2-07-50509/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-50509

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.märts 2008.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-50509

Tsiviilasi A T hagi R M vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA A T , isikukood xxxx, elukoht xxxx

KOSTJA R M , isikukood xxxx , elukoht xxxx; esindaja A V , AB Hansa Law Offices OÜ- Jõhvi, Rakvere 14, 41532.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada vähendatud ulatuses

Välja mõista R M elatise katteks alates 04.12.2007 igakuuliselt 1800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni xxxx.a. sündinud A R ülalpidamiseks A T kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni või kohustatud vanema varandusliku seisundi muutumiseni.

Menetluskulud Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud 27.12.1999 poeg A R , kes elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kostjalt on 12.06.2000 otsusega nr. 2-1121/2000 lapse ülalpidamiseks välja mõistetud 600 krooni igakuuliselt, mida hagi kohaselt kostja on ka kuni hagi esitamiseni tasunud.

Esitatud hagis soovis hageja suurendada elatist seaduses ettenähtud miinimumsuuruseni ning mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates 01.01.2007. Tagasiulatuvalt väljamõistmise nõude põhistuseks on esitatud asjaolu, et kostja on seni tasunud elatist igakuuliselt alla elatusmiinimumi. Menetluse käigus hageja loobus elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise nõudest, kuid jäi selle juurde, et alates hagi esitamisest 04.12.2007 tuleb elatis välja mõista summas 1800 krooni ja alates 01.01.2008 summas 2175 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil tunnistab hagi elatise suurendamise osas ja seda alates hagiavalduse esitamisest, kuid samas kostja ei tunnista elatise suurendamise summalist nõuet. Kostja esitas taotluse vähendada kostja poolt makstavat elatist PerekS § 61 lg.4 alusel alla seaduses ettenähtud miinimumsuurust seetõttu, et kostja igakuised sissetulekud ei kata tema igakuiseid väljaminekuid ja seetõttu kuupalga alammäärast arvutatavat elatise miinimumsuurust tasuda pole võimalik. Kostja netopalk on 5000 krooni, millest kommunaalkuludeks läheb 1100 krooni, söögile keskmiselt 2500 krooni, lisaks on kostjal kohustus panga ees laenu tagasimaksmise näol, mis oli võetud kostja elukohaks oleva korteri soetamiseks. Kostja enda arvestuse põhjal ning lootuses vanemate abile, on kostja võimeline tasuma elatise katteks 1200 krooni kuus. Kostja leiab, et hageja varanduslik seisund on märgatavalt parem kostja omast ja kuigi hageja pole hagile lisanud oma palgatõendit, on arvata, et hageja palk on kostja omast 4-5 korda suurem. Nimetatud põhjused on kostja arvates piisavad elatise vähendamiseks alla seadusega ettenähtud miinimumsuurust. 3Ainetu on nõue mõista elatis välja tagasiulatuvalt, kuna hageja tunnistab ka ise, et kostja on kuni tänaseni elatise maksmise nõuet täitnud ja hageja ei ole soovinud elatise suurendamist ei isiklikult kostja poole pöördudes ega ka selle kohtutäituri vahendusel, kes eelmist elatise väljamõistmise otsust täidab.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele vähendatud suuruses.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Perekonnaseaduse § 61 lg.6 p.3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavas ulatuses.

Kohus leiab, et antud asjas esinevad alused elatise väljamõistmiseks alla miinimumsuurust PerekS §

