2-06-34128/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2008. a, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13, 15158 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-34128 Tsiviilasi AS E hagi MR vastu 2162,60 krooni väljamõistmiseks. Menetlustoiming Tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja ei vastanud hagile Menetlusosalised ja nende esindajad AS E (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja (Lindorff Eesti AS, XXX ) Kostja MR(isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista MR’ult AS-i E kasuks võlg 1081,80 (üks tuhat kaheksakümmend üks krooni ja 80 senti) krooni ja viivis 1080,80 (üks tuhat kaheksakümmend krooni ja 80 senti) krooni. 3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta AS-i E poolt kantud riigilõiv ja õigusabikulu MR’u kanda. AS-il E on õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kostja võib alates otsuse kättetoimetamisest 28 päeva (st 28 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded) esitada Harju Maakohtule otsuse peale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu või 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

2 Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kohaselt, kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Kohus leidis

AS E esitas 07.11.2006.a. kohtule hagi MR vastu poolte vahel 30.11.2001.a. sõlmitud liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse 1081,80 krooni, viivise 1080,80 krooni, kokku 2162,60 krooni saamiseks. Samuti palus hageja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

14.12.2007.a kohtumäärusega määras kohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks avaliku kättetoimetamise. Kohus toimetas kostajale hagiavalduse avalikult kätte 07.01.2008.a. vastavalt TsMS §-le 317 ja kohustas teda vastama 20 päeva jooksul arvates teate kättetoimetamisest avalikult. Kostjat teavitati, et vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole.

Kohus leidis, et kuna ei esine TsMS § 407 lg 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus (VÕSRS) § 12 lg 2 teise lause kohaselt kohaldatakse kestvuslepingutega seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002 senikehtinud seadust. Kostja võlgnevus tekkis enne 1. juulit 2002 ning seetõttu on võlgnevuse väljamõistmisel materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel tsiviilkoodeks (TsK) § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele, nende puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõetele ja sama seaduse § 174, mis sätestab et kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. Viiviste väljamõistmisel tuleb kuni 1. juulini 2002 tekkinud viivistele kohaldada TsK-i ja peale 1. juulit 2002 tekkinud viivistele VÕS-i. Vastavalt TsK § 190 lõikele 1 võidakse kohustiste täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada viivisega. Sama seaduse § 191 lg 1 kohaselt loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lõikest 1 tulenevalt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest lepingus kindlaksmääratud protsendimäära. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda.

3

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Mai Grauberg Kohtunik