2-07-17537/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 10. märts 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-17537 Tsiviilasi CG hagi KP vastu põlvnemise tuvastamise ja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes ning KP vastuhagi CG vastu elatise ja lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja, vastuhagis kostja: CG(sünd. XXX. a, elukoht XXX), lepinguline esindaja Indrek Kukk Kostja, vastuhagis hageja: KP(ik XXX, elukoht XX), esindaja vandeadv. Piret Simm Eestkosteasutus: Saku vald läbi Saku Vallavalitsuse, esindaja lastekaitsespetsialist Helgi Lepa (asukoht XXX) Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud 03.03.2008. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja hageja esindaja Indrek Kukk, kostja KP, kostja esindaja vandeadv. Piret Simm, eestkosteasutuse esindaja Helgi Lepa RESOLUTSIOON 1. Hagi ja vastuhagi rahuldada. 2. Tuvastada P-HP`i (ik XXX) põlvnemine CG`ist (sünd. XXX. a). 3. Määrata alaealise P-HP`i (ik XXX) elukohaks KP`i (ik XXX) elukoht. 4. Välja mõista CG`ilt KP`i kasuks P-HP`i (ik XXX) ülalpidamiseks igakuine elatis 3700 (kolm tuhat seitsesada) krooni kuus alates 12.10.2006. a hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks kuni P-HP`i täisealiseks saamiseni, s.o XXX. a. CG`i poolt sellel perioodil tasutud elatis tasaarvestada väljamõistetud elatisega. 5. Välja mõista CG`ilt riigilõiv 2000 (kaks tuhat) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumber XXXXXXXXX ning selgitusse kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Tähtaegselt nõuetekohase täitmata jätmise korral suunatakse nõue sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. 7. Kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Harju Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale (asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143). Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagiavalduse asjaolud 02.05.2007. a kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja kohtul tuvastada XXX. a sündinud P-HP`i põlvnemine hagejast. Lapse sünniakti on kantud isana CP. 03.12.2003. a teostatud DNA test kinnitab, et 99,986 % tõenäosusega on lapse isa hageja. 20.11.2007. a kohtule esitatud hagivalduse täienduses palub hageja määrata kohtul kindlaks lapsega suhtlemise kord. Tõendid: P –H P sünniakt, DNA ekspertiisi akt, Kostja seisukoht ja menetluse käik Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja ei vaidlusta ja ei ole kunagi vaidlustanud lapse põlvnemist hagejast. 03.03.2008. a toimunud kohtuistungil saavutasid pooled lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes kompromissi ja 10.03.2008. a määrusega kohus lõpetas menetluse ja kinnitas poolte vahel sõlmitud kompromissi lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudes. Vastuhagi asjaolud 12.10.2007. a kohtule esitatud vastuhagis palub hageja välja mõista CG`ilt lapse ülalpidamiseks igakuine elatis summas 3700 krooni alates 01.10.2006. a. Lapse vajadused moodustavad ühes kuus 6014 krooni ning hageja soovib saada kostjalt pool ühes kuus lapse ülalpidamiseks vajavast summast, s.o 3007 krooni, millele lisandub tulumaks 22%. 05.02.2008. a kohtule esitatud vastuhagi täienduses palub hageja määrata lapse elukohaks hageja elukoht tagamaks lapsele stabiilsuse ja emale kindlustunde. Kostja on korduvalt ähvardanud last Eestist ära viia. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt elatis PH P ülalpidamiseks KPi kasuks igakuuliselt 3700 krooni ja iga kalendriaasta 01. jaanuarist lisandub elatise summale 300 krooni. Elatis kantakse KPi arvelduskontole igakuuliselt hiljemalt 15. kuupäevaks. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates 01. oktoobrist 2006. a ja elatise võlgnevus summas 51 800 krooni tasuda hiljemalt septembriks 2008. a. Alates 01.01.2008. a on kuupalga alammäär 4350 krooni. Pool sellest moodustub 2175 krooni + tulumaks. Kostja töötab Iirimaal perefirmas, mis tegeleb kinnisvaraprojektide arenduse ja müügiga. Kostjal on Iirimaal 2 korterit. Kostja majanduslik olukord on väga hea. Seda näitab ka asjaolu, et kostjal oleks majanduslikult võimalik tulla igal nädalalõpul Iirimaalt Eestisse. Samuti on kostja jätnud tahaplaanile lapse huvid ja vajadused ja seadnud asja lahendamisel esikohale isiklikud huvid. Tõendid: lapse kulude kalkulatsioon. Vastuhagis kostja seisukoht Kostja vaidleb elatise suurusele vastu, kuna 3700 krooni kuus on lapse vanust ja vajadusi arvestades ebamõistlikult suur. Kostja on nõus maksma elatist 2500 krooni kuus ajal, mil laps

