetav summa, sest vahi all olev isik ei kanna reeglina sellist summat kaasas ega saa seda vahi all olles teenida. Vahi all pidamise eesmärk on tagada isiku kättesaadavus, hoida ära uute rikkumiste toimepanek ja kriminaalmenetluse takistamine. Tõkendi asendamine tähendas seda, et samade eesmärkide saavutamist peeti võimalikuks ka kautsjoni kohaldamisega. Kautsjoni kohaldamise jättis kaebaja vaidlustamata mitte seetõttu, et oleks nõustunud sõnaselgelt väljendamata eesmärgiga tagada kohtuotsuse täitmine, vaid põhjusel, et kaebaja kaitsja taotlus rahuldati;

3) kohtule arusaamatuks jäänud uueks asjaoluks oligi see, et kaebaja ei hoidunud kriminaalmenetluse toimingutest kõrvale, st esines selgesõnaline, KrMK § 711 lg 7 sätestatud alus kautsjoni tagastamiseks. Taotluses tõepoolest ei viidatud laenu võtmise faktile, kuid see ei saanud olla taotluse läbivaatamisel oluline. Taotluse läbivaatamisel oli vastustajal oluline tuvastada, kas esineb KrMK-s ettenähtud kautsjoni tagastamise alus. Kautsjon tasuti laenu arvelt ja sellega tekkida võivad hilisemad kahjunõuded ei ole iseenesest kautsjoni tagastamise aluseks. Kohtu järeldus riigi peaprokuröri otsuse argumentatsiooniga nõustumisest pole õige. Otsust ei vaidlustatud, kuna see ei oleks kõige efektiivsemal viisil kaitsnud kaebaja huve. Taotluste ja edasikaebustega andis kaebaja vastustajale korduvalt võimaluse kahju ära hoida. Kohtuvaidlus oleks kestnud

3-06-1430

5(10) kaua ning kaebaja otsustas oodata kriminaalmenetluse lõpetamist. Halduskohtusse pöördumine ei olnud ka vajalik, sest vastustaja tegevuse õigusvastasust on võimalik tuvastada käesolevas haldusasjas;

4) ebaõige on kohtu seisukoht, et kautsjonile ei saa kohaldada protsessianaloogia korras vahi all pidamise kohta KrMK § 74 lõikes 1 sätestatud tähtaegu, kuna õiguste riive olulise erinevuse tõttu on seadusandja need erinevalt reguleerinud. Asjaolu, et KrMK ei sätestanud expressis verbis kautsjoni kohaldamise tähtaega, ei saa tähendada kautsjoni kestusel piirangute puudumist. Vastasel juhul tekiks vastuolu menetlemise mõistliku aja printsiibiga ning kriminaalmenetlust tagav tõkend omandaks karistusliku iseloomu. Kuna ka kautsjoni puhul on tegemist põhiõiguse riivega, tuleb kohaldada protsessianaloogiat.

Omandiõiguse riive peab olema vajalik ja proportsionaalne. See tähendab ka ajalist piirangut, sest kautsjoni näol on tegemist vahi all pidamise asendamisega, millele on seadus ajalise piiri seadnud. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendist (3-1-3-1-04) tuleneb printsiip, mis lubab sellist protsessianaloogiat kohaldada. Riigikohus märkis (p 11), et KrMK §-s 66 sätestatu kohaselt on kautsjon kriminaalmenetlusliku tõkendi üks võimalik alaliik, mille eripära vastavalt KrMK § 711 lg 1 esimesele lausele on selle kohaldatavus vaid vahi all pidamise asendajana;

5) nõustuda ei saa ka kohtu seisukohaga, et kautsjoni tagastamisega ei viivitatud, kuna kriminaalasi oli eriliselt keerukas ja mahukas. Pole vaidlust, et pärast kautsjoni kohaldamist tehti kriminaalasjas mitmeid toiminguid, kuid neid ei tehtud kaebaja suhtes. Kautsjon ei saa tagada teiste isikutega seotud menetlustoimingute tegemist. Seega ei saanud kaebajale tõkendi kohaldamine olla põhjendatud muude menetlustoimingutega, mis tulenesid asja keerukusest ja tingisid selle mahukuse;

6) kaebaja arvates on rikutud ka EIÕK artikleid 6 ja 13. Kohtuotsusega, milles leiti, et kautsjoni puhul protsessitähtajad kohaldamisele ei kuulu, on rikutud õiglase ja tõhusa kohtumenetluse printsiipi. Kautsjoni sisuliselt tähtajatult kohaldamise põhjendatuks pidamisega on piiratud kaebaja õigust kautsjoni tagastamise taotlemiseks kohtult;

7) kohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Vastavalt TsMS § 442 lõikele 8 peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, ning kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kohus jättis hindamata, kas KrMK § 711 lg 7 täielikult käsitlemata jätmisega kriminaalmenetluse käigus tehtud otsustes kautsjoni tagastamise kohta on rikutud menetlusnorme. Kohus ei põhjendanud, kuidas kaebaja suhtes kohaldatud kautsjon tagas teiste isikute suhtes uurimistoimingute tegemist. Sellega rikkus kohus otsuse põhjendamiskohustust;

8) kuna kohtu hinnang vastustaja tegevuse õiguspärasusele on ekslik (õigusvastasus tuleneb KrMK § 711 lg 7 ja § 74 lg 1 kohaldamata jätmisest), tulnuks halduskohtul hinnata ka kahju hüvitamise teiste eeldustega seotud väiteid ja tõendeid. Kui ringkonnakohus peab võimalikuks asja lahendamist esimese astme kohtule tagasi saatmata, jääb kaebaja kõigi kaebuses esitatud väidete ja tõendite juurde, mis puudutavad kahju tekkimist, suurust ning vastustaja poolt menetlusnormide rikkumist.

5. Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohus ei ole KrMK § 711 lõiget 1 ebaõigesti kohaldanud. Kaebaja keskse väitega, et kuna ta ei olnud rikkunud kutse peale ilmumise kohustust, tulnuks kautsjon tagastada, vastustaja ei nõustu. Kohus märkis õigesti, et tõkendi kohaldamise aluseks ei ole üksnes uute kuritegude toimepanemise või kohtueelsest uurimisest või kohtust kõrvalehoidumise kahtlus, vaid tõkendit kohaldatakse ka kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Nii linnakohus tõkendit asendades kui ka uurija tõkendi tühistamise taotlust rahuldamata jättes arvestasid muuhulgas kohtuotsuse täitmise tagamise vajadusega. Kriminaalmenetluse lõpetamise järel tagastati kautsjon, kuna KrMK § 711 lõikes 6 märgitud asjaolusid ei esinenud ning kautsjon oli oma ülesande täitnud. Üksnes kutse peale ilmumise kohustuse täitmine ei too automaatselt tagajärjena kaasa kautsjoni tagastamist; 2) põhjendamatult on apellatsioonkaebuses heidetud uurijale ette kautsjoni tagastamise taotluse lahendamisel motiveerimiskohustuse rikkumist. Uurija määruses on konkreetsed

3-06-1430

6(10) kontrollitavad väited, millega nõustus ka prokuratuur. Alusetud on ka etteheited vastustajale ja kohtule, et need ei ole kaebaja soovitud kautsjoni tagastamise alust kohaldanud ja mittekohaldamist põhjendanud. MTA 16. juuni 2006 otsuse punktides 2.4 ja

2.5 on esitatud põhjalik käsitlus kautsjoni tagastamise aluste puudumise kohta ning halduskohtu otsuses on KrMK § 711 lõike 7 osas veenev ja asjakohane tõlgendus. Kohtu järeldustega mittenõustumine ei tähenda, et kohus on rikkunud motiveerimiskohustust;

3) ebaõige on kaebaja seisukoht, et vahi all pidamise eesmärgiks ei saa olla kohtuotsuse täitmise tagamine. KrMK § 73 lg 1 kohaselt võib tõkendina vahi alla võtmist kohaldada ka sel eesmärgil. KrMK § 711 lg 1 kohaselt lähtub kohtunik kautsjonisumma määramisel muuhulgas kuriteoga põhjustatud kahju suurusest. KrMK § 66 lg 1 kohaselt võib kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkendina nii kautsjonit kui ka vahi alla võtmist. Seega võis kautsjonit rakendada kohtuotsuse täitmise tagamiseks;

