2-07-52492/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-52492 Tsiviilasi TD avaldus vanema õiguste määramiseks lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TD(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Puudutatud isik AS(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku ASesindaja vandeadvokaat Oleg Nišajev Puudutatud isik JS(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isiku JS määratud korras esindaja advokaat Helen Tomberg Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu), asukoht XXX; esindaja Eva Vau) Kohtuistungi toimumise aeg

26. veebruar 2008. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada TD avaldus.

2. Määrata JS elukohaks TD elukoht.

3. Võtta vastu TD avaldusest loobumine lapsega suhtlemise korraldamise osas.

4. Lõpetada menetlus TD avalduses lapsega suhtlemise korraldamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TD kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohus tuvastas: 18.12.2007 a. esitas TD avalduse vanema õiguste määramiseks lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamiseks.

Avalduse kohaselt avaldaja ja AS abielust sündis XXXpoeg JS. Avaldaja ja AS abielu lahutati

XXX. a. AS esitas 2007.a suvel kohtule avalduse lapse elukoha määramiseks. Menetlus nimetatud asjas lõpetati 17.08.2007.a kompromissi kinnitava kohtumäärusega, millega jäeti laps elama isa juurde ning määrati kindlaks lapse suhtlemiskord emaga.

Avaldajale teadaolevalt elab AS uue naisega. Hiljuti sündis nendel ühine laps. Seetõttu viibib AS uus naine enamasti kodus ja kasvatab lapsi. Sisuliselt tegeleb ta peamiselt imikuga. JS on talle selle juures ainult tüliks ja takistuseks. AS ise on palju aega tööl ega osale seetõttu vajalikult avaldaja ja tema ühise poja kasvatamises. Nendest asjaoludest tingituna leiab avaldaja, et JS huvides oleks elada koos emaga (s.o. avaldajaga), kellel on lapse jaoks piisavalt aega ja kellel on lapsega hea vanemlik läbisaamine. Seega palub avaldaja määrata JS alaliseks elukohaks TD elukoht ja lapsega suhtlemise kord.

Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) esitas 08.02.2008 arvamuse avalduse osas. Arvamuse kohaselt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialistid on nimetatud tsiviilasja osapooltega tuttavad alates 2007. a maist, mil nende osakonda pöördus puudutatud isik AS poolte ühise poja JS uga seotud probleemide tõttu. Pärast poolte lahkuminekut jäi poeg elama isaga, väidetavalt viimase paremate majanduslike tingimuste tõttu. Käesolevaks ajaks on isal uus perekond ja sündinud veel üks laps. Poolte ühise lapse ja avaldaja kohtumised olid isaga elamise perioodil ebaregulaarsed. Poolte seletused põhjuste kohta on vastukäivad. Märtsis 2007 asus poeg salaja, vanemate omavahelise eelneva kokkuleppeta elama oma ema TD juurde aadressile XXX, Tallinnas ja elas seal kuni 2007. a mai lõpuni. AS väitel ei hoolitsenud avaldaja tol ajal vajalikul määral poja eest, ei tegelnud tema kooliasjadega ega vaba aja sisustamisega. Poiss oli palju omapäi ning juba olemasolevad kooliprobleemid süvenesid, samuti jättis laps pooleli treeningutel käimise. AS sõnul on lapsega pöördutud psühholoogi poole, et nimetatud küsimustes abi ja nõu saada. Psühholoog O Š arvamuse kohaselt on J probleeme tähelepanu, keskendumisvõime ja enesehinnanguga. J on emotsionaalselt ebastabiilne ja mõjutatav, vajades pidevalt täiskasvanutepoolset tuge ja kontrolli, samas on hästi suhtlev ja avatud. Nimetatud põhjustel pöördus AS lapse elukoha ja lapsega suhtlemise korra määramiseks Harju Maakohtu poole ja 17.08.2007 tegi kohus menetluse lõpetamise määruse vanemate poolt sõlmitud kompromissi tõttu lapse elukoha määramises ja lapsega suhtlemise korras. Lapse elukohaks jäi isa elukoht.

Pooled on pärast AS esmakordset pöördumist kutsutud ja käinud ka ise korduvalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas. Lastekaitse spetsialistide poolt on tehtud kodukülastused poolte elukohtadesse ning vesteldud lapsega. 26.11.2007 pöördus avaldaja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda murega poja pärast, kel olevat oma isa uues peres tekkinud tülid ja arusaamatused ja kes soovivat elada hoopis emaga. Poja heaolu huvides lubas ta uuesti pöörduda kohtusse, et poja elukoht määrataks tema juurde. Olukorra selgitamiseks tehti lastekaitse spetsialisti poolt uus kodukülastus lapse 2007. a augusti kohtumääruse järgsesse elukohta. Selgus, et isa kodune olukord oli tõepoolest muutunud pingeliseks, arusaamatused avaldaja ja lapse suhtlemisega seoses on mõjunud närvesöövalt isa perekliimale, lapse käitumisele ja õppeedukusele. Avaldaja olevat pärast 2007.a. augustis tehtud kohtumäärust hakanud aktiivselt lapsele helistama, tundnud pidevalt huvi puudutatud isiku pereelu vastu ja seda läbi poja. Suhted J ja isa ning isa abikaasa vahel halvenesid sedavõrd, et 14.detsembril 2007 viis puudutatud isik lapse koos asjadega avaldaja koju ning vanemate omavahelisel suulisel kokkuleppel jäigi laps elama ema juurde. Vastavasisulised avaldused tegid vanemad Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas 19.12.2007. 2008. a jaanuaris lapsega vesteldes kinnitas viimane, et endised head suhted isa praeguse abikaasaga olid muutunud halvaks järsku pärast 2007. a kohtumäärust. Poiss ei osanud põhjust öelda ning väitis, et isa kodus temaga kogu aeg riieldakse, sõimatakse erinevatel põhjustel. Isa abikaasa olevat teda ka löönud. Emaga tundvat laps end turvalisemalt. Eestkosteasutuse hinnangul puudub pooltel ühtne arusaam lapse kasvatusmeetodite osas. Isa on väga nõudlik, karm ja kontrolliv, samas ema pooldab kasvatuses pehmemat ja vabamat lähenemist. Arvestades asjaolu, et laps elab avaldaja juures alates 14.detsembrist 2007, on eestkosteasutuse arvates ära langenud vajadus lapse elukohta määrata.

AS sõnul on omavahelised suhted pojaga käesoleval hetkel nii halvad, et ta ei näe mingit mõtet praegu suhtlemiskorda arutada. Poisil pole midagi isa ja poolvennaga suhtlemise vastu, soovib aga seda ilma isa abikaasa juuresolekuta. Avaldaja kinnitas, et ei tee takistusi isa ja lapse kohtumistele, kui nad selleks soovi avaldavad.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja vanema õiguste määramise osas oma avalduse juurde. JS esindaja ja avalikku huvi kaitsma õigustatud asutuse esindaja toetasid avaldust ning palusid selle rahuldada. Puudutatud isik AS toetas samuti avaldust ning oli nõus, et JS jääb elama avaldaja juurde. Avaldaja loobus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise nõudest. Puudutatud isik AS oli lapsega suhtlemise korra osas menetluse lõpetamisega nõus.

JS sünnitunnistusest (t lk 6) nähtub, et TD ja AS on tema vanemad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on AS ja TD kohtuistungil isiklikult ära kuulanud ning AS kinnitas, et ta ise saatis lapse ema juurde elama omavaheliste pingeliste suhete tõttu. AS on avaldusega nõus. TsMS § 559 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks.

JSon sündinud XXXja on seega hetkel 12-aastane. Lähtudes JSvanusest on kohus lapse ära kuulanud. Sergei Skrõpnik kinnitas, et soovib elada avaldaja juures. JSmääratud esindaja arvamuse kohaselt on avaldus põhjendatud ja ta toetab selle rahuldamist. Arvamuse kohaselt on JS pärast poolte kooelu lõppu alates 1998. a elanud AS juures. Nii ema kui isa kinnitusel jäi laps poolte kokkuleppel elama isa juurde seetõttu, et isal olid lapse kasvatamiseks paremad võimalused. 2007. a esitas lapse isa kohtule avalduse lapse elukoha määramiseks ja seda menetleti tsiviilasjas nr 2-07-23244.

Avaldust esitama sundis isa asjaolu, et Jlahkus oma kodust 2007. a märtsis ning kooskõlastamatult nii ema kui isaga asus elama ema juurde. ASkinnitusel ei olnud tal tegelikult lapse emaga vaidlust lapse elukoha üle. Kohtumäärus pidi ennekõike distsiplineerima last, et see teaks, kus ta elama peab. Harju Maakohtu 17.08.2007. määrusega kinnitati poolte kompromiss, mille kohaselt jäi Jelama isa AS juurde. Pärast kohtumääruse tegemist on aga asjaolud muutunud selliselt, et käesoleval ajal elab laps ema juures. Pärast viidatud kohtumääruse tegemist tekkisid lapsel isa juures tülid isa uue perekonnaga.

Eestkosteasutuse etteteatamata kodukülastus lapse isa elukohta veenis lastekaitsetöötajaid, et kodune olukord oli muutunud pingeliseks, arusaamatused lapse ja isa suhtlemisega on mõjunud närvesöövalt isa perekliimale, lapse käitumisele ja sellest sõltuvalt ka õppeedukusele. Poiss väitis, et isa kodus temaga kogu aeg riieldakse ja sõimatakse erinevatel põhjustel. Poisi viimaste väidete paikapidavust kogesid lastekaitsetöötajad ka etteteatamata kodukülastuse käigus. J ja isa suhted on muutunud niivõrd halvaks, et praegu ei pea isa vajalikuks isegi lapsega suhtlemise korras kokkulepet otsida.

JSmääratud esindaja arvamuse kohaselt elab laps ema Tallinnas Majaka 23 ühiskorteris, millest talle kuulub 3 tuba. TDja töötab AS-is A töölisena. Laps õpib Tallinna XXX 6. klassis. Eelmisel kevadel langes mõneti õppeedukus, mida isa seostas ema vähese järelevalvega lapse üle ja talle antud liigse vabadusega. Nii ema kui isa on kinnitanud, et lapsel on diagnoositud hüperaktiivsus, mis vajab lapse esindaja hinnangul lapsele kindlat päevarežiimi, süstemaatilist järelevalvet ning piisavat kehalist aktiivsust. JSesindaja leiab, et vanematel puudub omavaheline piisav koostöö kasvatusmeetodite ühtlustamisel.

Isa suhtumine lapsesse on kohati usaldamatu ja piiritult kontrolliv. Isa karistab iga eksimuse eest koheselt kas füüsiliselt või õiguste piiramisega, mida ema peab liiga rangeks. Ema sõnul ei ole isa valmis koostööks, sest pelgab kaotada lapse üle kontrolli. Ema arvates ei usalda isa last ja süüdistab teda põhjendamatult süstemaatilises valetamises. Kuivõrd vanemate vahel puudub sisuline vaidlus selle üle, et laps peaks elama ema juures, kuid kehtiva kohtumääruse kohaselt on lapse elukoht isa juures, toetab JSmääratud esindaja TD avaldust ja leiab, et J elukohaks tuleks määrata tema ema elukoht.

Avaldaja ja AS seletustega, SS määratud esindaja arvamuse, Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna esitatud seisukohaga on leidnud kinnitust, et AS ja JS vaheliste pingeliste suhtete tõttu on lapsele sobivamaks elukohaks TDelukoht. JS on alates detsembrist 2007 kuni käesoleva ajani elanud avaldaja juures ja avaldaja soovib, et laps jääks ka edaspidi tema juurde elama. Ka JS on kinnitanud, et soovib elada ema juures. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus antud küsimuses ning avalikku huvi kaitsma õigustatud isik ja lapse määratud esindaja toetavad avaldust, leiab kohus, et JS tuleb jätta avaldaja juurde elama.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isik ja JSmääratud esindaja toetasid menetluse lõpetamist lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas. Kohus asub seisukohale, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise osas lõpetada. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

Viivi Villemson kohtunik