3-06-1998/25 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-06-1998 Haldusasi Maret Schultzi kaebus Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korralduse nr 123 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. novembri 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maret Schultzi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – Maret Schultz, esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Vastustaja (haldusorgan) – Varstu Vallavalitsus, esindajad Malle Vissel ja Kaja Kütt Kolmandad isikud – Arnold Nool ja Riho Nool RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Muuta Tartu Halduskohtu 30. novembri 2007 otsusega Varstu vallalt Maret Schultzi kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust ning lugeda Varstu vallalt väljamõistetuks Maret Schultzi kasuks menetluskulud

29 641.60 krooni (kakskümmend üheksa tuhat kuussada nelikümmend üks krooni 60 senti)

Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 30. novembri 2007 otsus muutmata. Välja mõista Varstu vallalt Maret Schultzi kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 1135.40 krooni (üks tuhat ükssada kolmkümmend viis krooni 40 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Kaebuse esitaja Maret Schultz esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korralduse nr 123 tühistamist.

M. Schultz ja Helvi Šimko tunnistati Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 16.04.1993 otsusega nr 1342 õigustatud subjektideks Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maade, suurusega 24,30 ha osas.

M. Schultz taotles Matto Mäe Edde (Karjahansu) 24,30 ha talu maa tagastamist. Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998 korraldusega nr 125 kinnitati Varstu valla Varstu alevikus asuva Arnold Noolele kuuluva elamu teenindusmaa suuruseks 0,25 ha. Varstu Vallavalitsuse 18.09.1998 korraldusega nr 145 otsustati tagastada M. Schultzile ja

H. Šimkole Matto Mäe Edde Karjahansu talu maad. Varstu Vallavalitsuse 05.02.1999 korraldusega nr 23 täiendati Varstu Vallavalitsuse 18.09.1998 korraldust nr 145 ja otsustati, et

M. Schultzile ja H. Šimkole jääb omandisse antava maaüksuse maatüki I võõrandamisaegsest pindalast 1,78 ha tagastamata 0,98 ha suurune maa-ala, millest 0,56 ha on 12-korteriga elamu teenindusmaa ja 0,25 ha moodustab teenindusmaa A. Noole väikeelamule, mis on määratud Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998 korraldusega nr 125. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2003 korraldusega nr 84 tunnistati kehtetuks Varstu Vallavalitsuse 18.09.1998 korraldus nr 145 ja määrati, et M. Schultzile Matto Mäe Edde Karjahansu talu maa subjektsuse ½ mõttelist osa lahendatakse eraldi korraldusega. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2003 korraldusega nr 85 määrati H. Šimkole kompensatsioon ½ mõttelise osa eest 24,30 ha suurusest maast.

M. Schultz esitas Tallinna Halduskohtule 20.09.2006 kaebused Varstu Vallavalitsuse 05.06.1998 korralduse nr 116 ja Varstu Vallavalitsuse 26.06.1998 korralduse nr 125 tühistamiseks, mis edastati vastavalt kohtualluvusele Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus lõpetas oma 05.12.2006 kohtumäärusega kaebuste menetluse, sest luges kaebuste esitamise tähtaja möödunuks. Tartu Halduskohtu 05.12.2006 kohtumäärus haldusasjas nr 3-06-1869 jõustus 04.04.2007 Riigikohtu määrusega. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korraldusega nr 123 „Maa ostueesõigusega erastamine“ otsustati anda nõusolek A. Noolele ja R. Noolele maa ostueesõigusega erastamiseks Varstu vallas Varstu alevikus pindalaga 0,6 ha. Kaebuse kohaselt asub ostueesõigusega erastatav maa endisel kinnistul, mida kaebaja tagasi taotleb. Kaebaja arvates on erastamisele määratud maa põhjendamatult suures ulatuses. Maa peaks minema osaliselt tagastamisele, kuid selle erastamise tõttu jääb kaebaja maast ilma. 21.08.2006 väljastati Varstu Vallavalitsuse poolt kaebajale 26.06.1998 korraldus nr 125, millega kinnitati Varstu Valla Varstu alevikus asuva A. Noolele kuuluva elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 0,25 ha.