4) kohus osutas põhjendatult, et perioodil kautsjoni kohaldamisest kuni kautsjoni tühistamise taotluse esitamiseni oluliste asjaolude muutumist ei toimunud;

5) kohus järeldas riigi peaprokuröri otsuse vaidlustamata jätmisest õigesti otsuse argumentidega nõustumist. Kaebajal ei olnud faktilisi ega õiguslikke takistusi riigi peaprokuröri otsuse halduskohtus vaidlustamiseks ning sellest loobumisega jättis kaebaja kasutamata õiguskaitsevahendi kahju ärahoidmiseks. Lisaks on MTA hinnangul riigi peaprokuröri poolt KrMK § 182 ja § 183 korras tehtud otsustus mitte üksnes informatiivse, vaid ka õigusliku tähendusega ning otsustuse vaidlustamiseks on ette nähtud kindel tähtaeg, mille möödumisel tuleb õiguskindluse põhimõtte kohaselt lugeda õigusvastasuse puudumine õiguslikult siduvalt kindlaks tehtuks. Seega peab huvitatud isik vaidlustamiseks kasutama ära kõik menetlusõiguslikud võimalused. Riigi peaprokuröri poolt kaebuse lahendamisel oli antud juhul seega tegemist avalik-õiguslikus suhtes väidetavalt kahju tekitanud toimingu õigusvastasuse puudumise õiguslikult siduva kindlakstegemisega Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-77-04 p 12 mõistes;

6) kaebaja on ebaõigesti tõlgendanud KrMK § 74 lõiget 1. Kautsjon ja vahi alla võtmine on erineva intensiivsusega tõkendid. Vahi alla võtmise protsess saab käivituda üksnes prokuröri taotlusel, kautsjoni kohaldamine eeldab vaid süüdistatava taotlust. Kautsjoni kohaldamist sai vaidlustada üksnes prokurör ning kautsjoni suurust ei saanud üldse vaidlustada. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-1-3-1-04 ei tulene printsiipi, mis lubaks protsessianaloogiat kohaldada. Analoogia kohaldamine eeldab, et reguleerimata suhte olulised omadused langeksid kokku reguleeritud suhte omadega. Tõkendite olemuse erinevusest tulenevalt alus analoogia kohaldamiseks puudub;

7) kohus leidis põhjendatult, et menetlustoimingutega viivitamine ei ole kinnitust leidnud. Kriminaalmenetluses sooritatavaid toiminguid ei tehta üksnes kahtlustatava suhtes. Kautsjonit on käesolevas asjas kohaldatud KrMK § 66 lg 1 ja § 73 lg 1 sätestatud otstarbel ehk kautsjonil oli kriminaalmenetluse tagamise eesmärk;

8) kohus ei ole otsuses väitnud, et kautsjoni puhul protsessitähtajad ei kehti. Kohus leidis, et analoogia korras ei kuulu kohaldamisele KrMK §-s 74 sätestatud tähtajad. Tuleb lisada, et kohtumenetluseks ei ole vahistamistähtaegu sätestatud ning lähtuda tuleb mõistlikust ajast. Mõistliku aja sisustamise üheks aspektiks on ka asja keerukus. Kuna tegemist oli keeruka ja mahuka kriminaalasjaga, ei saa menetluse kestust pidada ebamõistlikult pikaks;

9) kohus ei ole menetlusnorme rikkunud. Väide, et vastustaja ei ole kahju hüvitamise keeldumise otsuses käsitlenud KrMK § 711 lg 7 sätestatud kautsjoni tagastamise aluseid, on ekslik. Kohus on andnud hinnangu kõigile asjas olulist tähtsust omavatele asjaoludele. Pealegi ei oma kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel kohtuvälises menetluses tehtud keelduva otsusega seonduv keskset tähendust. Kohus on põhjalikult selgitanud, miks tuleb kaebaja väited menetlustoimingutega viivitamise kohta põhjendamatuks lugeda, osutanud kautsjoni kriminaalmenetlust tagava toime tähtsusele ja leidnud, et tõkendit on kohaldatud muuhulgas kohtuotsuse täitmise tagamiseks;

