2-06-1058/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 10. märts 2008.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-06-1058 Tsiviilasi ASHhagi MT vastu võla väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud hageja ASH(registrikood XXX asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja Eliza Lainela kostja MT(isikukood XXX, elukoht XXX) 19.02.2008.a avalik eelistung hageja esindaja Eliza Lainela istungit protokollis sekretär Carmen Vahem RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MT`lt ASH kasuks põhivõlg 5716,30 krooni (viis tuhat seitsesada kuusteist krooni ja kolmkümmend senti), intress 46,26 krooni (nelikümmend kuus krooni ja kakskümmend kuus senti), viivis 71,15 krooni (seitsekümmend üks krooni ja viisteist senti) ja leppetrahv 200 (kakssada) krooni, kokku 6033,71 krooni (kuus tuhat kolmkümmend kolm krooni ja seitsekümmend üks senti).

3. Välja mõista MT`lt ASH kasuks viivis põhivõlalt alates 18.01.2006.a kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas).

4. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

2

Kõik menetluskulud jätta MT kanda.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

Asjaolud ja menetluse käik 18.10.2006.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 5716,30 krooni, intressi 46,26 krooni, viivise 71,15 krooni ja leppetrahvi 200 krooni, kokku 6033,71 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja hagile kirjalikult ei vastanud.

19.02.2008.a toimunud eelistungile kostja ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse kätte saanud. Mitteilmumise põhjustest kostja kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse.

Hageja esindaja palus eelistungil teha tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt TsMS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 võib

3 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5716,30 krooni, intress 46,26 krooni, viivis 71,15 krooni ja leppetrahv 200 krooni, kokku 6033,71 krooni. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt alates 18.01.2006.a kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas).

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Indrek Soots kohtunik