Korraldust, millega oleks määratud A. Noole ja R. Noole elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 0,6 ha, kaebajale väljastatud ei ole. Maareformiseaduse (edaspidi MaaRS) § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides, kui maareformiseadusest või planeeringu ja maakorraldusnõuetest või kokkulepetest õigustatud subjektidest piirinaabrite vahel ei tulene teisiti. MaaRS § 6 lg 2 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned ja rajatised. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse nr 267 „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ (edaspidi Kord) punkti 7 kohaselt saavad ostueesõigusega erastada maad MaaRS §-is 22 lg 1, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-is 18 lg 1 ning Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse §-is 14 lg 8 nimetatud isikud, arvestades MaaRS §-is 21 sätestatud kitsendusi, tingimusel, et eelnimetatud isikud on maa ostueesõigusega erastamise avalduse esitanud hiljemalt 01.01.1998.

Maa ostueesõigusega erastamiseks esitatud avalduses märgitud erastatava maa pindala suurust ei ole avalduse esitajal õigus muuta. Varstu Vallavalitsuse 05.06.2006 kirjast nr 5.1-3/423-1 selgub, et A. Nool esitas Varstu Vallavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks alles 13.04.1998. Kaebajale teadmata põhjendustel on vallavalitsus määranud 26.06.1998 A. Noolele kuuluva elamu teenindamiseks vajaliku maa suuruseks 0,25 ha. Kaebajale ei ole saadetud A. Noole ja R. Noole majavalduse juurde 0,6 ha suuruse teenindusmaa määramise piiride ettepanekut ega antud võimalust seda vaidlustada.

Maa ostueesõigusega erastamise 01.09.2006 korraldusest nr 123 ei nähtu, et eraldi korraldust teenindusmaa määramise kohta üldse tehtud oleks. Kaebaja arvates on korralduses määratud maakasutuse ulatus põhjendamatult suur. Kaebajale kuulub erastatava krundi kõrval samuti majavaldus, mille juurde ta soovib maksimaalselt maade tagastamist. Vaidlustatud korraldus on õigusvastane, kuna läbimata on ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise menetlus. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on põhjendamata ja kontrollimatu.

Selles puuduvad mingisugusedki viited muudele võimalikele dokumentidele, mis võiksid põhjendada selle haldusakti andmist. Nii ei selgu korraldusest, milliste faktiliste asjaolude ja kaalutluslike argumentide põhjal otsustas vallavalitsus muuta erastamisele kuuluva maa suurust, kuigi 1998 korraldusega oli määratud väiksem maatükk. Pole võimalik kontrollida, kas vallavalitsuse kaalutlused ja järeldused on kooskõlas seadusesättega, millele on haldusaktis õigusnormina viidatud. Haldusakti põhjenduste puudumise tõttu ei ole võimalik ka sisuliselt vaidlustada tehtud kaalutlusotsust.

2. Varstu Vallavalitsus vaidles kaebusele vastu.

Vastuse kohaselt on ebaõige väide, et ostueesõigusega erastatav maa asub endisel kinnistul, mida kaebaja tagasi taotleb. Esialgsetel andmetel Varstu Vallavalitsus eeldas, et Noolele kuuluv elamu asub M. Schultzile tagastataval maal, kuid endise Matto Mäe Edde Karjahansu talu I maatüki 1873 plaani täpsemal võrdlemisel kaasaegse katastriplaaniga ilmneb, et M. Schultzile kuuluva elamu asukohta aluseks võttes ei jää A. Noolele ja R. Noolele kuuluva elamu juurde ostueesõigusega erastatav maa endise Matto Mäe Edde Karjahansu talu piiridesse, vaid piirneb sellega. Varstu valla kohta ei ole säilinud eestiaegseid ruutskeeme (skemaatilisi kaarte), mille alusel saaks täpsemalt määrata endise talu asukoha. Kuna ostueesõigusega erastatav maa ei asu endisel kinnistul, mida kaebuse esitaja M. Schultz tagasi taotleb, siis ei ole kaebaja õigusi rikutud.

Avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks elamu juurde esitas A. Nool 13.04.1998 ja R. Nool koheselt pärast pärimisavalduse esitamist notarile 29.05.2006. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korralduse nr 123 väljaandmise ajal oli Varstu Vallavalitsuse seisukohal, et A. Noolele ja

R. Noolele ostueesõigusega erastatav maa ei asu kaebajale tagastataval maal, mistõttu ei antud ka tähtaegu kokkulepete sõlmimiseks. Vallavalitsuse 26.06.1998 korraldusega nr 125 määratleti A. Noole ehitiste juurde teenindusmaa ehituskrundi piires. A. Nool polnud määratletud maaga nõus ja ei tellinud maa mõõtmist, teades, et kõrval asub vaba maa ja temal kui elamu omanikul on õigus rohkem erastada. 09.07.1998 jõustunud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ p 9 ütleb, et isikul, kellele ettepanek tehakse, on õigus esitada vastuväited.

MaaRS § 221 lg 6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid kohalik omavalitsus vastavuses maakorralduse nõuetega. Korra p 131 kohaselt saadeti A. Noolele ja R. Noolele erastatava maa piiride kulgemise ettepanek võimalikult kaasaegse situatsiooniga kaardil, millega nad nõustusid. Tõendamist ei ole leidnud, et A. Noolele ja R. Noolele kuuluvad elamu ning kõrvalhooned asuksid endise Matto Mäe Edde (Karjahansu) maal. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korraldus nr 123 vastab maareformi seadusele ja teistele MaaRS-ga seonduvatele õigusaktidele. Varstu Vallavalitsus ei ole asunud vähendama kaebajale tagastamisele kuuluvat maad.

M. Schultz on tunnistatud Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 16.04.1993 otsusega nr 1342 õigustatud subjektiks ½ mõttelises osas endise Matto Mäe Edde (Karjahansu) talumaale, s. o 12,15 ha. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lg 1 kohaselt saab kohtusse pöörduda vaid isik, kelle õigusi on rikutud. Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korraldusega nr 123 „Maa ostueesõigusega erastamine“ ei ole rikutud M. Schultzi õigusi, sest erastatav maa ei asu endisel Matto Mäe Edde (Karjahansu) talu maal, mida kaebaja tagasi taotleb. Kaebajal puudub õiguspärane huvi Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korralduse nr 123 vaidlustamiseks, kuna see ei riiva ega riku mingil moel tema õigusi.

3. Kolmandad isikud A. Nool ja R. Nool ei pidanud vajalikuks oma seisukohti vaidluses avaldada.

HALDUSKOHTU LAHEND

4. Tartu Halduskohus rahuldas 30. novembri 2007 otsusega kaebuse ja tühistas Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korralduse nr 123 ning tegi Varstu Vallavalitsusele ettekirjutuse uue otsuse tegemiseks. Otsuse kohaselt on vastustaja hinnanud ebaõigesti tõendeid, mis on viinud õigusvastase haldusakti andmiseni, mille tõttu rikub vaidlusalune haldusakt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ja piirab tema vabadusi. Asjas kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et 1998 kuni 2006 ei olnud poolte vahel vaidlust selles, et Varstu Vallavalitsuse 01.09.2006 korralduse alusel A.

Noolele ja R. Noolele ostueesõigusega erastamisele minev maa asub omandireformi objektiks oleval maal, mille tagastamist taotleb kaebuse esitaja. Asja kohtuliku arutamise käigus selgus asjas kogutud tõendite kohaselt esmakordselt vastustaja seisukoht, et A. Noolele ja R. Noolele ostueesõigusega erastatav maa asub endisel Taga Karjahansu nr 5 talu maal, mille suhtes on maade tagastamiseks õigustatud subjekt Heldor Venele antud Varstu Vallavalitsuse poolt 27.02.1998 korraldus nr 40 ja õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks H. Venele Varstu Vallavalitsuse 04.09.1998 korraldus nr 139.

Vastustaja põhjendab seisukoha muutumist kaardimaterjalide puudulikkusega ja kaebuse esitaja poolt esitatud endise talu kaardi ja maareformi läbiviimisel kasutatud kaartide võrdlemisega. Asjas kogutud tõenditele tuginedes ei saa teha järeldust, et ostueesõigusega erastatav maa ei asuks kaebuse esitaja poolt tagasi taotletava endise talumaa I maatükil. Kohus nõustus vastustajaga selles, et käesolevas asjas on kaardimaterjal äärmiselt puudulik, kuid vaatamata sellele ei saa usaldusväärseks ja põhjendatuks lugeda vastustaja seisukohtade muutumist.

