2-07-35484/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 06.03.2008.a. Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-35484 Tsiviilasi E-M L avaldus alaealise põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlustoiming Põlvnemise tuvastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja E-ML(ik XXX elukoht XXX); Asjast puudutatud isik RGL(ik XXX, elukoht XXX); Asjast puudutatud isik EK, isikukood XXX, XXX; Asjast puudutatud isik Tallinna Linn Kesklinna Valitsuse kaudu XXX

Resolutsioon.

Avaldus rahuldada. Tuvastada, et RGL(ik XXX, elukoht XXX, sünniakt nr XXX) põlvneb AK`ist (ik XXX, surnud XXX).

Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning vallavõi linnavalitsus.( TsMS § 583, 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega ( TsMS § 582 lg 3).

Kohus saadab põlvnemise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. ( TsMS § 582 lg 4).

Avalduse asjaolud.

Esitatud avalduse kohaselt sündis avaldajal XXX.a. sündinud RGL, kelle isa AK suri XXX. Avaldaja palub tuvastada, et RGL põlvneb AKist.

Menetluse käik.

Kohus on määranud asjas tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks DNA ekspertiis, esitades eksperdile küsimuse, kas XXX.a. sündinud RGL põlvneb AK´ist (isikukood XXX surnud XXX.a.) Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Ekspertiisi läbiviimiseks vajalike toimingute tegemiseks osalesid ekspertiisis avaldaja E-ML ja alaealised lapsed RGL(ik XXX) ja A M K , kes põlvneb AKist.

Kohtumääruse põhjendused

14.09.2007.a. esitas E-ML avalduse RGL põlvnemise tuvastamiseks AK´ist peale AK´i surma.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

550 lg 1 p 5 kohaselt lahendatakse hagita menetluses isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma. TsMS § 581 kohaselt määrab kohus vajaduse korral põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Antud juhul on võimalik põlvnemise tuvastamine teha kindlaks ilma surnud isikut matmiskohast väljakaevamata, kuivõrd surnud isiku ja avaldaja teine tütar on elus, samuti on elus surnud isiku ema ja õde. Kohus on menetluse käigus TsMS § 580 lg 1 alusel ära kuulanud surnud isiku ema EKi, kelle ütluste kohaselt on ta RGL pidanud oma lapselapseks. Avaldaja seletuse kohaselt tarvitas A. K alkoholi, mistõttu kooselu oli ebastabiilne ning laps sünni registreeris üksi. TsMS § 580 lg 3 kohaselt küsib kohus arvamust linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema. Tallinna linna ( Põhja Tallinna Valitsuse esinduses) seisukoha kohaselt on põlvnemise tuvastamise alaealise lapse RGL huvides. Avaldaja pere on sotsiaalhoolekande osakonnas arvel paljulapselise perena, kelle on toimetuleku toetamiseks makstud erinevaid ühekordseid sotsiaaltoetusi. 2001 kuni 2004 aasta märtsini oli pere liikmeks märgitud ka AK. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 297 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohalolek ekspertiisi tegemisel on vajalik ja võimalik, märgib kohus selle asjaolu ekspertiisimääruses. TsMS § 300 lg 1 kohaselt peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust.

PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab, lg 2 tuleneb, et põlvnemist isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr XXX kohaselt leiab ekspert, et DNA analüüsi tulemuste põhjal võivad RGL ja AMK tõenäoliselt põlvneda samast bioloogilisest isast. Arvestades eeltoodut, asja materjale ja asjaolu, et RGL´i põlvnemise osas AK´ist ei ole esitatud mingisuguseid ümberlükkavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtukulu jätta avaldaja enda kanda (TsMS § 172 lg 1)

Liili Lauri Kohtunik