10) kohus leidis õigesti, et uurija ei ole tegutsemiskohustust rikkunud. Kaebaja arusaam MTA tegevusetuse õigusvastasusest on ekslik. Seetõttu ei pidanud kohus peatuma kahju

3-06-1430

7(10) tõendatuse küsimusel. Samas jääb MTA seisukoha juurde, et ka kahju ei ole usaldusväärselt tõendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Tallinna Linnakohtu 10.05.2002 määrusest nähtuvalt on vahi alla võtmise põhjuseks apellandi võimalus jätkata vabaduses viibides kuritegude toimepanemist, minna pakku uurimise ja kohtu eest ning hakata takistama tõe tuvastamist kriminaalmenetluses. Linnakohtu 17.05.2002 määrusest nähtuvalt õigustas vahi all pidamise jätkamist lisaks eelnevalt nimetatutele ka võimalus mõjutada vabaduses viibivaid ja kuriteo toimepanemisega seotud isikuid, mida kohus pidas kuritegude jätkamiseks. Linnakohtu 27.05.2002 määrusest nähtuvalt õigustasid apellandi vahi alt vabastamist ja kautsjoni kohaldamist asjaolud, et pole alust arvata, et apellant hakkaks toime panema uusi kuritegusid või hakkaks kõrvale hoiduma eeluurimisest ning kohtust. Seega järeldub nimetatud määrusest, et kõik vahi alla võtmise määruse põhjendustes nimetatud alused kautsjoni kohaldamiseks olid ära langenud. Kohtumäärusest ei nähtu, millistel põhjustel kautsjoni kohaldamist vajalikuks peeti. Vahi alla võtmise ja seega ka kautsjoni kohaldamise aluseks saab lisaks nendele puuduvatele alustele olla ka kohtuotsuse täitmise vajadus (KrMK § 66 lg 1, § 73 lg 1). Kuigi linnakohtu määrustest ei nähtu selgelt kautsjoni kohaldamise selle aluse olemasolu, on see kohtumääruse põhjendustest kaudselt tuletatav. Teiste aluste puudumine ja prokuröri seisukoht 27.05.2002 määrusest nähtuvalt kinnitavad halduskohtu otsuse seisukoha õigsust, et just kohtuotsuse täitmise tagamine oli eesmärgiks kautsjoni kohaldamisel.

8. KrMK § 711 lg 7 kohaselt kautsjon tagastatakse, kui kahtlustatav, süüdistatav või kohtualune ei riku kutse peale ilmumise kohustust, samuti kui maavõi linnakohtunik on kautsjoni muutnud või tühistanud uurija või prokuröri ettepanekul, kriminaalmenetluse lõpetamise tõttu või kohtualuse õigeksmõistmisel. Apellant järeldab sättest, et kautsjoni tagastamine toimub igal juhul siis, kui kautsjoni vastu vahi alt vabastatud isik ei riku kutse peale ilmumise kohustust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Olukorras, kus kautsjoni kohaldamise aluseks ei ole kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht, ei oleks vastasel korral kautsjoni kohaldamise aluste tagamine kautsjoniga võimalik, sest kautsjoni eesmärkide saavutamist õnnestuks vahi alt vabastatud isikul uurija või prokuröri juurde ilmumise kohustust täites vältida.

9. Halduskohus leidis õigesti, et kautsjoni tagastamine kuue kuu ega ühe aasta möödumisel selle kohaldamisest ei olnud kohustuslik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses selle kohta esitatud põhjendustega. Samale seisukohale asuti Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.03.2008 määruses nr 3-1-1-80-07.

