2-07-52834/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 6. märts 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07- 52834 Tsiviilasi IB hagi MK vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IB(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja MK(isikukood XXX, elukoht XXX ) Kohtuistungi toimumise aeg 20. veebruar 2008 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Muuta Harju Maakohtu 28.03.2006.a otsust (tsiviilasi nr 2-05-19268) ja välja mõista MK iga lapse ülalpidamiseks elatis 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates 19.12.2007.a IB kasuks kuni poja SK (isikukood XXX) täisealiseks saamiseni XXX.a ja tütre AK (isikukood XXX) täisealiseks saamiseni XXX.a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud IB esitas 19.12.2007 hagi MK vastu lastele elatise suuruse muutmiseks.

Hageja palub kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks elatis 4 350 krooni, millele lisandub tulumaks 22%, kogusummas 5 307 krooni.

2

Hageja täiendas 19.02.2008 hagi. Harju Maakohtu 28.03.2006 otsusega on kostjalt välja mõistetud iga lapse ülalpidamiseks elatis 1 800 krooni kuus (tsiviilasi nr 2-05-19268). Hageja väiteil õpib poeg SK ja tütar AK 9.klassis. Hageja töötab OÜ-s G ja tema töötasu on 1 500 krooni kuus. Hageja saab lapsetoetust 300 x 2 = 600 krooni ja kostjalt elatist laste ülalpidamiseks 1 800 x 2 = 3 600 krooni kuus. Hageja on arvestanud iga lapse ülalpidamiseks kulutusi 5 307 krooni kuus. Hageja palub kostjalt välja mõista iga lapse ülalpidamiseks 2 653 krooni kuus ja muuta vastavalt Harju Maakohtu 28.03.2006 otsust. Hageja tugineb perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 2, § 61 lg 1-4.

Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väiteil on ta tasunud hagejale iga lapse ülalpidamiseks 1 800 krooni ja alates 01.01.2008 tasub 2 175 krooni kuus. Elatise kinnipidamine toimub kostja töötasust kohtutäitur Elin Vilippuse vahendusel. Hageja ei ole nõutavat summat millegagi tõendanud. Kostja on nõus tasuma hagejale iga lapse ülalpidamiseks 2 175 krooni kuus.

Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista 2 630 krooni iga lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest. Kostja nõustus tasuma elatist 2 175 krooni kuus iga lapse ülalpidamiseks.

SK ja A K sünnitunnistustest nähtuvalt on pooled nende vanemad (tl 6-7). Abielulahutuse tunnistusega on tõendatud, et poolte abielu on XXX lahutatud (tl 11). Harju Maakohtu 28.03.2006 otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud S K ja A K ülalpidamiseks igaühele elatis 1 800 krooni kuus alates 01.11.2005 (tsiviilasi nr 2-05-19268) (tl 8-10). Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos lastega XXX. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja on teinud kohtutäitur Elin Vilippusele avalduse, et tema töötasust peetakse kinni elatis laste ülalpidamiseks 4 350 krooni kuus alates 01.01.2008 (tl 21).

Hageja esitatud töölepingu ja tõendiga makstud tasude kohta on tuvastatud, et ta töötab osalise tööajaga G OÜ-s töötasuga 1 500 krooni kuus (tl 34-40). Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta saab täiendavalt 6 000 krooni kuus. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta töötab OÜ-s P –M seguveo autojuhina. Kostja tööandja palgatõendiga on tõendatud, et kostja brutopalk 2007.a oli 20 900 krooni kuus ja jaanuaris 2008 sai kostja 9 545 krooni. Kostja tööandja on kinnitanud, et seoses ehitustegevuse aeglustumisega võib prognoosida kostja edasist brutotöötasu 10 000 – 12 000 krooni kuus (tl 41).

Asjaolu, et kostja on võtnud 04.10.2004 Sampo Pangast laenu ja perioodil 20.10.2007 – 20.04.2008 tuleb kostjal igakuiselt tasuda 5 327,82 krooni, ei anna alust jätta hagi rahuldamata (t lk 44-49).

Kohus jätab tähelepanuta Tallinna Perekonnaseisuameti 08.06.2005 tõendi ja Tallinna Linnakohtu XXX otsuse (tsiviilasi nr 2/287-170/05), millest nähtub, et V B ja IB on XXX lahutatud, kui asjasse puutumatud (tl 12-13).

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest

3 seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär oli 3 600 krooni alates 01.01.2007 ning alates 01.01.2008 on 4 350 krooni.

Hageja on arvestanud kulutusi igale lapsele summas 5 307 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 14-19 eluaastat läheb maksma 3 210 krooni. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud. Hageja peab tasuma elatiselt tulumaksu. PKS § 50 lõigetes 1-4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, samuti kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve, vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samas sätestab PKS § 52 lg 1 lahus elaval vanemal õiguse lapsega suhelda. Lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. LaKS § 39 kohaselt on lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.

PKS § 49 ja 60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb PKS § 61 lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit. Kohus määrab iga lapse ülalpidamiseks elatise suuruseks 2 500 krooni kuus. Nimetatud elatise suurus peab tagama lapse ülalpidamise ega ole kostjale ülemäära koormav kuna ei ületa oluliselt seadusega kehtestatud elatise miinimummäära.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 järgi otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

Vastavalt PKS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 19.12.2007.a. Seega tuleb muuta Harju Maakohtu 28.03.2006 otsust ja kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis 2 500 krooni kuus kuni SK täisealiseks saamiseni XXX.a ja A K täisealiseks saamiseni XXX.a, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

4

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna otsus kuulub rahuldamisele osaliselt, siis menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Viivi Villemson kohtunik