2-08-2125/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

07 märts 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-2125 AS SEB Eesti Ühispank versus Probalt Ehitusgrupp OÜ, Urmas Kimsen, Margus Kimsen Hagi ese võlgnevuse nõue Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja AS SEB Eesti Ühispank (registrikood 10004252; aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn) Hageja esindaja Leo Üle, SEB EÜP Viljandi kontor (Vaksali 2, 71020 Viljandi) Kostjad Probalt Ehitusgrupp OÜ (registrikood 11307925; aadress Sepa talu, Pirmastu küla, Paistu vald, 69604 Viljandimaa) Urmas Kimsen (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx) Margus Kimsen (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1. Rahuldada AS SEB Eesti Ühispank hagi Probalt Ehitusgrupp OÜ, Urmas Kimsen, Margus Kimsen vastu võla nõudes ja välja mõista Probalt Ehitusgrupp OÜ-lt, Urmas Kimsenilt, Margus Kimsenilt solidaarselt laenuja viivisevõlg kokku 41 585 (nelikümmend üks tuhat viissada kaheksakümmend viis) krooni 28 senti AS SEB Eesti Ühispank kasuks. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need kostjate kanda ja välja mõista Probalt Ehitusgrupp OÜ-lt, Urmas Kimsenilt, Margus Kimsenilt solidaarselt 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni menetluskulu AS SEB Eesti Ühispank kasuks;

2.2 tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates avalikult teatavakstegemisega 28 päeva jooksul;

3.2 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

Kohus on saatnud 25. jaanuaril 2008 kostjatele hagiavalduse koos sellele lisatud materjalidega ja andnud kostjatele kirjaliku vastamise tähtaja 11. veebruar 2008 hoiatades, et tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus teha tagaseljaotsuse. Nähtuvalt kostjate aadressile edastatud ja kohtule tagastatud väljastusteadetest teeb kohus järelduse, et kostjad on edastatud kohtudokumendid kätte saanud. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks. Seoses tagaseljaotsuse tegemisega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

Hagi võla väljamõistmiseks tuleb rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 65, 100, 108, 113, 145, 150, 397 lg 1, 401 lg1 ja 407 alusel. Arvelduslaenuleping on oma sisult arvelduskrediidi leping, kus krediidiasutus annab tarbijale krediiti viisil, et lubab tarbijal arvelduskontot teatud suuruses ületada (VÕS § 407). VÕS § 401 lg 1 kohaselt lasub krediidi saajal kohustus lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta ja tasuda krediidilt intress. VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi arvutamise aluse, lg 2 lubab pooltel kokku leppida intressimäära. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. VÕS § 145 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad) vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt (VÕS § 150). Tulenevalt VÕS § 65 võib võlausaldaja nõuda solidaarvõlgnikelt kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. VÕS § 108 kohaselt raha maksmise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg

1 p 2).

2.3. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 2500 krooni. Hageja on taotlenud kostjatelt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjatelt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 2500 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna menetluse esemeks olevad menetluskulud ei ületa 3 000 krooni, siis kohtu otsustus menetluskuludes ei ole vaidlustatav edasi kaevates.

Helle Tamm

Kohtunik