61 lg.6 p.3 alusel. Mõjuvaks põhjuseks peab kohus asjaolu, et kostja, kes on tõendanud oma sissetuleku suuruse ja põhistanud oma väljaminekuid, ei ole esitatud andmete alusel võimeline tasuma elatise hetkel kehtivat miinimumsuurust. Kohus peab elatise väljamõistmisel arvestama lisaks lapse vajadustele ka kohustatud vanema varalist seisundit ning asjaolu, et elatise väljamõistmise tulemusena ei saa kohustatud vanem jääda varaliselt olukorda, mis tal omakorda tingib toetuste taotlemist enda normaalse elutegevuse jätkamiseks. Riigikohtu 12.03.2007 otsuse nr. 3-2-1-19-07 p.12 kohaselt kehtivast miinimummäärast väiksemas summas tuleb elatis välja mõista siis, kui miinimummääras elatise väljamõistmine oleks kohustatud vanema varalist seisundit arvestades talle ebamõistlikult koormav ega võimaldaks kohustatud vanemal säilitada minimaalselt vajalikku inimväärset elustandardit.

Kohus leiab, et arvestades kostja sissetulekut, on kostja poolt ka kuni 31.12.2007 kehtinud elatise miinimumsuuruse, 1800 krooni, igakuine tasumine problemaatiline, kuid peab siiski võimalikuks selles ulatuses hagi rahuldada, kuivõrd põhimõtteliselt on kostja istungil sellise summa suhtes ka nõusolekut avaldanud. Hageja, olles nõus kostja esitatud sissetulekut tõendatavate dokumentidega, ei ole soovinud kasutada kohtu poolt pakutud võimalust TsMS § 230 lg.4 alusel nõuda täiendavalt tõendeid, ja on kohtu hinnangul seeläbi nõustunud ka asjaoluga, et kostjal ei ole lisasissetulekuid, mille arvel saaks rahuldada elatise suurendamise avaldust.

Kohus leiab, et kostjale peavad jääma tema sissetulekust tasumiseks elementaarsed ja hädavajalikud vahendid eluaseme kasutamisega seotud kuludeks ning vahendid endale toidu muretsemiseks. Kohus on kostja kulude arvestusest väljajätnud eluaseme laenuga seotud kohustused, kuivõrd neid ei ole ka tõendatud ja kuivõrd neid ei saa pidada primaarseks alaealisele lapsele ülalpidamise tagamise kohustuse täitmise ees. Ka laenukohustuse mittearvestamisel jääb kostja netosissetulekust, milleks vaidlustamata summana on (kostja poolt istungil suuliselt kinnitatu kohaselt ja lähtudes kostja poolt esitatud palgatõendist) ca 4200 krooni kuus, toidukulude (mida kostja poolt esitatud kujul, 2500 krooni kuus, on kohus arvestanud vähendatud ulatuses 2000 krooni kuus) ja elatise tasumisel summas 1800 krooni, kostjale endale kõigi ülejäänud kulude tarbeks 4200-2000-1800= 400 krooni, mis on ilmselgelt liiga vähe, et vältida võlglaseks jäämist kommunaalkulude osas, rääkimata võetud laenukohustuse täitmise võimalikkusest.

Kostja on taotlenud elatise väljamõistmist alla seaduses ettenähtud miinimumsuurust ja on olnud nõus menetluse käigus kord 1200 krooniga kuus, kord 1800 krooniga kuus.

Kohus leiab, et antud hagi puhul on põhjendatud arvestada (ja sellise taotluse on esitanud kirjalikus vastuses ka kostja) ka hagi esitanud isiku varanduslikku seisu. Lähtuvalt hageja töökohast ja justiitsministeeriumi interneti koduleheküljel avaliku teabe lingi all avaldatud ringkonnaprokuröride palga suurusest, on hageja töötasu 2007.a. 28 000 krooni. Nimetatud sissetulek on mitme suurusjärgu võrra suurem kostja, kui elatise nõudes kohustatud isikuna märgitud lapsevanema, sissetulekust. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanemad oma õigustes ja kohustustes võrdsed ning osalevad seega ka oma alaealiste laste ülalpidamise kohustustes võrdselt, kuid Perekonnaseaduse §-st 61 lg.2 nähtuvalt tuleb selle kohustuse täitmise reguleerimisel arvestada kummagi vanema varandusliku seisundiga. Seadusandja on määratlenud lapse ülalpidamiskohustuse täitmise ulatuse läbi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ehk et eeldatavalt on see kuupalga alammäär lapse ülalpidamiskulude igakuiselt vajalik suurus. Kui üks vanematest mingil põhjusel ei suuda tagada vähemalt selles ulatuses lapse ülalpidamiseks vahendite eraldamist, siis tuleb oma osa samavõrra suurendada vanemal, kellel selleks on varaliselt paremad võimalused. Antud juhul on hagejal ilmselgelt paremad varalised võimalused lapse ülalpidamise tagamiseks ning seda asjaolu on võimalik arvestada kostjalt elatise väljamõistmisel alla seaduses ettenähtud miinimumsuurust ehk et arvestades kummagi vanema varalist seisundit, ei ole kahtlust, et lapse ülalpidamine mõlema vanema varalisi võimalusi arvestades suudetakse tagada vähemalt kuupalga alammäära suurusele vastavas ulatuses.

Menetluse käigus on hageja loobunud nõudest mõista suurendatud summas elatis välja tagasiulatuvalt ning soovib elatise katteks välja mõista suurendatud elatisena alates hagi esitamisrt 04.12.2007 1800 krooni ja alates 01.01.2008 elatise katteks kehtiva miinimumsuurusena 2175 krooni.

Kohus leiab, et elatise suurendamise nõue on võimalik rahuldada osaliselt ehk et elatis kuulub väljamõistmisele alates 04.12.2007 summas 1800 krooni, mis tähendab, et alates 01.01.2008 algava perioodi eest on kohus kostjalt väljamõistetavat elatist vähendanud alla kuupalga alammääraga seotud elatise miinimumsuurust mõjuvatel põhjustel. Kohus arvestab, et kostja on seni elatist maksnud hageja soovitud suuruses ja ei ole keeldunud elatise maksmisest ka edaspidi; kohus arvestab, et kostja on töövõimeline ja töötab; kohus arvestab, et kostjal puudub muu tõendatud legaalne sissetulek (peale töösuhte, mida hagimenetluses on tõendatud) ja vara, mida reaalselt oleks võimalik elatise maksmise kohustuse täitmiseks realiseerida. Kostjal on küll sõiduauto, kuid arvestades selle marki ja väljalaske aastat, ei annaks selle võimalik realiseerimine määravat täiendust kostja varanduslikule seisundile; kostjale kuulub üks eluruum, ehk et kostja eluruumi võõrandamine elatise tasumiseks ei ole põhjendatud.

Hageja väide, et ta ei ole 8 aastat kostjat elatise suurendamise küsimusega tülitanud, ei ole asjakohane. Hagejal oli õigus igal ajal elatise nõuet suurendada, kui ta leidis, et seda tingib lapse vajadus või kostja maksevõime suurenemine. Kostja ei saa vastutada selle eest, et hageja ei soovi oma õigusi realiseerida. Kostja ei pidanud teadma, et hageja loeb tema poolt makstavat elatist ebapiisavaks, kui hageja ise ei ole sellist nõuet viimase 8 aasta jooksul kordagi ei suuliselt ega kirjalikult kostjale esitanud.

Hagi on tõendatud lapse sünnitunnistusega, 12.06.2000 otsusega tsiviilasjas 2-1121/2000, kostja töötasu tõendiga.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg.4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et kostjalt, kellelt vahendite puudumise motiivil mõisteti elatis välja seaduses ettenähtud miinimumsuurusest väiksemas summas, ei ole mõistlik välja mõista vastaspoole võimalikke menetluskulusid. Kostja võimalikud kulud aga tuleb samuti jätta kostja enda kanda, leides, et asjas, kus hagile vaieldakse vastu rahaliste vahendite ebapiisavuse motiivil, on kostja teinud kulusid esindusele oma riisikol. Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev Kohtuotsus jõustus 07. aprillil 2008.a Nooremreferent

I.Golubev