10. Kuid viidatud lahendis leidis Riigikohus, et kui kriminaalmenetluse mingil ajahetkel ei saa menetleja arvates kahtlustatava või süüdistatava puhul enam rääkida vahistamisaluse olemasolust, siis tuleb tühistada ka sellele isikule kohaldatud kautsjon ja kautsjonisumma talle tagastada. Ka sellel isikul, kelle suhtes on kohaldatud kautsjonit, peab kriminaalmenetluses olema võimalus tõstatada küsimust põhiõiguste riive kestvast põhjendatusest. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste pidev kohustus. Seetõttu peab ka menetleja kriminaalmenetluse igal ajahetkel hoolitsema selle eest, et kõik põhiõiguste riived oleksid kestvalt põhjendatud. Demokraatlikus õigusriigis võib põhiõigusi riivata vaid juhul ja niivõrd, kui ja kuivõrd see on vältimatult vajalik. See tähendab, et kautsjon tuleb isikule tagastada, kui selle kohaldamise alused on ära langenud ning kahtlustatav või süüdistatav ei ole rikkunud kautsjoni tingimusi. Eelkõige tulebki selle jälgimist, kas tõkendi edasine kohaldamine on vajalik, pidada menetleja ülesandeks. Samas on ka kahtlustataval õigus kohtueelses menetluses taotleda

3-06-1430

8(10) eeluurimiskohtunikult kontrollimist, kas kautsjoni jätkuv kohaldamine on enam põhjendatud.

11. Maksuameti ülesanne oli tsiteeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusest nähtuvalt jälgida, kas kautsjoni edasine kohaldamine on vajalik. Kautsjoni aluse äralangemisel tulnuks kautsjon tagastada. Kautsjon tagastati apellandile linnakohtu 05.05.2005 määruse alusel. Kohtuotsuse täitmise tagamise vajadus, mis oli kautsjoni aluseks KrMK § 66 lg 1 ja § 73 lg 1 kohaselt, ei olnud enam kautsjoni nõudmise aluseks 01.07.2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Seega oli vastustaja poolt kautsjoni tagastamata jätmiseks vajalike toimingute tegemata jätmine õigusvastane hiljemalt alates 01.07.2004.

12. Apellant taotles kautsjoni tühistamist 2003. a juunis. Maksuameti 30.06.2003 määrusest nähtuvalt on uurija asunud seisukohale, et kautsjoni kohaldamise alused ei ole ära langenud ning riigieelarvesse jäi kuriteo tulemusel laekumata 856 764 krooni. Süüdistust ei ole menetluse käigus ümber lükatud. Tartu Prokuratuur nõustus Maksuameti seisukohaga. Riigiprokuratuuri 24.07.2003 vastusest kaebusele nähtub, et ka Riigiprokuratuuri arvates on jätkuvalt olemas alused kautsjoni kohaldamiseks. Kuid Riigiprokuratuur leidis, et kautsjoni kohaldamise aluse olemasolul ei ole vajalik edaspidise menetluse käigus kontrollida, kas kautsjoni kohaldamine on jätkuvalt proportsionaalne omandiõiguse piirang, sest selline hindamine viiakse läbi kautsjoni kohaldamise otsustamisel.

Ringkonnakohus leiab, et käesoleva otsuse punktis 10 tsiteeritud põhjustel tuleb ka menetluse kestel jätkuvalt kontrollida, kas kautsjoni kohaldamine ei ole muutunud omandiõiguse ülemääraseks piiranguks. Üksnes kautsjoni kohaldamise aluste jätkuv olemasolu ei ole piisav kautsjoni tagastamata jätmiseks, sest KrMK § 711 lg 2 kohaselt kautsjonisumma määramisel lähtub maavõi linnakohtunik kuriteo raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse varalisest seisundist. Isiku varalise seisundi muutumisel ja menetluse pikaajalisel kestusel võib seetõttu olla põhjendatud ka kautsjoni tühistamine või asendamine muu, isikut vähem koormava tõkendiga. Ringkonnakohtu arvates ei saanud linnakohus kautsjoni kohaldamisel hinnata menetluse kestust ning apellandi ja Tiit Kuusiku vahelisest laenulepingust tuleneva varalise kohustuse suurust, kuna need asjaolud ei olnud kautsjoni kohaldamise ajal teada. Seetõttu tuli nendele asjaoludele ja sellest tulenevalt ka kautsjoni kui omandiõiguse piirangu proportsionaalsusele hinnang anda apellandi poolt vastustajale sellekohase taotluse esitamisel.

