2-07-4965/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-07-4965

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Reet Allikvere ja Ülle Jänes Otsuse tegemise aeg ja koht 07.03.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-4965 Tsiviilasi M.Pi hagi E.Li ja EE.Li vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.09.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M.Pi apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.P, esindaja adv Mariann Tusti Kostjad E.L ja EE.L, esindaja adv Nigul Saar RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2007 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud Hageja ja kostjate poja E. L kooselust on xx.xx.xxxx sündinud tütar L. L. Tallinna Linnakohtu 25.01.2005 otsusega on E. L hagejale välja mõistetud tütre ülalpidamiseks elatis 2 000 krooni kuus. Tallinna Linnakohtu 19.10.2004 otsusega on E.L karistatud 14 aastase vangistusega. Elatusraha võlg seisuga 30.04.2007 on 36 600 krooni. E. L puudub registrisse kantud vara.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista PkS § 65 ja 70 alusel elatis 2 000 krooni kuus. Hageja väidete kohaselt on kostjad teinud kokkuleppel E. L viimase varatuks. E. L on talle kuulunud kinnisvara ja auto kinkinud kostjatele.

2(3) Kostjate vastuväited Kostjad vaidlesid hagile vastu. Lapse isalt on elatis välja mõistetud. Täitemenetluse kaudu elatise ebapiisav saamine ei ole aluseks elatise väljamõistmiseks kostjatelt. Kostjad ei muutu solidaarvõlgnikeks lapse isaga, kellelt on elatis välja mõistetud. Hageja ei ole välja toonud PkS § 65 kohaldamise eelduseid.

Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis 10.09.2007 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Kohus leidis, et tegemist on jõustunud kohtuotsuse täitmisel tekkinud raskustega, mis ei anna alust nõuda E. L asemel elatist tema vanematelt. Kostjad on vabatahtlikult lapse ülalpidamiseks vahendeid andnud. PkS §-st 65 ei tulene, et juhul, kui lapse elusolevalt isalt ei saa väljamõistetud elatist, võiks elatist nõuda vanavanematelt. Puuduvad tõendid, et E.L üldse puuduksid rahalised vahendid. Tema pangakontol on raha ja tal on võimalik vanglas töötada. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid kostjate varaliste võimaluste kohta, samas PkS § 65 kohaldamise eelduseks on viimastel varaliste vahendite olemasolu.

Apellatsioonkaebuse põhjendused Kohtuotsuse peale esitas apellatsioonkaebus M.P, kes palub otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Apellant leiab, et maakohtu järeldus, mille kohaselt on E.L võimeline elatist maksma, ei vasta esitatud tõenditele. Tõendatud on, et pärast elatise väljamõistmist on E. L kinnisvara võõrandatud kostjatele. Kuna vastustajad on väga suurte summadega (näiteks veebruaris 17 000 krooni) toetanud oma vanglas viibivat poega, siis on neil apellandi arvates olemas varalised võimalused elatise maksmiseks. Ebaõige on maakohtu järeldus, et E.L on vanglas võimalus töötada ja teenida raha elatise maksmiseks. Mitte igal vangil ei ole võimalust töötada ja keegi ei saa sundida E. L vanglas töötama. Apellant leiab, et PkS § 65 mõte on reguleerida lapsele ülalpidamise saamist juhtudel, kui ülalpidamise andmiseks kohustatud isik on elus, kuid temalt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Tegemist ei ole ajutiste täitmise takistustega. Maakohus ei ole otsust tehes lähtunud lapse huvidest.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. PkS § 65 sätestab, et vanavanemad, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist lapselast, kui lapselapsel ei ole vanemaid või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Kolleegium leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et PkS § 65 alusel ei ole alust elatise väljamõistmiseks juhul, kui elatist maksma kohustatud vanem on elus, kuid kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatist ei ole võimalik temalt saada. E.L, kes on kohustatud tasuma kohtuotsuse alusel hagejale tütre ülalpidamiseks elatist, on vangis ja alates 2005. a lõpust ei ole hageja elatist saanud. Kolleegium leiab, et kohustatud isiku pikaajaline vangistus ja elatise maksmiseks vahendite puudumine võivad olla asjaoludeks, mis võimaldavad PkS § 65 järgi vanavanematelt elatist välja mõista. Maakohtu järeldus, et tegemist on kohtuotsuse täitmisel tekkinud raskustega, on ebaõige. E. L kannab 14 aastast vanglakaristust, mistõttu ei ole tõenäoline tema sissetulekute kasv ja oma vara on ta võõrandanud. Seega ei ole tegemist ajutiste raskustega kohtuotsuse täitmisel. Vangistatul võib küll olla võimalus tööd teha, kuid see ei tähenda kohustust töötada ja teenida elatise maksmiseks vajalikke vahendeid. Järelikult ei ole võimalik hagejal E.L elatist saada. Kolleegium märgib, et asja lahendamisel on oluline tuvastada ka hageja (lapse ema) varanduslik

3(3) seisund ja tema võimalused oma lapse ülalpidamiseks. Hageja oma varalist seisundit iseloomustavaid asjaolusid ei ole esile toonud. PkS § 65 alusel elatise väljamõistmisel tuleb lisaks asjaolule, et vanematelt ei ole piisaval määral võimalik ülalpidamist saada, esile tuua asjaolud, millest saab järeldada, et vanavanematel on võimalused oma alaealisele lapselapsele elatist maksta. Eeltoodud asjaolusid peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi hageja. Õige on maakohtu järeldus, et varandusliku seisundi hindamiseks ei ole piisav ainuüksi see, et kostjatel on kinnisvara. Kinnisvara võib olla kostjate elukohaks. Küll aga võib näidata vanavanemate varalisi võimalusi muu kinnisvara ja rahaliste vahendite olemasolu. Järgnevalt juhib kolleegium tähelepanu hageja nõudele. Hageja on palunud vanavanematelt elatise välja mõista solidaarselt. Kolleegium leiab, et vanavanemad ei ole PkS § 65 alusel tekkinud elatise nõude osas solidaarvõlgnikeks. Elatise väljamõistmine vanavanematelt eeldab eraldi kummagi vanavanaema varalise seisundi kindlakstegemist, millest sõltub, kui suures summas on ta võimeline ülalpidamiskohustust täitma. Elatise väljamõistmisel on võimalik nõue rahuldada kummagi vanavanema osas eraldi. Kolleegium leiab, et nii hageja kui ka kostjate varalise seisundi tuvastamine ja sellekohaste tõendite hindamine on asja lahendamisel olulise kaaluga ja esmakordselt sellekohaste asjaolude hindamine ringkonnakohtu poolt rikub poolte kaebeõigust, kuna TsMS § 688 lg 1 p 3 kohaselt ringkonnakohtu otsuses tuvastatud faktilisi asjaolusid Riigikohus ei kontrolli. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja TsMS § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg 1 p 3 alusel saata uueks arutamiseks maakohtule.

Reet Allikvere Ülle Jänes Margo Klaar.