2-07-34829/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtule 11.09.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja S S hageja isa. Hageja on saanud 18-aastaseks, kuid jätkab õpinguid Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumis. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 2500 krooni avalduse esitamisest (tl 1-5).
Legislator headnote
AI generated2-07-34829/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel PkS § 61 lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number 2-07-34829 Otsuse tegemise aeg ja koht
07. märtsil 2008, Jõhvis kell 14.00 Kohus Viru Maakohus / Jõhvi Kohtumaja Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi J S ’i hagi S S’i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
03. märtsil 2008.a kell 11.00 Menetlusosalised Hageja:
Kostja:
J S (IK XXX; XXX)
S S (IK XXX; elukoht: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista kostjalt S S’ilt hageja J S’i kasuks elatis alates 11.09.2007 kuni 31.12.2007 summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni ja alates 01.01.2008 summas 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni hageja J S’i õpingute lõpetamiseni Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumis või kuni vanema varalise seisu või hageja vajaduste muutumiseni.
3. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.
4. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Edasikaebe kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. I Asjaolud ja menetluse käik
1. Viru Maakohtule 11.09.2007 esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja S S hageja isa. Hageja on saanud 18-aastaseks, kuid jätkab õpinguid Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumis. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 2500 krooni avalduse esitamisest (tl 1-5).
2. Kostja on 25.10.2007 esitanud kohtule avalduses, milles selgitab oma perekonna rasket materiaalselt olukorda ning selgitab, et tal on uus abikaasa ja veel kaks ülalpeetavat alaealist last I S ja A S (tl 14-18).
3. Kostja oma 08.11.2007 esitatud vastuses kostja vastusele jääb esitatud hagi juurde (tl 21).
II Kohtuistung
4. Kohtuistungil hageja vähendas nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas.
5. Kostja ei tea, kas ta tunnistab hagi, kuna ta on abielus ning tal on veel kaks alaealist last, kuid leiab, et kohus võib miinimumelatise välja mõista.
III Kohtu põhjendused
6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning ära kuulanud kohtuistungil hageja ja kostja seletused, leiab, et hagi kuulub, võttes arvesse nõude vähendamist, rahuldamisele.
7. Kohus tuvastas, et hageja on kostja poeg (tl 3). 27.07.2007 sai hageja 18-aastaseks. Hageja esitas Viru Maakohtule 11.09.2007 hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks, kuna jätkab täisealiseks saamisel õpinguid Kohtla-Järve Vene Gümnaasiumis (tl 4).
8. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel PkS § 61 lg 2 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu.
9. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2007.a. on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1800 krooni; 2008.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu (p 1), lapsel on piisav sissetulek (p 2) või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (p 3).
10. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas vajadusi eraldi tõendama. Kui hageja nõuab elatist miinimummääras, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. Hageja taotleb elatist miinimummääras, kostja sisuliselt ei vaidle vastu elatise väljamõistmisele, vaid elatise summale, seega on poolte vahel vaidlus ainult elatise summa osas. PkS § 61 lg 5 ja 6 sätestavad asjaolud, mil on võimalik elatist vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumsuuruse.
11. Kostja on esitanud kohtule oma kahe alaealise lapse 22.01.1998 sündinud I S’i ja 21.01.2003 sündinud A S sünnitunnistused. Kostja on esitanud kohtule palgatõendi seisuga oktoober 2006 kuni september 2007, mille kohaselt kostja on saanud tasu 12 kuu jooksul summas 100 418 krooni, jagades saadud summa 12 kuuga saame 8368,16 krooni, jagades saadud summa nelja inimese vahel (kostja, hageja ja kostja kahe alaealise lapse vahel) saame igaühe osa suuruseks 2092,04 krooni. Samas tuleb arvestada ka asjaoluga, et kostja kahel alaealisel lapsel on ema, kellel lasub pool nende laste ülalpidamiskohustusest. Seega kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine miinimumsummas. Kohus selgitab kostjale, et asjaolude muutumisel on kostjal õigus pöörduda kohtu poole väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks.
12. Juhindudes eeltoodust kohus rahuldab hagi.
IV Menetluskulud
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 ja 3 kohaselt hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
14. Kohtu hinnangul käesolevas asjas ei esine aluseid menetluskulude jätmiseks kostja kanda. Seega kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
Kohtunik