Seetõttu on kolleegium seisukohal, et kautsjoni tagastamise taotluse rahuldamata jätmine vastustaja poolt esitatud põhjendustel ei olnud piisavalt motiveeritud. Maksuamet oleks pidanud kaaluma kautsjoni kui omandiõiguse piirangu jätkuvat proportsionaalsust. Seda tehtud ei ole. Ringkonnakohtu arvates ei oma taotluse rahuldamata jätmise õiguspärasuse seisukohast tähtsust, et apellant ei viidanud laenulepingu olemasolule Tiit Kuusikuga. Apellant märgib õigesti, et vastustaja ja prokuratuuri seisukohtadest nähtuvalt poleks sellest asjaolust lähtuvalt kautsjoni tagastamise või muutmise küsimuses teistsugusele seisukohale jõutud.

13. Kahju hüvitamise eelduseks on vastustaja tegevusetuse materiaalne õigusvastasus. Kahju tuleb hüvitada üksnes siis, kui vastustaja oleks kaalumise tulemusel pidanud jõudma järeldusele, et kautsjon tuleb tagastada. Kolleegiumi arvates ei saa apellandi omandiõigust pidada aga kaalukamaks kui huvi kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja sellel alusel kautsjoni mittetagastamist. Halduskohus selgitas õigesti, et kriminaalmenetluses viidi läbi hulgaliselt menetlustoiminguid pärast kautsjoni tasumist ning kriminaalmenetluse läbiviimisel ei toimunud ebamõistlikku viivitust. Kautsjoni kohaldamine üle ühe aasta ei olnud seetõttu õigusvastane.

3-06-1430

9(10)

14. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kahju hüvitamine saab olla põhjendatud vastustaja tegevusetusega kautsjoni tagastamiseks vajalike toimingute tegemisel alles alates 01.07.2004. Vastustaja tegevuse õigusvastasus lõppes 21.04.2005 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse tegemisega ja selle alusel kautsjoni tühistamisega.

15. Vastustaja eksib, kui ta leiab, et apellandil kautsjoni tasumisest tekkinud kahju ei ole tõendatud. Laenulepingu olemasolu ja selle alusel Tiit Kuusikule intressi ja viivise tasumine on piisavalt usaldusväärselt tõendatud nii apellandi seletuste, Tiit Kuusiku kinnituse kui Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 16.02.2007 maksuotsusega nr 12-5758, mille asjaolud ja õiguspärasus nähtuvad Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2007 otsusest haldusasjas nr 3-07-584. Tartu Ringkonnakohtu otsus on jõustunud.

Laenulepingu alusel tasutud intressid ja viivis on käsitletavad apellandi kahjuna.

16. Kuid kolleegium ei nõustu, et tekitatud kahju hulka kuulub ka apellandi esindajale makstud tasu õigusabi eest kriminaalmenetluses. Nimetatud kulude väljamõistmise kord on ette nähtud kriminaalmenetluse lõpetamise ajal kehtinud KrMS §-dega 183, 189 lg 1 ja

190. Sellise otsustuse vaidlustamise võimalus on sätestatud KrMS §-des 228-230. Nende õiguskaitsevahendite kasutamata jätmisel ei ole menetlusosalisel õigust nõuda menetluskulude hüvitamist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuna halduskohtus.

17. Vastustaja tegevusetuse õigusvastasus oli põhjuslikus seoses kaebajal kahju tekkimisega. Kautsjoni tagastamisel ei oleks kaebaja pidanud kautsjoni tasumiseks võetud laenult enam intressi ja ka viivist tasuma.

18. Apellant tasus T. Kuusikule laenulepingu alusel viivist 1000 krooni päevas. Vastustaja tegevuse õigusvastasus kestis 01.07.2004 kuni 21.04.2005, seega kokku 295 päeva. Selle perioodi eest tasus apellant viivist summas 295 000 krooni. Intressi maksis apellant selle perioodi eest üksnes kuni 27.05.2004 (I kd, tl 61), seega perioodi eest pärast 01.07.2004 neid ei maksnud. Viivise suurus ei ole ebamõistlikult suur, arvestades, et laenulepingul ei olnud tagatist.

19. Kolleegiumi hinnangul ei saa hüvitise suuruse määramisel siiski piirduda eelnimetatud summa tuvastamisega. Apellant ei ole laenu põhisummat kasvõi osaliselt enne kautsjoni tagasisaamist võlausaldajale tagastanud. Apellant ei ole esitanud ka selliseid tõendeid, mis kinnitaksid, et tal puudus 2004. a kevadest kuni kautsjoni tagastamiseni võimalus laenu põhisumma võlgnevust vähendada. Asjaolu, et tal puudusid piisavad rahalised vahendid kautsjoni tasumiseks kautsjoni kohaldamisel, ei tähenda, et tal ei võinud tekkida selliseid vahendeid hiljem. Kolleegium leiab, et usutavaks saab pidada apellandi võimaluste puudumist laenu põhisummat varem tagastada üksnes 80 % ulatuses laenusummast, arvestades põhivõla suurust. Seetõttu tuleb hüvitist vähendada 20 % võrra tekkinud kahjust. Hüvitis tuleb määrata seega 80 % x 295 000 = 236 000 krooni.

20. Kahju hüvitamisel tuleb arvestada RVastS § 7 lg 1 piiranguga, mille kohaselt ei hüvitata kahju, kui seda on võimalik vältida õiguste kaitsmise teel. Kaebaja ei vaidlustanud kohtus vastustaja otsust jätta kautsjon tagastamata ega tegevusetust kautsjoni tagastamiseks vajalike toimingute tegemisel. Kaebaja põhjendas sellist tegevusetust asjaoluga, et kaebuse esitamise korral ei oleks kautsjoni tagastamine toimunud kiiremini ning ta jäi lootma kriminaalmenetluse kiirele lõpuleviimisele. Riigiprokuratuuri vastuse saamisest 24.07.2003 kuni kautsjoni tagastamiseni linnakohtu 05.05.2005 määrusega möödus üle ühe aasta ja üheksa kuu. Arvestades kohtumenetluse kestust ei ole välistatud, et apellant oleks kautsjoni kohtusse pöördumisel kiiremini tagasi saanud, kuid see ei ole tõenäoline.

3-06-1430

10(10) Kolleegium leiab seetõttu, et õigeaegsete õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist ei saa kahju ärahoidmisel apellandile ette heita.

21. Kaebus tuleb eelnevast tulenevalt rahuldada osaliselt. Halduskohtu otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada. Vastustajalt tuleb apellandi kasuks välja mõista õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitis 236 000 kr.

22. Apellant taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist. Halduskohtus tasus apellant riigilõivu

14 829 kr ja õigusabikulusid

41 300 kr. Apellatsioonimenetluses tasus apellant 13 749 kr riigilõivu ja 35 400 kr õigusabikulusid. Kulude kandmine on tõendatud. Arvestades kaebuse osalist rahuldamist, tuleb menetluskulud vastustajalt välja mõista osaliselt. Halduskohtus taotles apellant kahju hüvitamist summas 494 300 kr, apellatsioonimenetluses 458 300 kr. Halduskohtus esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlus tuleb rahuldada seega 236 000 / 494 300 x (14 829 + 41 300) = 26 798,39 kr ulatuses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmise taotlus 236 000 / 458 300 x (13 749 + 35 400) = 25 309,10 kr ulatuses, kokku mõlema kohtuastme peale 52 107,49 kr.

Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask

Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 20.11.2008 otsusega nr. 3-3-1-47-08 Riigikohtu 20.11.2008 otsus RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaan Mugra kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Maksuja Tolliameti kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2008. a otsus haldusasjas nr 3-06-1430 osas, millega mõisteti Maksuja Tolliametilt Jaan Mugra kasuks välja menetluskulud. Muuta ringkonnakohtu otsust Maksuja Tolliametilt Jaan Mugra kasuks õigusvastaselt tekitatud kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse osas ning mõista Maksuja Tolliametilt Jaan Mugra kasuks hüvitisena välja 118 000 krooni. Muuta selles osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

4. Tagastada Maksuja Tolliameti kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.

5. Arvata Jaan Mugra kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon riigituludesse.