Varstu Vallavalitsuse 27.02.1998 korralduse nr 40 ja 04.09.1998 korralduse nr 139 andmisel on vastustaja poolt aluseks võetud MaaRS § 6 lg 2 p 1, mis reguleerib olukorda, kus isik ise loobub maa tagasi taotlemisest kompensatsiooni kasuks, mitte aga MaaRS § 6 lg 2 p 3, mis reguleerib maa tagastamise võimatust seal asuvate teisele isikule kuuluvate hoonete tõttu. Kohus on välja nõudnud H. Venele Taga Karjahansu katastriüksuse moodustamise toimiku materjalid, mis ei kinnita vastustaja seisukohta, et A. Noolele ja R. Noolele kuuluv majavaldus asuks Taga Karjahansu talu maadel.

Nimelt on kõigi Taga-Karjahansu nr 5 talu maadel paiknevate hoonete omanike ja maa tagastamist taotleva subjekti H. Vene vahel sõlmitud kokkulepe, et talu maadest ei tagastata subjektile kõikide sellel maal asuvate kruntide maad, mis on looduses tähistatud ajutiste piirimärkidega H. Vene ja hoonete omaniku juuresolekul. Kokkuleppe kohaselt kuulub väljaspool kokkulepet jäävate kruntide maa subjektile tagastamisele. Kokkulepet ei ole sõlmitud

A. Noolega, kes oli toimiku koostamise ajal 1998 vaieldamatult majavalduse omanikuks ja kes oli vastustajale esitanud ka maa ostueesõigusega erastamise avalduse. Seega on ümber lükatud vastustaja väide, et Noolte elamu asub H. Venele tagastamata jäänud maal. Vastustaja seisukohta ei kinnitanud ka selles toimikus olevad kaardid ega abrissid, mis ei sisalda mingeid viiteid Noolte hoonetele. Samuti puuduvad kaardimaterjalist tulenevad viited asjaolule, et Noolte hoonete aluse maa ja H. Venele tagastava maa vahele jääv maa saaks kuuluda H. Venele tagastamisele. Vastustaja tõlgenduse kohaselt asus kaebuse esitajale tagastamisele kuuluv endine talu maa Noolte hoonest eemal idas ja ei asunud küla poolitavast teest põhja pool, vaid ulatus ka teisele poole teed kagusse (vt asendiplaan tl 54). Sellise järelduse tegemiseks puudub olemasolevate tõendite pinnalt alus. Kõik asjas kogutud kirjalikud tõendid tõendasid üheselt, et kaebuse esitaja vanematelt võõrandatud elamut, mis on praeguseks kaebuse esitajale tagastatud, kasutas perekond Rebane, kes oli Eesti ajal talus rentnikuks ja Nõukogude ajal hilisema Varstu sovhoosi üürnikuks. Lya Aerole, kellelt A. Nool ja R. Nool pärisid hooned, on 1977 eraldatud õueaiamaa. Õueaiamaa eraldamise skeemiga on üheselt tõendatud, et Marie Rebase õueaiamaa piirnes vahetult Noolte hoonetega. Seega on ümber lükatud vastustaja seisukoht kaebuse esitaja maa asumisest Noolte õueaiamaast eemal, taoliselt, et maad oleks piirnenud ainult ühest punktist Noolte maa kaguosas. Vaidlusalune korraldus ei vasta MaaRS §-ile 9 lg 1, kuna kaebuse esitajale ja A. Noolele ja

R. Noolele ei ole antud tähtaega selles sättes sätestatud kokkulepete sõlmimiseks, mille tõttu ei ole korraldus kooskõlas kehtiva õigusega ja ei vasta HMS §-is 54 sätestatule ning kuulub tühistamisele kui kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuv haldusakt. HKMS §-is 92 lg 1 sätestatu kohaselt peab kaebuse esitaja kohtukulud kandma vastustaja. Kaebuse esitaja kohtukulu nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on kaebuse esitaja kandnud kohtukulu summas 44 877.76 krooni. HKMS §-is 93 lg 5 sätestatud volitusnormi alusel luges kohus asjas vajalikuks ja põhjendatud kohtukuluks 20 000 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. M. Schultz esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 30. novembri 2007 otsuse tühistamist menetluskulude osas ja vaidlustatud osas uue otsuse tegemist, mille kohaselt mõista välja Varstu Vallavalitsuselt M. Schultzi kasuks menetluskulu summas 44 877.76 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole põhjendatud menetluskulude vähendamine poole võrra. Kohtul tuleb menetluskulude osas otsust tehes võtta arvesse kohtuasja keerukust, materjalide mahukust ja aega antud asjas. Vaidlustatud haldusasi on nõudnud suurel hulgal materjalide läbitöötamist, mahukat kaardiandmete analüüsi ning vastastikuste seoste leidmist. Asja tegi aga eriti keerukaks ja aeganõudvaks vastustaja kohtumenetluses esitatud uus argument, et endine maatükk olla paiknenud hoopis teises kohas ning sellekohase kaardimaterjali ja muu tõestusmaterjali puudumine. Mitmeid vajalikke dokumente ja plaane on tulnud kaebajal hankida Valgas ja Võrus asuvatest arhiividest;

2) kandis M. Schultz esitatud kohtukulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt kohtukulu summas 44 877.76 krooni, tunnihinnaga 1600 krooni, kokku 23,7 tundi. 10.10.2006 kaebuse koostamise eest Tartu Halduskohtule on esitatud arve 4 h eest summas 7 552 krooni. Kaebuse keerukust arvestades on see õigustatud tasuks kaebuse koostamise eest. 13.11.2006 vastustaja koostatud vastusega tutvumise, omapoolsete kirjalike seisukohtade koostamise ja lisade paljundamise eest on esitatud arve 2,7 h eest summas 5 229.76 krooni. Kaebuse esitaja leiab, et vastuse koostamine oli keerukas ja aeganõudev, mistõttu on esitatud arve põhjendatud. Ettevalmistusele ja esindusele kohtuistungitel Tartu Halduskohtus kulus aega 25.01.2007 istungiks 7 h, 17.04.2007 istungiks 5 h ja 03.10.2007 istungiks 5 h, kokku 17 tundi summas

32 096 krooni, mille sisse on arvestatud ka sõidukulud Tartusse edasi ja tagasi; 3) on esitatud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad M. Schultzi kasuks väljamõistmisele. M. Schultz palub arvestada asjaoluga, et tegemist on pensionäriga, kellel puuduvad peale pensioni muud täiendavad sissetulekud. Õigusabikulud on olnud suured ning kaebuse rahuldamise korral on kaebaja õigustatud arvestama kohtukulude hüvitamisega täies ulatuses.

6. Varstu Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. novembri 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on halduskohus põhjalikult analüüsinud kohtukuludega seonduvat ja on leidnud, et kaebuse esitaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud moodustavad 20 000 krooni. Varstu Vallavalitsus ei ole nõus kinni maksma põhjendamatuid ja mittevajalikke kulutusi; 2) kaebuse koostamiseks 4 tunni arvestamisel tuleb eeldada, et kaebuse esitaja esindaja tutvus põhjalikult kõigi kaebuse esitamise aluseks olevate dokumentidega. Vastustaja vastusega tutvumise, omapoolsete kirjalike seisukohtade koostamise ja lisade paljundamise eest on esitatud arve 2,7 h eest, seejuures jääb arusaamatuks, mida tähendab 0,7 tundi, kuna 60 minutit ei jagu 7-ga; 3) jääb arusaamatuks, milleks oli esindajal vaja kulutada esimese istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 7 tundi. Veel imelikum on asjaolu, et ka 17.04.2007 ja 03.10.2007 istungiteks on kummalgi juhul arvestatud 5 tundi. Istungid kestsid vaheaegadega vastavalt 17.04.

3 h 10 min ja 03.10. 1 h 30 min. Nähtavasti on kaebuse esitaja esindaja arvestanud protsessi aja sisse ka Tartusse ja tagasi sõidu aja, mille eest vastustaja ei ole mingil juhul nõus maksma. Seega ei saa kuidagi nõustuda väitega, et kaebuse ettevalmistamisel ja kaebuse vastusega tutvumisel selgeks tehtud asjaolud nõuavad iga istungi eel rohkem aega, kui kaebuse koostamiseks ja vastustaja vastusega tutvumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus muudab Varstu vallalt M. Schultzi kasuks väljamõistetud menetluskulude suurust ning loeb väljamõistetuks 29 641.60 krooni. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna apellatsioonkaebuses on vaidlustatud ainult väljamõistetud menetluskulude suurust, siis ringkonnakohus kontrollib nimetatud osas halduskohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.

8. Vastavalt HKMS §-ile 93 lg 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitama jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Lähtudes HKMS §-ist 93 lg 1 jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi poolt esitatud taotluse välja mõista õigusabikuluna ka 6608 krooni, mis seisnes advokaadi poolt 02.05.2007 taotluse esitamises dokumendi ekspertiisiks Tartu Halduskohtule, sest tegemist on menetluskuluga, mille kohta ei ole esitatud esimese astme kohtule enne kohtuvaidlusi kuludokumenti (tl 328 – 335).

9. Vastavalt HKMS §-ile 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Seega oli halduskohtul õigus HKMS § 93 lg 5 alusel välja mõista menetluskulud taotletust väiksemas ulatuses, kuid samas ei ole halduskohus oma otsuses põhjendanud, miks ta luges vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 20 000 krooni taotletud 44 877.76 asemel.

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtus olid kaebaja poolt kantud menetluskuludest vajalikud ja põhjendatud kaebuse koostamine halduskohtule 6400 krooni (4 tundi) ning vastusele vastuse koostamine 4320 krooni (2,7 tundi).

11. Vajalikuks ja põhjendatuks ei saa lugeda menetluskulusid seoses halduskohtu istungitest osavõtuga sellises ulatuses, nagu on märkinud kaebaja. Halduskohtu 25. jaanuari 2007 istung (tl 143 – 149) kestis 2 tundi. Kohtukulude nimekirja järgi on taotletav õigusabikulu 25.01.2007 istungi ettevalmistamise ja esinduse eest 11 200 krooni (7 tundi x 1600). Arvestades seda, et esindaja koostas kaebuse halduskohtule ning ka vastuse vallavalitsuse vastusele, siis eeldatavasti ei olnud vajalik aeg istungi ettevalmistamiseks 5 tundi, vaid 1 tund. Seetõttu on vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 25.01.2007 istungi eest 4800 krooni (3 tundi x 1600 krooni = 4800 krooni). Halduskohtu 17. aprilli 2007 istung (tl 227 – 233) kestis 3 tundi 10 minutit. Arvestades seda, et tegemist oli juba teise istungiga, siis kulus asja ettevalmistamiseks 50 minutit. Vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 17.04.2007 istungi eest saab lugeda 6400 krooni (4 tundi x 1600 krooni = 6400 krooni). Halduskohtu 3. oktoobri 2007 istung (tl 337 – 342) kestis1 tund ja 30 minutit. Kuna tegemist oli juba kolmanda istungiga, siis ettevalmistamiseks piisas 30 minutist. Vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks 03.10.2007 istungi eest on seega 3200 krooni (2 tundi x 1600 krooni = 3200 krooni). Arvestades kõike eeltoodut, on apellandi poolt halduskohtus kantud vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 25 120 krooni (6400 + 4320 + 4800 + 6400 + 3200), lisades sellele summale käibemaks 18% (s. o 4521.60 krooni), on lõplikuks summaks, mis tuleb vastustajalt välja mõista apellandi kasuks, 29 641.60 krooni.

12. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb vastavalt HKMS §-ile 92 lg 2 apellandi taotlus menetluskulude (riigilõiv ja õigusabikulu) 2926.40 krooni väljamõistmiseks rahuldada proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Apellatsioonkaebuses taotleti täiendavalt õigusabikulu 24 877.76 väljamõistmist, ringkonnakohus mõistab täiendavalt välja 9641.60 krooni, s. o apellatsioonkaebuse rahuldamise protsent on 38,8 ning sellest tulenevalt tuleb HMS § 92 lg 1 alusel vastustajalt välja mõista apellandi kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulu 1135.40 krooni.

Agu Timmi

Maili Lokk

Viivi Tomson