viibib ema juures. Juhul, kui pooled jõuavad kokkuleppele mõistlikus lapsega suhtlemise korras, on kostja valmis suurendama elatusraha lapsele 3000 kroonile kuus. Kostja ei nõustu elatusraha väljamõistmisega tagasiulatuvalt alates 1. oktoobrist 2006. a. Kostja on osalenud lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel alates sünnist alates. Alates 2006. a oktoobrist ei ole hageja võimaldanud kostjale mingisugust kontakti lapsega. Tõendid: fotod, lennupiletid, pangadokumendid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja seletuse ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad rahuldamisele.

PkS (Perekonnaseaduse) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. PkS § 42 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Pooled ei vaidle lapse P-HP`i põlvnemise nõude osas. 03.12.2003. a DNA ekspertiisiakti nr 868 alusel on 99,986% tõenäosusega lapse isa hageja. Tuginedes eeltoodule saab hagejat pidada XXX. a sündinud P-HP`i isaks.

Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles osas, et P –H elukohaks määrata ema elukoht. Seega määrab kohus P-HP`i elukohaks ema elukoha.

Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2008. a 2175 krooni.

Kohus on seisukohal, et vastuhagis kostjalt tuleb välja mõista poolte ühise lapse ülalpidamiseks elatis 3700 krooni kuus. Kohtuistungitel on hageja ja kostja seletustega tõendamist leidnud, et kostja ei täida poolte ühise lapse suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Elatise 3700 krooni väljamõistmisel kostjalt arvestab kohus asjaoluga, et vastuhagis kostja esindaja 15.10.2007. a eelistungil antud seletuse kohaselt on küsitav elatise summa iseenesest mõistlik (tl 29). Samuti on kostja võimalused maksta lapse ülalpidamiseks elatist 3700 krooni kuus tõendatud asjaoluga, et kostjal on majandusliku olukorra tõttu võimalik tulla igal nädalalõpul Iirimaalt Eestisse. Samuti on vastuhagis kostja 05.11.2007. a vastuses vastuhagile väitnud, et lapsega suhtlemise korras kokkuleppele jõudmise korral on kostja valmis suurendama elatist lapsele 3000 krooni kuus.

Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad seda kohustust kandma võrdselt. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kostja majanduslikku olukorda on kostja poolt tasumisele kuuluvad lapse ülalpidamiskulud ühes kuus summas 3700 krooni igati mõistlikud. Ning tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse kohaselt tulumaksu. Seega tuleb hagejal 3700 kroonist tasuda ka tulumaks. Kohus leiab, et elatis 3700

krooni tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtusse esitamist, s.o alates 12.10.2006. a hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. CG`i poolt sellel perioodil tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.

PkS § 61 lg 3 alusel võib kohus huvitatud isiku nõudel vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub vastuhagis kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 33 300 krooni (9 x 3700 = 33 300). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 33 300 krooni riigilõivu 2000 krooni.

Maie Seppo Kohtunik