2-07-41666/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1 (3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-07-41666 Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2008.a., Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Kohtuasi

M. T. hagi A. T. vastu abielulahutamise ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

18. veebruar 2008 Hageja M.T. (isikukood xxx) Menetlusosalised Kostja

A. T. (xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada M. T. ja A. T. abielu, mis on sõlmitud 20. juulil 2004.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abieluakt nr xxx.

3. M. T. perekonnanimeks peale abielu lahutamist jääb T.

4. Välja mõista A.T. elatis M. T. kasuks igakuuliselt lapse A. T. (sünd xxx.a.) ülalpidamiseks alates 08.10.2007.a. 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni kuni 31.12.2007.a. ja alates 01.01.2008.a. 2 175 /kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis/ krooni kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx.a.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

6. Poolte menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtule 08. oktoobril 2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud Tallinna Perekonnaseisuametis 20. juulil 2004.a., mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx. Abielust on pooltel alaealine tütar A., sünd. xxx.a. Erinevate eluhoiakute tõttu kooselu kostjaga ei sujunud ja abielusuhted on hageja ja kostja vahel alates 2007.a. maist lõppenud. Käesoleval ajal

2 (3) pooled elavad lahus ja ühist majapidamist ei pea. Hageja on seisukohal, et edasine kooselu ja perekonna säilitamine kostjaga on muutunud võimatuks. Laps elab koos hagejaga ja on täielikult hageja ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamiseks materiaalset abi ei osuta ning lapse kasvatuses ta samuti ei osale. Hageja igakuuline sissetulek koosneb palgast summas 3 760 krooni ja väikesest riiklikust peretoetusest summas 600 krooni. Peale selle on hageja ülalpidamisel veel teine alaealine laps J. K., sünd. xxx.a. Tegelikud lapse ülalpidamiskulud moodustavad keskmiselt 2 500 krooni kuus. Ainult korteri hooldustasuga seotud kulud moodustavad suveperioodil keskmiselt 350 krooni, ning kütteperioodil 1 200 krooni iga kuu, arvestamata tarbitud elektrienergiakulusid ning lasteaia külastamine maksab umbes 500 krooni iga kuu.

Hageja palub lahutada abielu kostja A.T.ga, välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre A. T. ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses igakuuliselt, alates hagi esitamises kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, sealhulgas hageja poolt tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni.

Kohtuistung

Kohtuistungil 18. veebruaril 2008.a. jäi hageja hagiavalduse juurde, peale abielulahutust soovib hageja jätta endale perekonnanimeks T.. Kostjal abielulahutuse nõudele vastuväiteid ei olnud ja abielusuhete jätkamist ta võimalikuks ei pidanud. Samuti nõustus kostja elatise väljamõistmisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 20. juulil 2004.a. Tallinna Perekonnaseisuametis (abielutunnistus AL xxx). Poolte abielust on sündinud tütar A. T. xxx.a.. (sünnitunnistus xxx). Mõlemad pooled on avaldanud soovi lahutada abielu Pooled ei vaidle lapse ülalpidamiskohustuse täitmise üle.

Abielu lahutamine

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle ning lähtuvalt PKS § 29 lg 2, abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja soovib lahutada poolte abielu ning kostja nõustus sellega kohtuistungil.

Lähtuvalt PKS § 2 lg 1, abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil.

Abielu sõlmimise eeldustest võib järeldada, et ka abielu jätkamiseks peab abielupooltel olema ühine soov kooseluks. Mõlemapoolne tahteväljendus kooselu lõpetamiseks on piisav põhjus, et lugeda abielu jätkumist võimatuks.

Kohus leiab, et kuna hageja on väljendanud tahet abielu lahutada ning kostja sellega nõustub, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.

Hageja soovil säilib talle abielu ajal kantud nimi T..

Elatise väljamõistmine

3 (3) Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

Kostja elatise maksmise kohustust kohtuistungil ei vaidlustanud.

PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Pooled ei vaidle, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, seega on hagejal õigus esitada nõue elatise väljamõistmiseks kostjalt. Hageja palub välja mõista kostjalt igakuine elatusraha pool riigi poolt kehtestatud alammäära ulatuses. Kostja kohtuistungil võttis hagi õigeks.

Alates 01. jaanuarist 2007 moodustab PKS § 61 lg 4 sätestatud elatusraha miinimum pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 1 800 krooni.

Alates 01. jaanuarist 2008.a. moodustab PKS § 61 lg 4 sätestatud elatusraha miinimum pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2 175 krooni.

PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kuna hagi elatise nõudes on kohtusse esitatud 08. oktoobril 2007.a., siis on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis 1 800 krooni igakuuliselt lapse ülalpidamiseks hageja kasuks alates 08. oktoobrist 2007.a. kuni 31. detsembrini 2007.a. ja alates 01. jaanuarist 2008.a. 2 175 krooni kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulud

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses./--/.

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik