2-07-46456/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-46456 Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi

M. A. hagi D. A. vastu elatise nõudes.

Hageja: M. A., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx tn xx, xxx Kostja: D. A., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx tn xx-xx, xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

10. märts 2008 Istungil osalenud isikud Hageja: M. A.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Jakovleva

Resolutsioon

Rahuldada M. A. hagi D. A. vastu.

Mõista kostjalt D.A. välja hageja M.A. kasuks tütar D. A., sünd. xx.xx.xxxx.a., ülalpidamiseks alates 01.12.2007.a. elatusrahana igakuuliselt pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealisuseni.

Menetluskulud Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 12. märtsil 2008.a kell 16.00 Narva kohtumajja kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt abielu kostjaga sõlmiti 26.05.2000.a. Abielu on lahutatud 23.10.2007.a. Kooselust on sündinud xx.xx.xxxx.a tütar D.A.. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt perekonda ei toeta. Hageja palus mõista kostjalt välja elatis tütre D. ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast igakuiselt.

Kostja vastus

Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 13.11.2007.a. Kirjaliku vastus ei esitanud kostja.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud hageja seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil toetas hageja oma nõue, palub mõista kostjalt välja elatise tütre ülalpidamiseks alates 2007.a. detsembrist suuruses pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Hageja selgitas, et kostja ei maksa elatist alates detsembrist 2007.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, sai kohtukutse 25.02.2008.a, esitas avalduse, kus palus vaadata asi sisuliselt läbi ilma tema kohalolekuta. Kostja võttis hagi õigeks.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Polte seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud piisavalt lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist. Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

PkS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1)

vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus on seisukohal, et ei ole alust elatise suurust vähendada või jätta elatise välja mõistmata. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on töövõimeline. Ta on võimeline oma tütre ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavaldus 06.11.2007.a. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid. Kohus leiab; et hageja nõue on põhjendatud ning elatise tuleb väljamõistmisele alates 01.12.2007.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik