2-07-25461/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-07-25461 Määruse tegemise kuupäev ja koht

11. märts 2008, Narva Kohtunik TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi T.S avaldus põlvnemise tuvastamise nõudes pärast isiku surma Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: T.S (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Asjast puudutatud isikud: A.T (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) R.T (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) A.T (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) V.T(ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) Narva linn (Narva Linnavalitsuse hallatava Sotsiaalabiameti kaudu) /rk xxxxxxxx, asukoht xxx; xxx/ esindaja Jelena Valliste J.S (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Menetluse liik Hagita menetlus Asja arutamise kuupäev

11. märts 2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Avaldaja ja asjast puudutatud isikud: Narva Sotsiaalabiameti esindaja, J.S Resolutsioon

1. Tuvastada, et V.S (sünd xx.xx.xxxx, ik xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx-xx; xxx) põlvneb V.T-st (sünd xx.xx.xxxx, ik xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, venelane, vallaline, registreeritud viimane elukoht xxx xx-xx; xxx, tegelik viimane elukoht xxx xx-xx; xxx), kes on surnud 31.03.2007.

2. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

3. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

4. Kohtumääruse ärakiri saata peale jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt 02.07.2001 koostatud V.S sünniakt nr

349 asub muudatuste tegemiseks sünniakti. Menetluskulud Antud asjas menetluskulud kannab avaldaja Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

11.07.2007 esitas T. S avalduse, mille kohaselt alates 1999.a ta elas vabaabielus V.T-ga avaldaja korteris aadressil xxx, xxx xx-xx ja neil oli ühine majapidamine. 21.06.2001 sündis poeg V.

2007.a märtsi kuus sai V.T surma. Praegu elab poeg hagejaga, hageja ei tööta, saab toetust lapsele

Tsiviilasi nr 2-07-25461

2(3)

600 krooni. Põlvnemise tuvastamine on vajalik riigitoetuse saamiseks.

Avaldaja palub tuvastada V.S põlvnemine isalt V.T-lt, kes on surnud 31.03.2007.

Asjast puudutatud isikute seisukohad

J.S teatas, et T.S ja V.T elasid vabaabielus xxx, xxx xx-xx asuvas korteris, neil oli ühine majapidamine. Nende kooselust 21.06.2001 sündis poeg V. J. S on V.T tädi ja nad käisid läbi väga tihti.

Narva Sotsiaalabiameti seisukoha kohaselt lapse isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks on vajalik tuvastada alaealise V.S põlvnemine 31.03.2007 surnud V.T-st.

A, R, A ja V.T-d kinnitasid kohtule kirjalikult esitatud avalduses, et V.S on nende poja V.T poeg.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Avaldaja seletuste kohaselt V.T ei ole lapse sünniakti isana kantud, kuna viibis vanglas, avaldaja oli peale rasket operatsiooni.

Kohtuistungil viibinud asjast puudutatud inimesed kinnitasid oma varem väljendatud seisukohti ning J. S seletas, et V.T tunnistas, et V on tema poeg. Kahtlusi selles ei olnud.

Kohtulahendi põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 hagita asjad on hagita perekonnaasjad. TsMS § 550 lg 1 p-st 5 tuleneb, et hagita perekonnaasi on isikust põlvnemine tuvastamine pärast isiku surma.

TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Sama paragrahvi lg 2 järgi seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 4 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt sama paragrahvi lg 5 kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

TsMS § 579 lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel.

Kohus, analüüsinud menetluses kogutud tõendeid, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Tulenevalt PKS § 38 lg 3 laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. V.S sünnitunnistuse xx xxxxxxx kohaselt (tl 19), tema sündis 21.06.2001 Narva linnas ja tema sünd registreeriti Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt 02.07.2001, akt nr 349. Sünnitunnistuse kohaselt tema ema on T.S, isikukood xxxxxxxxxxx, kanne isa kohta puudub.

Tsiviilasi nr 2-07-25461

3(3) V.T surma kohta 05.04.2007 väljaantud surmatunnistuse xx xxxxxxx kohaselt (tl 20) ta suri 31.03.2007.

Asjast puudutatud isikud kinnitasid, et T. S ja V.T elasid koos ühes korteris, neil oli ühine majapidamine ja nende kooselust sündis poeg V. V tunnistas, et V on tema poeg.

Kohtule on esitatud 10 fotot, kus V.T viibib koos avaldajaga ja lapsega. Ta tuli nende järele sünnitusmajja, tegeles lapsega.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et on esitatud ja kogutud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad V.T pidada V.S isaks.

Kooskõlas TsMS § 582 lg 4 saadab kohus põlvnemise tuvastamise määruse peale selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega antud asjas menetluskulud kannab avaldaja T. S.

Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-07-25461 Määruse tegemise kuupäev ja koht

11. märts 2008, Narva Kohtunik TAMARA ŠABAROVA Kohtuasi T.S avaldus põlvnemise tuvastamise nõudes pärast isiku surma Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: T.S (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Asjast puudutatud isikud: A.T (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) R.T (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) A.T (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) V.T(ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x; xxx) Narva linn (Narva Linnavalitsuse hallatava Sotsiaalabiameti kaudu) /rk xxxxxxxx, asukoht xxx; xxx/ esindaja Jelena Valliste J.S (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx; xxx) Menetluse liik Hagita menetlus Asja arutamise kuupäev

11. märts 2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Aili Hirt Istungil osalenud isikud Avaldaja ja asjast puudutatud isikud: Narva Sotsiaalabiameti esindaja, J.S Resolutsioon

1. Tuvastada, et V.S (sünd xx.xx.xxxx, ik xxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx xx-xx; xxx) põlvneb V.T-st (sünd xx.xx.xxxx, ik xxxxxxxxxxx, kodakondsuseta, venelane, vallaline, registreeritud viimane elukoht xxx xx-xx; xxx, tegelik viimane elukoht xxx xx-xx; xxx), kes on surnud 31.03.2007.

2. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele.

3. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega.

4. Kohtumääruse ärakiri saata peale jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt 02.07.2001 koostatud V.S sünniakt nr

349 asub muudatuste tegemiseks sünniakti. Menetluskulud Antud asjas menetluskulud kannab avaldaja Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

11.07.2007 esitas T. S avalduse, mille kohaselt alates 1999.a ta elas vabaabielus V.T-ga avaldaja korteris aadressil xxx, xxx xx-xx ja neil oli ühine majapidamine. 21.06.2001 sündis poeg V.

2007.a märtsi kuus sai V.T surma. Praegu elab poeg hagejaga, hageja ei tööta, saab toetust lapsele

Tsiviilasi nr 2-07-25461

2(3)

600 krooni. Põlvnemise tuvastamine on vajalik riigitoetuse saamiseks.

Avaldaja palub tuvastada V.S põlvnemine isalt V.T-lt, kes on surnud 31.03.2007.

Asjast puudutatud isikute seisukohad

J.S teatas, et T.S ja V.T elasid vabaabielus xxx, xxx xx-xx asuvas korteris, neil oli ühine majapidamine. Nende kooselust 21.06.2001 sündis poeg V. J. S on V.T tädi ja nad käisid läbi väga tihti.

Narva Sotsiaalabiameti seisukoha kohaselt lapse isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks on vajalik tuvastada alaealise V.S põlvnemine 31.03.2007 surnud V.T-st.

A, R, A ja V.T-d kinnitasid kohtule kirjalikult esitatud avalduses, et V.S on nende poja V.T poeg.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi avaldaja oma nõuete ja nende põhjenduste juurde. Avaldaja seletuste kohaselt V.T ei ole lapse sünniakti isana kantud, kuna viibis vanglas, avaldaja oli peale rasket operatsiooni.

Kohtuistungil viibinud asjast puudutatud inimesed kinnitasid oma varem väljendatud seisukohti ning J. S seletas, et V.T tunnistas, et V on tema poeg. Kahtlusi selles ei olnud.

Kohtulahendi põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 hagita asjad on hagita perekonnaasjad. TsMS § 550 lg 1 p-st 5 tuleneb, et hagita perekonnaasi on isikust põlvnemine tuvastamine pärast isiku surma.

TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Sama paragrahvi lg 2 järgi seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 lg 4 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt sama paragrahvi lg 5 kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

TsMS § 579 lg 1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust, kes on surnud, ja sellise isiku kohta sünniakti tehtud vanema kande vaidlustamise üksnes avalduse alusel.

Kohus, analüüsinud menetluses kogutud tõendeid, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Tulenevalt PKS § 38 lg 3 laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. V.S sünnitunnistuse xx xxxxxxx kohaselt (tl 19), tema sündis 21.06.2001 Narva linnas ja tema sünd registreeriti Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituse poolt 02.07.2001, akt nr 349. Sünnitunnistuse kohaselt tema ema on T.S, isikukood xxxxxxxxxxx, kanne isa kohta puudub.

Tsiviilasi nr 2-07-25461

3(3) V.T surma kohta 05.04.2007 väljaantud surmatunnistuse xx xxxxxxx kohaselt (tl 20) ta suri 31.03.2007.

Asjast puudutatud isikud kinnitasid, et T. S ja V.T elasid koos ühes korteris, neil oli ühine majapidamine ja nende kooselust sündis poeg V. V tunnistas, et V on tema poeg.

Kohtule on esitatud 10 fotot, kus V.T viibib koos avaldajaga ja lapsega. Ta tuli nende järele sünnitusmajja, tegeles lapsega.

Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et on esitatud ja kogutud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad V.T pidada V.S isaks.

Kooskõlas TsMS § 582 lg 4 saadab kohus põlvnemise tuvastamise määruse peale selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega antud asjas menetluskulud kannab avaldaja T. S.

Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik